Järjekordne uus kodu on leitud

Eile õhtul sain kätte korteri võtmed. Õnneks sellega nüüd lõpuks laabuski kõik - korter on esiteks olemas, teiseks hea koha peal keskturu juures ja kolmandaks kena. Ühetoaline ja väiksevõitu küll, aga suure rõduga, täpselt parajalt möbleeritud ja muidu igati viisakas ja värske. Noh, tähendab, riidekapp oleks võinud iseenesest veel olla, sest praegune lahendus seisneb väga arvukates riiulites ja stangedes, aga alukaid ju puu peale ei riputa. Aga eks ma siis lahendan asja lihtsalt teisiti, lihtsalt natuke on mõelda vaja. Kolin pesu vannitoa kappi vms. Muidu maakler oli äärmiselt asjalik ja tõhus tegutseja, paberimajandusega ei tundu nende firma puhul probleeme tekkivat ja... mul oli kohe hea meel jälle kohvrid päriselt üleni lahti pakkida ja end kuskil sisse seada.

Sest see hotell, see hotell (Center) oli selline naljakas. Toad olid seal täiesti korras, värskelt renoveeritud ja puha, aga koridorid ja vastuvõtt olid sellised... kusehaisused, odava ja plekilise mistra vaibaga ja kogu aeg logeles, suitsetas või kakerdas seal igal pool väga allakäinud olemisega ja purjakil soomlasi ja veidi omamoodi venelasi, kelle pärast ma väga oma arvutit ja muud kaasa veetud olulisemat kraami hotelli jätta ei söandanud. Ilma seda tabaluku taha panemata. Aga muidugi hind oli hotellil soodne ja, nagu öeldud, tubadele ei saa tõesti mitte midagi ette heita. Need olid lihtsad, aga puhtad, uue sisustuse ja igasuguse kriimuta mööbliga. Täielikus kontrastis hotelli avalike ruumidega...

Enivei. Täiesti korralikule hotellitoale vaatamata tahtsin ma seega sealt siiski esimesel võimalusel pääseda, nii et otsustasin, et ehkki mul oli makstud veel ühe öö eest, katsun kohe veel samal õhtul end juba uues korteris sisse seada. Tormasingi siis pärast võtmete kättesaamist otsejoones kaupsi voodipesu ostma ja siis kohvreid ükshaaval hotellist ära vedama. Kui ma olin kõik käigud käidud saanud, triljon kotti ja kaupa kohale vedanud ning lõpuks maha istuda saanud, lõid mul jalad ikka tõsiselt tuld välja. Jalaoperatsioonist saadik teine sammutulemus tuli ära, kandamitega pealekauba! Aga väga mõnus tunne oli laias voodis ETVd näitava ekraani ees sirakile visata, kirsiõlu näppu võtta ja teada, et nüüd võib kohvrid tühjaks teha, asjadele oma koha leida ja mingi staap on olemas. Jess.

Mm, muide, kaupsis sattusin tollesama müüja juurde, kellelt ma pühapäeval kohvrilukku tahtsin. Ma olin ilmselgelt millegipoolest toona nii erandlik, et jäin talle meelde, sest ta vaatas nüüd jälle mind ja mu voodipeshunnikut ja küsis: „Kas partnerkaardi registreerisite juba ära???“ IRW. Ma vist olen nii ilmselgelt valge vares :). Nojah. Pooled inimesed alustavad minuga muidugi juttu üldse inglise keeles... Välismaal elamine jätab ikka ilmselgelt mingi jälje, ehkki ma ei tea täpselt, millise...

Siin kontoris tunduvad praegu üldiselt üsna rahulikud päevad olevat. Suvel on kõik partnerid puhkusel, nii et sellest tingituna paistab siin ka tegevus aeglustunud olevat ja lained just üle pea ei löö. Aga ega ma ei kurda :). Sisseelamiseks ongi see väga mõnus tempo. Tutvun inimeste, teemade ja oludega, kasutan rõõmuga ohjeldamatult siinset tohutut kohvimasinat, korraldan elu, vaatan iga päev läbi siia mägedena laekuvat perioodikat ja hoian silmi-kõrvu lahti. Väga pro!

Ma olin, muide, äärmiselt pettunud, kui lugesin, et Kalev SPA on suvel remondis. Hmpf. Kus siis nüüd tuleb ujumas käia? TIKi spordihoone on ka suvel kinni, Nõmme ujula on kaugel... Hmpf. Peab vist Tallink SPA järele proovima...

Rohkem ei oskagi praegu midagi luuletada. Lähen naudin elu!

Nautige teie ka!

 

M.