Ma olin unustanud, kui pikk suvi tegelikult on. Viimati veetsin ma terve suve Eestis... ma ei mäletagi millal. Keskkoolis äkki. Vaat, alguses tegelesin ma ju peaaegu eranditult bussireisidega ning nende jaoks oli suvi just see parim aeg - kogu aeg sai niimoodi ringi kihutatud, et kui üks reis lõppes, ei tulnud ma isegi Eestisse tagasi, vaid vahetasin Varssavis busse ja sain uue bussiga puhtaks pestud pesud ka... Aga nüüd on tasapisi asjad nii läinud, et ma tegelen peamiselt kaugreisidega ja nende hooaeg on sügisest kevadeni. Lisagem sinna ka veel masu faktori ja saabki kokku põhjuse, miks mul see suvi suurt reisimist ei olegi. Need, kes endale varemalt bussireise Euroopasse lubada said, jaksavad nüüd ainult Ahvenamaal ja Palangas käia, näib... Novat ja alates Türi laulupäevast, jaanipäevast ja Emiliaga ringirändamisest lõpetades Kerliga suvise Pärnu nädalavahetuse veetmiseni on nii palju asju toimunud. Ja ikka on veel juuli! Täiesti hämmastav... Ma pole üldse harjunud Eesti puid isegi rohelisena nägema. Meenutagem, et isegi eelmine suvi, kui ma ikka veel üpris sant olin, lonkasin ma mööda Prantsusmaad ringi (kodus olles istusin targu toas, nii et lehtes puid ikka ei näinud). Aga nüüd... nüüd on kohe harjumatu.
Aga ma vihkan maasikaid. Ja ma vihkan vaarikaid. Ausõna, minu poolest võiks need nuhtlused aiast olemata olla. Tänu taevale, et metskitsed see aasta vaarikapealsed talvel ära sõid, nüüd jagub täpselt nii, et kaks kamalutäit marju saab suhu ja ülejäänud põllul ei pea tundide kaupa higistama. Aga maasikad... maasikatega on nii, et neid jälestan ma juba väiksest saadik ja millegipärast on meil neid ikka veel pool põllutäit. Olgu, vanasti oli kolm, nii et edenemist on märgaa. Aga fuhh, mul on hea meel, et nende aeg möödas on. Metsmaasikaid - neid kribusid võin ma korjata küll. Aga päris maasikad on täielik piin...
Mh, muidu on nii, et ma ei viitsi endiselt kirjutada, nii et pakaa.
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar