reede, 8. veebruar 2013

Kokkamispäev

LÕPUKS on mul olemas seened, vein, koor, sibulad, kanafilee, või  ja kõik muu, mida selle konkreetse retsepti jaoks vaja läheb. Õhtul teen endale nämma roa!

LÕPUKS on mul olemas ka kõik, mida vastlakuklite jaoks vaja läheb. See ei olnud üldse lihtne, sest millegipärast ei teatud kesklinna toidupoodides üldse, mis imeasi on näiteks kardemon. Küpsetamiseks vajalike koostisainete juures seda polnud ja vähemalt 6 müüjat polnud sellest kunagi kuulnud... Lõpuks andsin ma neile vihje, et seda on ka hõõgveinide jaoks tehtavates maitseainesegudes. See ka ei aidanud, sest hõõgveinihooaeg on otsas. Brr, lõpuks leidsin Alima vürtsiriiulist täiesti juhuslikult ühe (ainsa) pakikese... See rahustas mind pisut, sest vähemalt on nüüd selge, et ma olin ikka täiesti õiget nime/sõna kasutanud ja et selline asi ON olemas. Mingil hetkel hakkasin ma nimelt juba oma terves mõistuses kahtlema, sest kuidas saab olla, et 6 naissoost müüjat ei ole kunagi kuulnud, mis on kardemon??? Oh seda risti ja viletsust. Aga enivei. Taigen kerkib parajasti. Olen ärevil ja põnevil, sest ma pole ise varem pärmitaigna hingeeluga kokku puutunud, aga kuulu järgi on see hirmus isikupärane asi ja ei taha üldse hästi välja tulla. Tahaks häid kukleid, sest ma tahaks neid ühtlasi õhtul paar tükki kohvikusse viia. F&F rääkisid, et siinkandis tehakse vastlapäeval pannkooke ja esimest pannkooki tehes tuleb vasakusse kätte võtta rahatäht, paremaga aga kook panni pealt õhku visata. Kui kook sobival viisil (st õige pool all) pannile tagasi maandub, tähendab see jõukat aastat. Meie mõistes tulevad neil siis pikad linad. Novat. Ja see pannkook tuleb siis kuskile kappi panna. Kuhu see unustataksegi. Isegi (suhteliselt) pedant F teatas, et neil on see suveni kappi ununenud. IRW. Ühesõnaga, aga kuna meil oli vastlatest juttu, on nüüd aeg neile hõrgud vastlakuklid ette sööta. Mis tähendab, et nad lihtsalt peavad head välja tulema, sest suurima tõenäosusega söön mina ise ära kokku kolm kuklit ning siis on magusaisu jaanipäevani läinud ja süda läigib. Mis tähendab, et KEEGI peab ülejäänud laari nahka panema :).

Eks ma annan teada, kuidas välja tuli!

Lähen nüüd piiluma, mis rätiku all toimub :P.

M. 

5 kommentaari:

  1. Vanal kuul on küpsetamine üks suur rist ja viletsus. Kuuloomine on homme 10.2 enne lõunat. Söökide õnnestumises mängib kuufaas väga suurt rolli. Kahjuks ei saa seda aga kogu arvestada, kuigi peaks :) Sest kui on vaja, siis on vaja ja kui ei saa, ei tule lihtsalt midagi välja :) Aega ainult kulub. Loodetavasti Sul õnnestub :)

    VastaKustuta
  2. Mm, seda teooriat pole ma varem kuulnud. Väga põnev, millest see tuleb? Häda on ainult selles, et ma tahaksin siiski ka enne homset lõunat süüa :(. Nii et hakkan sellegipoolest kohe kanaga tegelema.

    Kuklid tulid muidu okeid. Esimeste kuklite kohta isegi head, ütleks. Nüüd jääb ainult küsimus, et kas homme tehtuna oleksid nad veel paremad tulnud? See on väga intrigeeriv, sest algselt oli mul mõte homme ka kukleid teha ja need tööle kaasa võtta. Siis mõtlesin, et ei viitsi ikka, sest mul on neist juba kopp ees. Aga võib-olla ikka peaks ühe laari veel tegema ja vaatama, kuidas see kuufaas asjale mõjub?

    VastaKustuta
  3. Ootan põnevusega nippe, kuidas pärmitainast taltsutada. Olen teinud, aga ammu ja mitte kuivpärmiga, ja täna hommikul panin sinust inspireerituna vastlakuklite taigna kerkima (kuu oli juba loodud :)).

    VastaKustuta
  4. Monika - nippe ei oska ma sulle paraku jagada, sest taigna taltsutamine ei kukkunud ka minul välja. See voolas juba pooletunnise kerkimise järel üle kausiääre minema ja mul oli tükk tegu, et kolme plaaditäiega piirduda. Järgmine kord tean, et doseerin kõike kolm korda vähem :).

    Kristina - ausõna, jätan!

    VastaKustuta