Selleks et minevikuga järje peale saada, tuleks kirja panna ka möödunud nädalavahetuse tegemised. Nimelt emme läks mul küll neljapäeva lõuna paiku Eestisse tagasi, aga reede õhtul saabusid mulle juba uued külalised: Helle ja William. Nendega sai ka üks vahva nädalavahetus veedetud, kuigi see oli meil seekord üsna tubane, sest väljas kallas lihtsalt kogu aeg vihma. Õnneks polnud meil suuri plaane niikuinii, mõte oli ainult seal mu kohvikus käia (õigemini "me" kohvikus, sest Hellega me selle eelmisel suvel ju avastasimegi) ja ülejäänud aeg jooksvalt täis improviseerida.
Hihii, noh, ja lõpuks veetsimegi me vist kõige suurema osa ajast mu köögis juttu ajades ja kokates :). Ausõna, me tegime küll mitu korda katset välja minna, aga see lõppes alati korraliku märjakssaamisega. Esiteks ligunesime me reede õhtul kohvikust tulles päris korralikult läbi - no küll siis ikka kallas! Kohe niimoodi, et polnud enam mõtet isegi kössitada või kuskile varju hoida, sest jalad niikuinii lirtsusid täiega ja nina otsast sirises veejuga. Aga hästi lõbus oli! Õnneks oli selline mõnus soe vihm ja tuult ka ei olnud, nii et kuidagi kodune oli. Lapsepõlv tuli meelde :).
Nojah, ja edasi läks muudkui samas vaimus. Laupäeval venitasime end pärast rasket ööd linna peale täikale, aga saime ka jälle märjaks. Ühel kuival hetkel jõudsime me siiski hertsogilossi juures ühe suuremat sorti vahtkonnavahetuse ära näha, nii et mu külalised nägid ikka midagi peale mu köögi veel. IRW. Järgmise vihmapausi ajal viskasime pargis natuke lendavat taldrikut (hurraa, 2/3 mu visetest olid juba üsna sirged!) ja käisime laste mänguväljakul kiikumas, aga siis läks taevas jälle tintmustaks ning me jõudsime nibin-nabin viimasel hetkel koju vihmavarju. William jäi meist paarkümmend meetrit maha, tema sai juba korraliku sahmaka vett krae vahele :-D. Pisut hiljem saime me kuidagi kuiva jalaga kohvikusse, aga pühapäeval jõudsin ma oma külalised just rongi peale saata, kui jälle sadama hakkas. Ma passisin kena kolmveerand tundi raudteejaamas, enne kui sealt ära sain. Selle peale andsin ma täielikult alla. Ülejäänud päeva veetsin kodus Downton Abbey esimese hooaja seltsis :-D. Vaatasin kõik seitse osa jutti ära, kobisin siis magama ja olin eluga täiesti rahul kohe. Oli üks igavesti mõnus viikend.
Hihii, noh, ja lõpuks veetsimegi me vist kõige suurema osa ajast mu köögis juttu ajades ja kokates :). Ausõna, me tegime küll mitu korda katset välja minna, aga see lõppes alati korraliku märjakssaamisega. Esiteks ligunesime me reede õhtul kohvikust tulles päris korralikult läbi - no küll siis ikka kallas! Kohe niimoodi, et polnud enam mõtet isegi kössitada või kuskile varju hoida, sest jalad niikuinii lirtsusid täiega ja nina otsast sirises veejuga. Aga hästi lõbus oli! Õnneks oli selline mõnus soe vihm ja tuult ka ei olnud, nii et kuidagi kodune oli. Lapsepõlv tuli meelde :).
Nojah, ja edasi läks muudkui samas vaimus. Laupäeval venitasime end pärast rasket ööd linna peale täikale, aga saime ka jälle märjaks. Ühel kuival hetkel jõudsime me siiski hertsogilossi juures ühe suuremat sorti vahtkonnavahetuse ära näha, nii et mu külalised nägid ikka midagi peale mu köögi veel. IRW. Järgmise vihmapausi ajal viskasime pargis natuke lendavat taldrikut (hurraa, 2/3 mu visetest olid juba üsna sirged!) ja käisime laste mänguväljakul kiikumas, aga siis läks taevas jälle tintmustaks ning me jõudsime nibin-nabin viimasel hetkel koju vihmavarju. William jäi meist paarkümmend meetrit maha, tema sai juba korraliku sahmaka vett krae vahele :-D. Pisut hiljem saime me kuidagi kuiva jalaga kohvikusse, aga pühapäeval jõudsin ma oma külalised just rongi peale saata, kui jälle sadama hakkas. Ma passisin kena kolmveerand tundi raudteejaamas, enne kui sealt ära sain. Selle peale andsin ma täielikult alla. Ülejäänud päeva veetsin kodus Downton Abbey esimese hooaja seltsis :-D. Vaatasin kõik seitse osa jutti ära, kobisin siis magama ja olin eluga täiesti rahul kohe. Oli üks igavesti mõnus viikend.
Helle on ju teadupärast sõjandusasjatundja. Tema käest sain teada, et see tüüp on langevarjur! Voh, Luxil on oma langevarjur. Huvitav, kas üks ja ainus?
Seesama sõjaasjatundja pani tähele, et meestel on üks püksiäär kõrgemal kui teine! Äärmiselt ebaprofessionaalne, ma ütlen!
Seal oli tüdruk! Ma pole siin kunagi naist vahtkonnas näinud...
No mis karikatuuri see mulle meenutab? Ma tean, et ma tean mingit sellist joonistust või karikatuuri või multikat või midagi, aga ma ei tea, kust ma seda tean. Äkki meenutavad nad mulle raamatu "Nublu" illustratsioone? Või Švejki???
Sedagi pani Helle kogenud silm tähele, et Luxi sõdurite saapaninad läikisid :P. Päris peen!
Stockholmis nägime vahtkonnavahetust, mida kamandas naine. Ikka hästi imelik oli...
VastaKustuta