Kuklitest ja muust

Okei, lubasin teada anda, mis kuklitest sai. Head tulid! Natuke häiris see, et nad jäid pealt veidi kõvad, aga seest olid see-eest pehmed, väga kohevad ja kardemonised. Rätiku all tõmbasid nad pealt ka pisut pehmemaks. Ja kuna ma tegin nad üsna väikesed, siis ei jäänud nad kirsimoosi ja vahukoore mäe all isegi mitte kuivaks. Poekuklite juures häirib mind mõnikord see, et kukkel on nii suur ja koort on ainult peal, aga see saab ju kõige esimesena otsa ja siis tuleb lihtsalt kuiva saia närida. Minu kuklitega seda probleemi ei tekkinud. Aga jah, ainus, millega ma mööda panin, oli kogus. See pärm möllas ikka nii pööraselt, et ühel hetkel avastasin ma rõõmuga, et taigen on üle kausiääre plagama pannud. Veeretasin siis kahe plaaditäie jagu kukleid valmis, jätsin ülejäänud taignaKILLUKESE kaussi oma korda ootama, aga kui ma seda uuesti vaatama sattusin, oli kauss jälle täis. Lühidalt: mõtlesin 10 kuklit teha, aga lõpuks sain 40, sest see tainas muudkui kerkis ja kerkis ja jäigi kerkima. 15 kuklit viisin reedel kohvikusse ja ma ise ei taha enam vahukoort nähagi :). Oh jah :). Olgu veel öeldud, et kohvikus said neid proovida nii mõned kuldkliendid kui ka Rose, F&P ja hiljem nende kodumajapidajanna (otse loomulikult on härrastel kodus portugallasest majapidajanna, kes koristab, kokkab ja sorteerib posti, et mösjööde ainus "töö" oleks koertega jalutamine). Fernande vist unustati ära, aga ma ei tea ka. Igatahes, kõik naisterahvad olid kuklitest eranditult vaimustuses, Patrick olevat söönud kaks kuklit ja olnud rahul, aga Dior Homme ise piirdus poolega, sest tema pole magusainimene. Nojah, see oli ka teada. Aga vähemalt on nad nüüd asja olemusega kursis.

Mis veel? Ostsin uued kevadsaapad. Nägin neid neljapäeva õhtul saunast koju tulles poeaknal. Need olid nii täpselt minu stiili, et ma läksin kohe esimesel võimalusel tagasi, proovisin neid jalga (minu suurust oli ja puha!) ja ostsin siis pikemalt mõtlemata ära :P. Olen sigarahul! Tuleks nüüd juba see va kevad, et saaks need ka õues jalga panna!

Olen väga üllatunud, et reedel lepitigi päriselt kokku mitmeaastases finantsraamistikus. Mina olin küll üsna veendunud, et see jääb sügisesse. Noh, mulle tundus, et kõik olid, nii et üllatus oli korralik :)! Reede öösel kohvikust koju tulles ja uudiseid lugedes ei uskunud ma kohe tükk aega oma silmi. Kui olin artikli mitu korda läbi lugenud, hakkasin silmi uskuma, aga kahtlesin seejärel Postimees.ee ajakirjaniku suutlikkuses asjadest õigesti aru saada. Kontrollisin igaks juhuks CNNist ka üle ja lugesin siis hommikul veel uuesti uudiseid :). Jutt paistab jummala õige olema. Päris muljetavaldav. Nüüd varsti peaks siis alles töövood ka vallanduma! Taevas teab, kui palju asju kõik selle taga ootamas oli...

Järgmisel nädalavahetusel lähen Pariisi. Reedel, kohe pärast tööd. Äge :P. Peaks hakkama täpsemaid plaane tegema! Kristina, ma kirjutan sulle kohe varsti :). Kusjuures meil oli Francois'ga millalgi minu Pariisi minekust juttu ja sellega seoses sattusime me rääkima oma lemmikkohtadest Pariisis. Lõpptulemuseks oli inspiratsioon. Tema tahtis muidu koertega Brüsselisse minna, aga nüüd ma ajasin talle sellise Pariisi isu peale, et ta otsustas hoopis selleks nädalavahetuseks sinna sõita. Ühe koerakesega. IRW. Tema nädalavahetus on P-T, eks, nii et ta umbes praegu ilmselt kihutab sinnapoole. Alguses tahtis ta minuga pühapäeval kuskil seal ka kokku saada, aga kui ma reedel kohvikusse ilmusin, tuli välja, et olime kogu aeg rääkinud eri nädalavahetustest. Tüng! Nojah, aga me vahetasime pikalt "parimaid tavasid" ja aadresse ja ma nüüd ootan huviga, mida ta seal Pariisis kokku keerab. Tema ekstsentrilisus, spontaansus, karisma ja otsaette kirjutatud sõna friqué tagavad talle alati sellised fantastilised juhtumised, et nendest võiks lausa komöödiafilmi teha. Või kaks. Järgmine kord saab igatahes lõbus muljetamine olema!

Aga hästi. Tegelen piltidega. Seniks adjöö!
M.