Oli üks naljakas nädal. Justkui midagi väga erilist ei juhtunud, aga samas olin ma eile nädalast päris väsinud. Parimalegi tahtmisele vaatamata ei õnnestunud mul ühelgi päeval enne keskööd magama jääda, nii et mõni ime ka, eks. Kusjuures ma püüdsin iga päev vara magama minna, ausõna! Mõnikord läksin juba kell pool kümme voodisse :). Aga ikka läks miski nihu. Küll ei tulnud uni, küll osutus magamaminekueelne sari nii põnevaks, et pidin veel ühe osa ära vaatama. Nii ta läks. Vaatan praegu muidu Hart of Dixiet. Päris tore on :P.
No OK, selle nädala erilistest asjadest nii palju, et kolmapäeval käisin suures kontserdimajas mustlasviiuldajaid vaatamas. Mulle väga meeldis nende reps, neil olid seal ainult pärlid reas. Aga kui sul on ikka ca 80 muusikut korraga laval ja DIRIGENTI ei ole, siis on tulemus veidi pentsik. St neil oli iga pala puhul solist, kes keeras ülejäänud mängijatele selja ja tegeles ise ka eelkõige mängimisega. Ülejäänud vaatasid ise, kuidas ja mis tempos saagida. Enamasti oli kõik muidugi OK, nad on ju kaua kokku mänginud, aga paaril korral tuli seltskonnal ette väga põnevaid rütmiloksusid ja vahepeal kostis minuni ainult üks suur müha. Ma pean nentima, et see häiris mind natuke. Noh, nad mängisid siiski muu hulgas Liszti, Tšaikovskit, Straussi ja Brahmsi, st asju, mis tavaliselt ei kõla nii... kaootilisena. Pause nad ka näiteks praktiliselt ei tunnistanud, sest kui viimased mõtlesid oma pausi alustama hakata, tuli keegi early bird raudselt juba sisse. IRW. Samas kuna kava oli tõeliselt äge, siis olen ma kontserdiga ikkagi rahul :). Ja saal oli ilus. Väiksem, kui arvasin, aga ilus.
Eile käisime pärast pikka reedet töökaaslastega Sandweileris hiinakas söömas ja õhtul tähistasime kohvikus Eliane'i sünnipäeva. Eliane on siis DH parim sõber, kes tuleb viimasel ajal sageli mulle seltsi, õpetab kohalikku keelt ja tutvustab rahvast. Üksiti töötab ta kuskil psühhiaatriahaiglas, teab kõiki laule ja tegi eilseks väga hea baumkucheni. Mul on üks tükk hommikusöögiks ka :P. Nämm. Samas olin ma eilseks ikka tõsiselt väsinud, nii et kui koogi- ja šampanjahetked välja arvata, möödus õhtu kuidagi uimaselt. Ma unustasin ennast vist pikaks ajaks joonistama, sest mulle tundus, et Fernande mängis ainult tunni, mitte kolm. Ja selline asi, et ma istun üle kahe tunni ühe klaasi šampanja taga, on ka puhta ennekuulmatu. IRW. Iroonilisel kombel olin ma nii väsinud, et ei viitsinud hakata jala ära tulema. Lükkasin äratulekut muudkui edasi, kuni pidu otsa sai ja sünnipäevalaps mu autoga koju viskas :).
Mh. Kusjuures kõige naljakam on see, et ma muudkui patran, et olin väsinud ja bla-bla-blaa. Magama sain ka alles pool neli läbi. Misjärel juhtus täiesti erakordne lugu. Mul läks uni täna kell 10 ise ära. Saate aru, MINUL, kellel ei lähe uni KUNAGI ise ära. Mul on tunne, et ma vist olen tõsiselt haige :).
No OK, selle nädala erilistest asjadest nii palju, et kolmapäeval käisin suures kontserdimajas mustlasviiuldajaid vaatamas. Mulle väga meeldis nende reps, neil olid seal ainult pärlid reas. Aga kui sul on ikka ca 80 muusikut korraga laval ja DIRIGENTI ei ole, siis on tulemus veidi pentsik. St neil oli iga pala puhul solist, kes keeras ülejäänud mängijatele selja ja tegeles ise ka eelkõige mängimisega. Ülejäänud vaatasid ise, kuidas ja mis tempos saagida. Enamasti oli kõik muidugi OK, nad on ju kaua kokku mänginud, aga paaril korral tuli seltskonnal ette väga põnevaid rütmiloksusid ja vahepeal kostis minuni ainult üks suur müha. Ma pean nentima, et see häiris mind natuke. Noh, nad mängisid siiski muu hulgas Liszti, Tšaikovskit, Straussi ja Brahmsi, st asju, mis tavaliselt ei kõla nii... kaootilisena. Pause nad ka näiteks praktiliselt ei tunnistanud, sest kui viimased mõtlesid oma pausi alustama hakata, tuli keegi early bird raudselt juba sisse. IRW. Samas kuna kava oli tõeliselt äge, siis olen ma kontserdiga ikkagi rahul :). Ja saal oli ilus. Väiksem, kui arvasin, aga ilus.
Eile käisime pärast pikka reedet töökaaslastega Sandweileris hiinakas söömas ja õhtul tähistasime kohvikus Eliane'i sünnipäeva. Eliane on siis DH parim sõber, kes tuleb viimasel ajal sageli mulle seltsi, õpetab kohalikku keelt ja tutvustab rahvast. Üksiti töötab ta kuskil psühhiaatriahaiglas, teab kõiki laule ja tegi eilseks väga hea baumkucheni. Mul on üks tükk hommikusöögiks ka :P. Nämm. Samas olin ma eilseks ikka tõsiselt väsinud, nii et kui koogi- ja šampanjahetked välja arvata, möödus õhtu kuidagi uimaselt. Ma unustasin ennast vist pikaks ajaks joonistama, sest mulle tundus, et Fernande mängis ainult tunni, mitte kolm. Ja selline asi, et ma istun üle kahe tunni ühe klaasi šampanja taga, on ka puhta ennekuulmatu. IRW. Iroonilisel kombel olin ma nii väsinud, et ei viitsinud hakata jala ära tulema. Lükkasin äratulekut muudkui edasi, kuni pidu otsa sai ja sünnipäevalaps mu autoga koju viskas :).
Mh. Kusjuures kõige naljakam on see, et ma muudkui patran, et olin väsinud ja bla-bla-blaa. Magama sain ka alles pool neli läbi. Misjärel juhtus täiesti erakordne lugu. Mul läks uni täna kell 10 ise ära. Saate aru, MINUL, kellel ei lähe uni KUNAGI ise ära. Mul on tunne, et ma vist olen tõsiselt haige :).
Aga ongi hea. Jõuan tänast ilusat ilma kuidagi ära kasutada. Muide, homme lähen ühe töökaaslasega Mondorfi, kavas on "Mustlasparun". Väga mustlaslik nädal on välja kukkunud. Enivei, see tähendab, et ma peaksin endale täna süžee peenemalt meelde tuletama, sest etendus on saksa keeles :).
Veebruar on käes!
M.
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar