Nüüd on läinud nii, et ma olen kaks nädalavahetust järjest Belgia vahet käinud. Kõigepealt emmega ja siis nüüd ise jälle. Istun praegugi Halles ühes suht jõledas AirBNB korteris ja valmistun hommikul kell 5 tõusma, et siis viieteistkilone kott fotovarustusega selga vinnata ja metsa poole astuma hakata. Eesmärk on minna päikesetõusuks siinset legendaarset sinilillemetsa pildistama. Kui see päike ikka tõuseb. Tänu Murphyle lubatakse siin homme üle pika aja jälle esimest tõeliselt vihmast päeva ja eelmise nädala 20 kraadist on saanud ka jälle 12. Mis tähendab, et kell viis hommikul on üldse heal juhul mõni plusskraad..
Enivei. Eks ma olen selleks loomulikult valmistunud. Ja siin olen ma nüüd sellepärast, et üks Luxi suht tuntud fotograaf, Christophe van Biesen, korraldab siin fotoworkshopi (https://christophevanbiesen.com/workshops/book-workshop/photo-workshop-hallerbos-april-2018) ja ta oli lahkesti nõus mind ka transpordiga aitama, st hommikul tee äärest peale korjama ja pärast workshoppi Luxi tagasi sõidutama, nii et ma siis haarasin pakkumisest kinni. Muidu oleks siia Hallerbosi metsa ilma oma autota ikka väga jama saada, aga tegelikult olen ma lausa mitu aastat seda sinilillemetsa siin nillinud... Häda on selles, et kui nädalavahetusel tulla tahta, siis ühistransport sinna metsa praktiliselt puudub. Sellepärast olen ma iga aasta ka asja edasi lükanud. Aga nüüd lõpuks saan ühe asja "to visit" listist maha kriipsutada - ja ehk mõne ilusa foto ka selle tõestuseks.
Enivei. Aga tahtsin öelda seda, et üldjoontes minule ikka ei meeldi Belgia linnad. Ma kohe iga kord tõden seda, kui Brüsselis käin. Ja nüüd siin Halles pean ka jälle sedasama ütlema. Ja asi on just linnades, muidu rongiga sõites on maastik väga numpsik ja maaliline. Ka see maakoht, kus me eelmisel nädalavahetusel ööbisime, oli üliäge, selline hästi ehe ja kodune ja üldse väga meeldis. Ilm oli ilus, kohalik surnuaed oli täis II maailmasõjas hukkunute romantilisi haudu, õhk oli sõnnikune, lehmad nunnud ja sõbralikud, kassid paimaiad ja kuninglik losski oli seal kohe seal künka peal paistmas. Täielik maaidüll oli! Kohe Kloodi laut ja Olustvere puudeallee ja Navesti jõgi tulid meelde... Näete:
Aga Brüssel ja Halle ja Spa ja ülejäänud linnad, kus ma olnud olen, on kohe sellised... Pussakad ja räpased ja rasvased ja täispissitud ja... Belgias olles on mul pidevalt tunne, et tahaks käsi pesta, sest alates rongide istmetest ja lõpetades restoranilaudadega on kõik viimseni silmnähtavalt plekiline, plätserdatud ja jäle, nii et ainult vaatamisest piisab, vastu ei taha üldse kuskile minna. Tänaval kõndideski on igal pool näha ärakuivanud kuseojad ja prügikastid on nii rokased, et sinna on isegi prügi veidi halb panna. Majad on pisikesed pusserdised, inimesed on kõik mingit pidi imelikud (Halles tundub olevat ka erakordselt suur joodikute ja täitsa värskelt Aafrikast tulnute (mis ei ole päritolu mõttes halvustav, aga käitumise seisukohast väga iseloomustav tähelepanek) kontsentratsioon) ja üldse. Ma üldiselt ei pea end väga pedandiks, aga siin on kohe kogu aeg selline tunne, et kahtlane on. Et ei taha nagu midagi katsuda ja et üldse ei ei saa ennast vabaks lasta ja mugavalt tunda. Ja no vaadake kas või Bruxelles Nordi raudteejaama. Iga kord on mul sinna sisse sõites tunne, et mingi 70. aastate Ida-Berliini oleks jõudnud... Brr. Ja eelmine nädalavahetus oli näiteks otse keset Brüsselit börsihoone ees keset teed pikali mingi kipsjalaga tüüp, kargud kõrval, magas sealsamas keset remondis sõiduteed, katkine kontoritool öökapiks kõrval... No ei ole ju normaalne???
Neil on ilusaid kohti ja maju ka, ma tunnistan, aga seal ka kindlasti midagi hallitab, midagi mureneb, kuskilt kukub krohvi - ja kui ei kuku, siis on kindlasti inimesed, kellega sa seal majas kokku puutud, nii uhhuud, et kohe imelik on. Ei, muidugi, loomulikult on palju kohti eraldi võetuna ägedad - kas või see kuninglik Aafrika muuseum ja kuninglikud kasvuhooned ja Brügge kanalid ja Horta majad ja nii... Spa oli ka tore, kuniks ma end Radissoni hotelli sulgesin ja sealt maja siseliftiga ainult veekeskuse ja oma toa vahet liiklesin. Aga kõik muu oli nagu ikka - kiiksuga. Euroopa esimene kasiino seal oli näiteks täis väga kahtlasi inimesi ja teenindus oli lausa meeldejäävalt vilets. Ja see ka ei aidanud, et kui rong tund aega hilines, oli umbes viie kvartali peale ainus koht, kus aega parajaks teha, sinise rääsunud rasvapilve sisse mattunud friikartulikoht...
Hmm. Kas teie, armsad lugejad, kes te Brüsselis elate, ei tunne (või ei ole tundnud) samamoodi? Või olen ma liiga peenutsev või olen ma vaadanud igal pool täitsa valesse suunda ja näinud kogemata valesid asju? Mh. No ma igatahes loodan, et see kurtmine nüüd ei tähenda, et mind varsti Luxist kuskile Brüsselisse ümber kolitakse. See oleks küll halvasti, ehkki muidugi tüüpiline saatuse iroonia...
Enivei, aga kell on kümme. Äratus on kell 4.50. Kiire matemaatika näitab, et viimane aeg on magama minna. Olge terved!
M.
Enivei. Eks ma olen selleks loomulikult valmistunud. Ja siin olen ma nüüd sellepärast, et üks Luxi suht tuntud fotograaf, Christophe van Biesen, korraldab siin fotoworkshopi (https://christophevanbiesen.com/workshops/book-workshop/photo-workshop-hallerbos-april-2018) ja ta oli lahkesti nõus mind ka transpordiga aitama, st hommikul tee äärest peale korjama ja pärast workshoppi Luxi tagasi sõidutama, nii et ma siis haarasin pakkumisest kinni. Muidu oleks siia Hallerbosi metsa ilma oma autota ikka väga jama saada, aga tegelikult olen ma lausa mitu aastat seda sinilillemetsa siin nillinud... Häda on selles, et kui nädalavahetusel tulla tahta, siis ühistransport sinna metsa praktiliselt puudub. Sellepärast olen ma iga aasta ka asja edasi lükanud. Aga nüüd lõpuks saan ühe asja "to visit" listist maha kriipsutada - ja ehk mõne ilusa foto ka selle tõestuseks.
Enivei. Aga tahtsin öelda seda, et üldjoontes minule ikka ei meeldi Belgia linnad. Ma kohe iga kord tõden seda, kui Brüsselis käin. Ja nüüd siin Halles pean ka jälle sedasama ütlema. Ja asi on just linnades, muidu rongiga sõites on maastik väga numpsik ja maaliline. Ka see maakoht, kus me eelmisel nädalavahetusel ööbisime, oli üliäge, selline hästi ehe ja kodune ja üldse väga meeldis. Ilm oli ilus, kohalik surnuaed oli täis II maailmasõjas hukkunute romantilisi haudu, õhk oli sõnnikune, lehmad nunnud ja sõbralikud, kassid paimaiad ja kuninglik losski oli seal kohe seal künka peal paistmas. Täielik maaidüll oli! Kohe Kloodi laut ja Olustvere puudeallee ja Navesti jõgi tulid meelde... Näete:
Neil on ilusaid kohti ja maju ka, ma tunnistan, aga seal ka kindlasti midagi hallitab, midagi mureneb, kuskilt kukub krohvi - ja kui ei kuku, siis on kindlasti inimesed, kellega sa seal majas kokku puutud, nii uhhuud, et kohe imelik on. Ei, muidugi, loomulikult on palju kohti eraldi võetuna ägedad - kas või see kuninglik Aafrika muuseum ja kuninglikud kasvuhooned ja Brügge kanalid ja Horta majad ja nii... Spa oli ka tore, kuniks ma end Radissoni hotelli sulgesin ja sealt maja siseliftiga ainult veekeskuse ja oma toa vahet liiklesin. Aga kõik muu oli nagu ikka - kiiksuga. Euroopa esimene kasiino seal oli näiteks täis väga kahtlasi inimesi ja teenindus oli lausa meeldejäävalt vilets. Ja see ka ei aidanud, et kui rong tund aega hilines, oli umbes viie kvartali peale ainus koht, kus aega parajaks teha, sinise rääsunud rasvapilve sisse mattunud friikartulikoht...
Hmm. Kas teie, armsad lugejad, kes te Brüsselis elate, ei tunne (või ei ole tundnud) samamoodi? Või olen ma liiga peenutsev või olen ma vaadanud igal pool täitsa valesse suunda ja näinud kogemata valesid asju? Mh. No ma igatahes loodan, et see kurtmine nüüd ei tähenda, et mind varsti Luxist kuskile Brüsselisse ümber kolitakse. See oleks küll halvasti, ehkki muidugi tüüpiline saatuse iroonia...
Enivei, aga kell on kümme. Äratus on kell 4.50. Kiire matemaatika näitab, et viimane aeg on magama minna. Olge terved!
M.
Belgia ja Brüsseli koha pealt üldiselt täiesti nõus (olen siin juba 12 aastat elanud). Minu lemmiklinn Belgias on Mechelen, kui Sa seal veel pole käinud, siis soovitan minna. Väike ja armas ning turistide poolt Brüssel-Antwerpen trassil täiesti kahe silma vahele jäänud. Leuven on samuti täitsa tore.
VastaKustutaMul on natuke hea meel seda kuulda, sest mõnikord ma juba muretsen, et minust on snoob saamas :). See ei meeldi ja teine ei meeldi ja kus on räpane ja kus on teenindus uimane :). Nüüd ka pärast workshoppi olime Waterloos ühes kohvikus, kus me põhimõtteliselt 2 tundi ootasime oma samosade soojendamist ja siis ka lõpuks selgus, et teenindaja vahepeal müüs need juba makstud samosad, mida me lauas ootasime, kellelegi niisama lihtsalt kaasa ära, nii et tal lõpuks ei olnudki neid... No täiesti jabur, ausalt! Aga Mechelenis tõesti ei ole veel käinud ja nüüd olen täitsa uudishimulik. Lähen ükskord ja vaatan järele. Leuveni ka :)! Tänud soovitamast!
VastaKustuta