Ma olen nüüd mitu päeva jõudumööda kõvasti uurimustööd teinud, et mida siis pühapäeval Moseli orus kõige mõttekam külastada oleks. Töötasin välja väga põhjaliku süsteemi: kõigepealt vaatasin Moseli külade raamatu ja kõikide külade kodukad läbi, et võimalikult ilusad, vahvärgilised ja nunnud linnakesed tuvastada. Siis vaatasin läbi ürituse programmi ja värvisin ära need linnakesed, kus kõige rohkem potentsiaalselt huvitavaid ja toredaid tegevusi toimub. Kolmandaks võtsin ette kaardi ja üritasin välja kirjutatud seitsme kaheksa linnakese seast kõige optimaalsemat valikut langetada, sest üle 2-3 linnakese ilmselgelt ei jõua ühe päevaga ette võtta - ja parem oleks, kui need ei oleks kõik üksteisest sada kilomeetrit eemal :).
Tulemus on järgmine:
Kõigepealt suundume Müdenisse, kust võtame ette väikese matka Eltzi lossi juurde. See kants oli vanasti Saksa 500-margase peal ja seal on igasuguseid filme tehtud. Saksamaa kõige paremini säilinud keskaegne loss on see väidetavalt ka. Piltide peal näeb see igatahes väga uhke välja, nii et mul on kõrged ootused! Sinna läheb mitu matkarada, Müdenist ja Treis-Kardenist näiteks. Ja Moselkernist. Mõte oli ühte rada mööda minna ja teist mööda tulla, nii et siis saaks mitu jõeäärset küla ka korraga ära nähtud. Eri küladest varieerub matk 40 minutist pooleteise tunnini, nii et pole väga hullu. Need minutid on raudselt ka mingite Saksa vanatädide jõudlust arvestades paika pandud, nii et see ei tohiks kontimurdev olla.
Lõunat läheme sööma Cochemisse, kus on kõige rohkem üritusi. Ja eks paistab, kuidas aega jääb - ehk saab ühe lühikese paadisõidu ka teha. Ma ikka kangesti tahaks kuskil paadiga sõita :). Või no kui mitte seal, siis kunagi Luxembourgi pool...
Pärastlõunal on plaan tutvuda Ediger-Elleriga, mis on hästi tilluke külakene Cochemist viieminutise rongisõidu kaugusel. Kui see ka risti-rästi läbi käia ja kuskil klaasike veini juua, peakski õhtu käes olema. Ning kuna sellel päeval peatuvad rongid iga põõsa taga, sõidavad need raudselt überaeglaselt, see tähendab, et kojutuleku peale tuleb ka paar tundi loksumist arvestada. Ehk saab rongis tukkuda. Ma arvan, et kogu see nädalavahetus saab olema pääääääääääris väsitav :). Samas loodan, et kuna nüüd on mitu päeva tööl vaikne olnud, hakkab ehk esmaspäeval jälle tööd tulema nii, et mühiseb. Olen juba öelnud, et mulle meeldib, kui tööd on pigem palju :).
Aga jah, sellised plaanid siis pühapäevaks. Kaalusin ka varianti Neef/St. Aldegund, Bullay, Enkirch ja Traben-Trarbach, aga need linnad ei paistnud üldse nii võluvad ja tegevusrohked olema ja ühtegi Eltzi lossi sugust argumenti neil ka välja polnud käia, nii et... Nüüd on nii.
Seda ka veel, et täna oli osakonna piknik, mis oli hästi tore. Kõik tõid nii palju igasugust maitsvat kraami kaasa ja ilm oli ka siis veel üsna mõistlik (nüüd sajab). Sai mõnusalt keha kinnitatud ja osakonna inimestega lähemalt tuttavaks saadud. Siin on ikka nii tore rahvas tööl. Hakka või nutma, kui vahva ja mitmekesine seltskond!
Igatahes, pärast tulin jala sealt MUDAMi tagant alla linna - olen juba pikemat aega mõelnud, et tahaks selle raja üle vaadata, et paistab teine ilus olevat. Kusjuures alguses oligi kõik väga hästi: rada oli väga vahva ja maaliline, aga kuskil poole peal eksisin ma lõpuks ikka täiesti ära. Tähendab, suunataju ma tavaliselt ei kaota, aga kui ma üldiselt tajun tänavatevõrgu loogikat üsna hästi, siis siin Luxembourgis teen ma alatasa seda viga, et eeldan jõuda punkti A, aga tegelikult jõuan hoopis punkti B. Ma omast arust võtsin kõige loogilisema tee otse läbi oru, aga need tänavad ja käigud tegid kõik nii palju käänakuid ja pöördeid, et lõpptulemusena ronisin ma muudkui üles ja alla, üles ja alla, üles ja alla, mööda torne ja sildu ja müüre ja käike... Sattusin täiesti ootamatutesse kohtadesse... ja kui ükskord raudteejaama poodide tänava otsani jõudsin, olin puruväsinud. Kõigest umbes poolteist tundi marssisingi niimoodi üles ja alla, üles ja alla, üles ja alla :). Eriti tore küll. Ainus teine linn, mille keskaegsed käänulised tänavad mind nii segadusse on ajanud, oli Split Horvaatias. Seal ei saanud ma ka kuidagi aru, kuidas ühteainsat tänavat mööda otse edasi minnes hoopis teise kohta välja jõudsin, kui kavas oli. Aga muidugi mõnikord ongi tore niimoodi omaette vantsida, kui kuskile kiiret ei ole. Ma kahetsen ainult seda, et mul täna fotokat kaasas ei olnud. Kuidas ma küll sain selle hommikul maha jätta? Ise veel mõtlesin, et tingimata vaja kotti pista
Aga hästi, nüüd koristama. On reeeeedeeeee... Lühikeste reedete puhul on see asi hää, et ma jõuan alati enne majanaabreid koju, nii et saan pesumasina juurde kohe löögile. Nädalavahetuse hommikuti oleks see praktiliselt võimatu, siis on riidekotid pesumasina ees järjekorras...
Pakaa,
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar