Hakkan minema!

Pärastlõunal olen juba palmi all :). Joon siin veel kümme minutit kohvi ja mõtlesin keksida. Päris sürr tundub. Eile olin veel nii töö lainel ja nüüd kohe-kohe ootab sinine soolane meri. Tulen tagasi pühapäeva õhtul. Lennuk maandub seitsme paiku ja siis veel see väike bussiots ka Hahnist, nii et kümne paiku jõuan koju. Sellega seoses olgu öeldud, et tegin väikese apsaka. Pidime nimelt pühapäeva õhtul kohviku seltskonnaga sööma minema, aga mul läks see täiesti meelest ära. Ma ostsin need reisipiletid ju niimoodi mõtlemata. Vaatasin netti, vaatasin kalendrisse ja kohe ostsin. Lennu- ja bussipiletite ning hotelli broneerimise peale kokku kulutasin maksimaalselt ehk 20 minutit. Selle unustasin täitsa ära, et siin on nädalavahetusel Blues&Jazz ralli, mis tähendab Frantsuaa, Eliane'i ja Rose'i jaoks suurt rabelemist. Noja sellest koormast lahtisaamise tähistamiseks kutsusid nad mind ka pühapäeva õhtul restosse. Ah, noh, pole hullu. Teine kord. Ilmselt peaksin nüüd mina nad kuskile kutsuma. Ongi mitu põhjust kokku kuhjunud. EPSO ja asjad... Eks ma kunagi tulevikus seletan :). La vita on lihtsalt permanentselt bella-bella, ma juba enam ei jõua järge pidada, mille üle millal rõõmustada :). Ahjaa, Eliane kutsus mind West Side Storyt vaatama. Ta sai kellegi tuttava käest piletid. Ja üldse.

Davai, aga nüüd pean lippama. Buss läheb 50 minuti pärast ja enne tahtsin apteegist läbi käia ja päikesekreemi osta. Hargla võtsin kaasa ja lugeri ja fotoka ja kaks pluusi. Ja arvuti jätan koju.

Alice, eks ma ikka pärast kirjutan ka, mis mulle Algheros silma jäi. Mina ei ole Sardiinias varem käinud. Rannapuhkus pole muidu enamasti ka minu teema. Väga. AGA praegu kulub ära. Rusikas silmaauku. Juhhuuuuuuuuuuu.......

Peatseni!
M.