Meie pisipere kasvab jõudsalt. Silmad said neil pähe juba nädala keskel. Eile ütles esimene neist "auh". Täna istus tüdruk juba täitsa ise oma pool minutit üsna istuvas asendis. Kõige suurem poiss tuterdab üsna eduliselt nelja jala peal ringi ka, ehkki need jalad kipuvad tal aeg-ajalt veel alt ära kaduma, nagu ta oleks väga libedale jääle sattunud. Täna said nad ka esimest korda maitsta piima sees puruks pressitud kutsikakrõbuskit. Ja kõige pisem poiss tundis sellist mängulusti, et hakkas oma hambutu suuga sikutama nii aluslinu kui ka mamma vuntse. No nad on lihtsalt nii võimatult armsad!
Kui keegi tahaks endale kaaslaseks üliarmsat elavat ja lustakat kutsulast, kelle emme on tubli ja ontlik agilitykoer ja issi ülemaailmsetelt näitustelt võitjatiitleid kogunud ilueedi, siis andke teada!
Väga armsad! :)
VastaKustutaPalju edu edaspidiseks.
...pole varem kommenteerinud...vist...aga vaat´mis kutsikad teevad. ;)
terv. Ruth (Tartu tagant)
Tere ja aitäh, Ruth! Tore Sinust esimest korda kuulda! Ja edu läheb ikka ja alati tarvis! Hoian ka pöialt, et leiaksime neile mõnusad kodud...
VastaKustutaIssand millised nunnud "jääkarud"!
VastaKustutaTere! Ka mulle avaldasid kutsikad muljet. Ma ei tea, mitmes kord ma siin pilte vaatamas käin. Kas on võimalik kutsikaid ka päriselt vaatama tulla? Tervitades Katrin. Mulle võib kirja ka saata janariin@gmail.com
VastaKustutaIkka saab kutsikaid päriselt ka vaatama tulla. Kirjutan kohe maili :).
VastaKustutaBlogi administraator eemaldas selle kommentaari.
VastaKustuta