Kui äge! Tulin eile pärast tööd Pariisi. Veetsin toreda lobisemisõhtu St. Denis's ja seejärel imevahva päeva linna peal. Praegu istun hotellis ja puhkan jalgu, poole tunni pärast on kavas välja minna ja õhtu kavatsen lõpetada Michou kabarees. Hästi naljakas on see, et ma avastasin eile rongis, et tegelikult ei ole mul Kristina telefoninumbritki, kuigi ise pidin rõõmsalt tema juurde ööbima minema. Ega's midagi. Ma otsustasin mitte muretseda ja mälu järgi kohale minna. Et küll kõik häati läheb. Noja läkski. Ta majas parajasti kolis keegi, nii et välisuks oli lahti ja ma sain koridori. Käisin kahel korrusel uksekellasid helistamas (sest ega ma korterinumbrit ka ei mäletanud) ning teisel katsel leidsingi õige korteri. Lõpp hea, kõik hea. Irw. Olen ikka udu muidu, ah?
Täna tegime aga hästi šikke asju. Ma panin meile alustuseks kinni tuuri Pierre Cardinile kuuluva restorani Maxim's kohal olevasse juugendimuuseumi. See on tõsiselt eksklusiivne - nagu restorangi. Saime teada, et õhtusöögi puhul tuleb restos arvestada umbes 200 euroga. Aga muuseum oli põnev, giid tore ja pildistada tohtis ka! Mõningaid asju tohtis isegi näppida. Sarah Bernardi hõbedast tualettkomplekti ja hõbedast röstsaiasoojendajat näiteks. Noh, ja õigupoolest kõike muud ka. See on tõsiselt haruldane, aga kuna neil käib seal bronni alusel nii vähe inimesi, saavad nad seda endale lubada. Suurtes muuseumides näpitakas eksponaadid ilmselt kohe täiesti ära. Ainult seda peaks ütlema, et neil oli kogus ebaproportsionaalselt palju lampe. Mina oleksin eelistanud pisut teistsugust rõhuasetust, aga nojah. Äge oli ikkagi.
Siis läksime Rivoli tänavale Angelina kohvikut otsima. François' sõnul on see üks erilisemaid kohvikuid Pariisis ja selle leivanumbriks olevat magustoit nimega Mont Blanc. Selle jutu peale oli mul vaja see ju ära proovida. Kohvik oli tõesti peen ja suur. Popp ka, ses meie seisime umbes 20 minutit õues sabas. Pärast oli järts juba ligi tunnine. No ikka korralik. Oeh, ja Mont Blanc oli hea küll. See oli pmst besee peale kuhjatud vahukoor, millele oli kastanikreemist koor ümber tehtud. Sigahea, ausalt, aga kuigi see oli kõigest muffinisuurune, oli see nii magus, et meil oli kõigil lõpuks süda paha. Me ju jõime selle kõrvale ka kuuma šokolaadi, mis oli samuti kohviki spetsialiteet. Oi, milline suhkrulaks see ikka oli. Uhh. Ma nüüd ei söö jaanipäevani midagi magusat!
Ok, pärast oli ilmselgelt midagi soolast vaja, nii et me võtsime suuna St. Micheli bulvari poole - läksime kebabijahile. Skännisime tee peal bukiniste, imetlesime koeri ja otsisime Pont des Artsil armunute tabade seast 'tuttavaid'. Nii tore oli. Kusjuures ilm oli ka esimeat korda päris kevadine, päike muudkui paistis ja ma käisin pool päeva lahtiste hólmadega. Täiesti fantast, mul käisid kahed tuttavad kahe möödunud nädala jooksul Pariisis ja nemad said vihma, külma tuult ja hallust.
Enivei, seekord valitud söögikoht polnud midagi erilist, nii et ma ei viitsi oma puutetundliku klaviatuuri peal neid muljeid praegu väga tippida. Aga jah. No ja nüüd olen hotellis, löön ennast üles ja lähen šikile päevale šikki lõppu otsima. Olgu siis täna François' soovitatud elamuste päev. Homme otsin enda Pariisi üles. Lähen piibutama ja Wiiraltile lilli viima, paari poodi, Montmartre'i surnuaiale (see on pmst mul kohe siin ukse all), kindlasti võtan hiinakast koju asju kaasa jne jne jne. Ma tean, et midagi oli veel plaanis, aga praegu ei tule meelde...
Voilà. Aga ma nüüd lähen riietuma. Mul pole küll päris õhtukleiti, aga loodetavasti lastakse mind kabareesse ikka sisse. Vägade põnev...
Sau!
M.
Täna tegime aga hästi šikke asju. Ma panin meile alustuseks kinni tuuri Pierre Cardinile kuuluva restorani Maxim's kohal olevasse juugendimuuseumi. See on tõsiselt eksklusiivne - nagu restorangi. Saime teada, et õhtusöögi puhul tuleb restos arvestada umbes 200 euroga. Aga muuseum oli põnev, giid tore ja pildistada tohtis ka! Mõningaid asju tohtis isegi näppida. Sarah Bernardi hõbedast tualettkomplekti ja hõbedast röstsaiasoojendajat näiteks. Noh, ja õigupoolest kõike muud ka. See on tõsiselt haruldane, aga kuna neil käib seal bronni alusel nii vähe inimesi, saavad nad seda endale lubada. Suurtes muuseumides näpitakas eksponaadid ilmselt kohe täiesti ära. Ainult seda peaks ütlema, et neil oli kogus ebaproportsionaalselt palju lampe. Mina oleksin eelistanud pisut teistsugust rõhuasetust, aga nojah. Äge oli ikkagi.
Siis läksime Rivoli tänavale Angelina kohvikut otsima. François' sõnul on see üks erilisemaid kohvikuid Pariisis ja selle leivanumbriks olevat magustoit nimega Mont Blanc. Selle jutu peale oli mul vaja see ju ära proovida. Kohvik oli tõesti peen ja suur. Popp ka, ses meie seisime umbes 20 minutit õues sabas. Pärast oli järts juba ligi tunnine. No ikka korralik. Oeh, ja Mont Blanc oli hea küll. See oli pmst besee peale kuhjatud vahukoor, millele oli kastanikreemist koor ümber tehtud. Sigahea, ausalt, aga kuigi see oli kõigest muffinisuurune, oli see nii magus, et meil oli kõigil lõpuks süda paha. Me ju jõime selle kõrvale ka kuuma šokolaadi, mis oli samuti kohviki spetsialiteet. Oi, milline suhkrulaks see ikka oli. Uhh. Ma nüüd ei söö jaanipäevani midagi magusat!
Ok, pärast oli ilmselgelt midagi soolast vaja, nii et me võtsime suuna St. Micheli bulvari poole - läksime kebabijahile. Skännisime tee peal bukiniste, imetlesime koeri ja otsisime Pont des Artsil armunute tabade seast 'tuttavaid'. Nii tore oli. Kusjuures ilm oli ka esimeat korda päris kevadine, päike muudkui paistis ja ma käisin pool päeva lahtiste hólmadega. Täiesti fantast, mul käisid kahed tuttavad kahe möödunud nädala jooksul Pariisis ja nemad said vihma, külma tuult ja hallust.
Enivei, seekord valitud söögikoht polnud midagi erilist, nii et ma ei viitsi oma puutetundliku klaviatuuri peal neid muljeid praegu väga tippida. Aga jah. No ja nüüd olen hotellis, löön ennast üles ja lähen šikile päevale šikki lõppu otsima. Olgu siis täna François' soovitatud elamuste päev. Homme otsin enda Pariisi üles. Lähen piibutama ja Wiiraltile lilli viima, paari poodi, Montmartre'i surnuaiale (see on pmst mul kohe siin ukse all), kindlasti võtan hiinakast koju asju kaasa jne jne jne. Ma tean, et midagi oli veel plaanis, aga praegu ei tule meelde...
Voilà. Aga ma nüüd lähen riietuma. Mul pole küll päris õhtukleiti, aga loodetavasti lastakse mind kabareesse ikka sisse. Vägade põnev...
Sau!
M.
Unustasid mainida et nautisime nii haid vastlakukleid ohtusoogiks ja hommikusoogiks! Meie siin ka veel lobiseme ja muljetame monusast paevast! Ja siis tuttu jalgu puhkama!Et Sul homme veel veel tore paev oleks Pariisist ja head koju joudmist!
VastaKustuta