Kultuurišokk

Pühade pauk... Käisin eile õhtul Frantsuaa sünnipäevaõhtusöögil. Oli väga tore, kuigi kohal oli ligikaudu 20 väga peent luksemburglast (kõigest lähiperekond ja parimad sõbrad!) ja ma tundsin ennast alustuseks pisut närvilise ja seltskonda sobimatuna. See on vast ka mõistetav, kui ma teile ütlen, et Frantsuaa näiteks sai sünnipäevaks uue auto, vist arvult neljanda (ja võitles kõvasti Bentley vastu, nii et sai hoopis mingi uunikumi). Iga sünnipäevapeo peale kulutati vähemalt paar tuhat eurot (ja pidusid on ta pidanud vähemalt kolm, kusjuures sünnipäev EI OLNUD ümmargune). Restoran oli peen.  Perekond ja lähituttavad olid peened. Oh, noh, totaalne filmidest nähtud rikkurite õukonnapidu Elukaaslase ema kinkis talle näiteks ehtsa juugendvaasi. Üks sõbrants sõidab tal nii särava ja uhke kollase sportautoga, et kui tema läbi linna kimab, vaatavad kõik järele. Ahjaa, elukaaslase emal oli ka hirmsat moodi läikiv punane kabriolett resto ees teeveerel. Noh, saate aru küll, mis masti rahvas seal restos koos oli, eks? Mina seevastu olen Ida-Euroopast pärit tips, kes käib mitu aastat samade rõivastega, ei kanna igas (st üheski) sõrmes briljante, maniküüris ei käi, autot ei oma (käib jala!!!), eelistab sisuga kingitusi ja ei räägi letseburgi keelt takkapihta. Seltskonda sobimatuseks oli igati põhjust. Õnneks ei olnud enamik nendest inimestest seal siiski upsakate killast. Mõned rääkisid väga hästi prantsuse keelt ja olid ilmselgelt vastuvõttude ja small talki asjatundjad, nii et minu eest kanti hoolt. Eliane ja Rose olid ka kohal ja Frantsuaa õde osutus hästi toredaks ja vahetuks inimeseks, kellele anti ülesanne minu järele valvata. Nii oli mul kogu aeg tegemist ja vaatamist ja rääkimist ja lõppkokkuvõttes oli tõeliselt äge õhtu.

Aga ma ju tahtsin kultuurišokist rääkida. Ma ei ole nimelt selleni veel jõudnud. Tõeline kultuurišokk tabas mind siis, kui ühel hetkel tuli kuidagi jutuks, et Frantsuaal on jalas push-up bokserid. Saate aru! Push-up bokserid! Kusjuures mitte eestpoolt pushivad, vaid kanni suurendavad püksid. Tuleb välja, et siinkandi kiduratel meestel on suur mure - püksid ei istu neile hästi, sest neil puudub kann. Ja siis on keegi ameeriklane leiutanud sellised alukad, millel on strateegilistes kohtades taskud, kuhu käivad sisse istmikku suurendavad padjakesed. SAATE ARU JAH??? Ma olin kui puu otsast kukkunud ja avaldasin arvamust, et mu üle tehakse kindlasti praegu nalja. Mispeale ajas sünnipäevalaps püksid maha ja võttis bokserite tagataskust välja korraliku geelpadja. Ausalt, ma pidin sinnasamasse laua taha ära minestama... Mõnikord ma tunnen ennast ikka täpselt imedemaa Alice'ina. Aga nii on väga lõbus :).

OK, aga ma nüüd lähen magama. Olin kogu päeva hirmus väsinud, sest keset ööd läks mul uni ära - kuulsin köögist pauku ja ehmatasin end kringliks. Magan ju lahtise rõduuksega ja teoreetiliselt on võimalik küll, et keegi garaažikatuselt jõu ja ilu numbreid tehes mu rõdule võimleks. No olgu, röövlit ma tegelikult reaalset ei kartnud, aga mõtlesin, et äkki näiteks on mõni tuvi kööki lennanud. Sain sellise adrenaliinilaksu, et kuigi ma ei leidnud köögist midagi kahtlast, ei tulnudki uni enam enne hommikut. Vot. Nüüd on silmad punased ja mõistus tardunud. Hmm... aga homme saab pool tundi kauem magada, sest mul on hommikupoolikul mingi arvutikoolitus. Hopsassaa...