Jah, täna ei ole homme. Täitsa lootusetu, viimasel ajal ei suuda ma kuidagi ajaga sammu pidada. Aga OK, eks ma katsun nüüd tubli olla ja ruttu mõned memuaarid kirja panna, sest muidu lähevad pooled emotsioonid ajaloo hägus kaduma. Mul oli algselt plaanis küll reedel-laupäeval piltidega pusida ja nii, aga nädalavahetuseks sattusid Helle ja William mulle külla tulema ning nii ma lükkasingi kirjutamise ja piltide sorteerimise jälle edasi. Aga et kõik nüüd ausalt ära rääkida, siis pöördugem tagasi üle-eelmise nädala neljapäeva juurde. Emme saabus nimelt neljapäeva öösel vastu reedet mulle nädalaks külla. Ta sai veel Frankfurtist varasema bussi peale ja puha, jõudis juba kella ühe paiku Luxi. Mina kimasin sis läbi öö rattaga raudteejaama poole talle vastu. Linn oli üsna inimtühi ja mina sõitsin sõidutee servas rattatee peal, aga vahetult enne vaksalit pidas mind kinni politseinik, kes seisis harkisjalu rattatee peal ees ja ei mõelnudki kõrvale astuda. Mina ei tea siinsetest eeskirjadest muidugi midagi, sestap ei olnud mul ka aimu, kas probleemiks on kiivri puudumine või mis. Tema aga arvas ainult, et tead, et väljas on nii pime ja sinul pole ratta küljes lampi, et äkki sõidad kõnnitee peal. Mina ei osanud üllatusest suurt midagi öelda, aga kuna raudteejaam oli sealsamas ja ma ütlesin talle, et mul on veits kiire, lasku mul minna, siis nii oligi. Esimene kokkupuude Luxi politseiga :).
Reede hommikul olin mina tööl, reede pärastlõuna tegime niisama seda-teist-kolmandat, õhtul käisime kohvikus ja laupäeval otsustasime pisut asisemad olla. Kaalusime igasuguseid kohti ja mitmeid variante, aga kuna emme polnud kunagi Metzis käinud, otsustasimegi sinna suunduda. Tahtsime vanalinnas ringi jalutada, poodidesse kiigata ja Pompidou keskuse ära näha. Ilm oli tänuväärselt kena - Luxis olla sadanud (st siin oli tavaline Luxi suvi), aga Metzis sai palja seljaga käia ja puha. Täiesti super! Ja Metz on selles mõttes äge linn, et see on nagu Lõuna-Prantsusmaa. Värvid ja tänavapilt on täitsa nt Arles'i oma. Majad on sellised sooja tooni liivakivist ja üldse on südalinnas selline teistmoodi õhustik.
Sain lõpuks siis seda Pompidou keskust uudistama. Arhitektuuri poolest oli see uhke küll, aga näituseid ei viitsinud isegi mina vaatama minna. Mul on natuke konservatiivsem maitse, millest ma isegi EKAs lahti ei saanud :). Aga hoone oli vinge!
Tõsiselt äge, see meenutas mulle araablaste aknavõresid...
Nojah. Pühapäeva olime rahulikult kodus, kokkasime süüa teha, jõime kohvi ning käisime vihmavalingute vahepeal linnas jalutamas. Oli parajalt vilu, aga õnneks me väga märjaks ei saanudki. Kõige suurema valingu veetsime ühes aknaorvas ja siis oli jälle päris mitu tundi kuiv, nii et saime lõpuks päris korraliku tiiru linnale peale tehtud. Muidu algne mõte oli, et lähme linna rokk-kontserte vaatama, maailma kultuuride festival oli ka, aga rokk oli nii kõrvulukustavalt kole ja mööda, et see üritus jäi meist lühikeseks :).
Minu esimene clafoutis. Muidu tuli päris hea, aga alles pärast selgus, et aprikoosid on nagu ploomid ja lähevad kokates puhta hapuks. Mina panin aga niigi poole vähem suhkrut, kui retsept ette nägi, sest värskena olid need aprikoosid ülimagusad. Eks järgmine kord olen targem...
Kolm tasapinda
Hetk enne sadu
Esimese hooga vaatasin, et kole suur ämblik ronib seina peal...
Emme mängis Marilyn Monroed :). Noh, oli pisut tuuline :).
Chocolate House. Ühest küljest mulle täitsa meeldivad nende šokolaadilusikad - see mõte on neil ju hästi äge ja kakao on maitsev ka. Teisest küljest on sealne teenindus täiesti kohutav, nii et see koht ei meeldi mulle kohe silmaotsaski. Sel kohvikul oleks potentsiaali olla meie Kehrwieder, aga seal on kogu aeg tõsine rahvamöll ning laudu ei ole, teenindus võtab terve igaviku aega, ettekandjad on kogu aeg jube ebasõbralikud ja enamuse ajast tuleb parema puudumisel võõrastega laudu jagada. Seal ei saa üldse niimoodi mõnusalt mitu tundi omaette juttu ajada ja nii...
Džinn. Kohutavalt andekas!!!
Trallallaa. Esmaspäeval olin ma tööl ja õhtul käisime me Kirchbergil jalutamas, jalutasime kohe jalad ümmarguseks ja puha. Aga teisipäeva-kolmapäeva veetsime Brüsselist. Sealt on mul palju pilte, aga tänaseks aitab, eks. Kui hästi läheb, siis homme jälle :).
Sau,
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar