esmaspäev, 23. juuli 2012

Lõpuks ometi: jaanipäev!

Täna tuli jutuks, et jaanipäevast on möödas täpselt kuu aega ja et seda tuleks kuidagi tähistada. Ma siis tähistan seda nüüd jaanipäeval (ehk siis siinsel suurhertsogi päeval) tehtud piltide ülesriputamisega :). Ega mul küll mingeid erilisi kunstteoseid pole, sest püüdsin ju pimedas liikuvaid inimesi pildistada ja ma ei oska oma fotokaga ilma välguta pildistades isegi statiiviga selgeid ööpilte kätte saada, kui miski pildil kasvõi natukenegi liigu(ta)b. Samas polegi alati nii suurt selgust vaja ja öösel peavadki kõik asjad hägused olema :). Mina olen oma udukogudega rahul. Kusjuures ma olin muidugi ise ka tobu ning jäin alguses valele poole - nimelt olin seal, kust tulid juba hertsogi eest läbi käinud pundid. Nendel oli jube tõtakas samm, sest nemad pidid teistel jalust ära lippama ja sellepärast jäid nemad hästi hägused. Ma taipasin alles õige hilja, et need rühmad, kes pole veel hertsogi ette jõudnud, nemad ju kõik seisavad ja ootavad teisel pool oma järge... :) Nendest sain pärast paar teravamat pilti ka, sest nemad lihtsalt ei sebinud nii palju ringi :)

Aga jah, linn oli sel õhtul rahvast puupüsti täis ja üsna meeleolukas õhtu oli. Põhimõtteliselt seisnes pidu siis suures vahtkonnavahetuses, tõrvikurongkäigus, ilutulestikus ja hilisemas joomingus. Mina vaatasin seekord ainult tõrvikurongkäiku, vahtkonnavahetus mind väga ei tõmmanud ja rahvamassi sisse ilutulestikku vaatama ei tahtnud ma ka trügida (inimesed olid juba kell kaheksa kõik paremad kohad ära hõivanud ja hoidsid neid kinni, nii et pärast tõrvikurongkäigu lõppu läks lahti suur tung vabadele parema vaatega kohtadele ja ma otsustasin selle trügimise asemel oma kohvikusse minna ja maha istuda, enne kui seal ka kõik istekohad otsa oleksid saanud :D). 

Vot, aga vaadake siis terviseks, ma nüüd lähen otsin endale midagi hamba alla!





See on mõttetu pilt, aga mu meelest oli see nii kurb. Seal oli kaks portugali vanapaari, kes vihtusid rongkäigus tantsida nagu neil seal Portugalis vanadel aegadel ilmselt kombeks oli (see oli mingi Portugali folktantsu rühm). Need vanapaarid olid läbi kui Läti rahad, neil ikka otsaesine leemendas ja nad ähkisid kole raskelt, aga nad vehkisid jube uhkelt oma tantsusammu (veel hilja öösel pealekauba). Ja nende järel tulid nende lapselapsed, kes olid kenasti ka samades rõivastes ja puha, aga neil oli kole igav - mitte ükski neist isegi ei teinud moe pärast tantsusamme kaasa ja nende nägudelt võis lugeda, et nad oleksid parema meelega kuskil hoopis mujal. Sellega oli ühesõnaga täpselt nii:

Tantsutaktis keeled kõlavad, 
sekka lööb kitarr. 
Ehtsat polkat ei saa põlata – 
üksi näib vaid narr. 
Noortel nüüd on kondid nigelad, 
moodsad kingad liiga libedad... 
Tunnen, et ma muutun tigedaks – 
katki jääb see tants! 

Viiul viisi sätib sisukalt, 
poogen täis on tuld. 
Tantsiks polkat, tantsiks isukalt, 
nii et tuiskab muld. 
Aeg on teine, mis seal salata – 
moes on tvistid, pole parata. 
Noor ei viitsi polkat karata – 
katki jääb see tants! 

(KÕIGE PAREM POLKA)









Järgmise korrani, 
M.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar