Tjah. No oligi nii, et kogu selle aja, mis me pühapäeval metsas olime, sadas vihma. Kõvasti. Varbad jäid kuivaks, sest matkasaapad on mul, paistab, ägedad. Ise sain aga märjaks ja kõik asjad kotis olid varsti läbi ligunenud. Fotokale tõmbasin kilekoti pähe, aga objet tuli kuivatada iga jummala klõpsu vahepeal. Ja vahepeal oli ta lihtsalt udune. Tagatipuks liikusid kõik viimsed kui liikuvad asjad tuule käes. Kolme viimase häda tagajärjel olid pooled pildid julgelt udused või vihmapiisaplekilised. Mis tähendab, et mina olen kergelt pettunud. Aga no pole hullu. Ilus sinine oli ja kõik lõhnas ka hästi. Mõned muljed on nüüd olemas - ja õppimist järgmiseks korraks ka. Ja üks aasta lähen ma sinna tagasi ja siis olen seal terve päeva ja teen miljon pilti!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar