Öö on. Väljas on 22 kraadi ja peale vihmast päeva saab seal isegi hingata. Toas on suure tuulutamise peale 25 ja alla selle ei saa mingi nipiga. Nojah... ikka parem kui 34, mis hommikuks kindlasti tekib - vaat, me ei saa oma loomaaia pärast aknaid ju ööseks lahti ka jätta ja hommikul kukub päike kohe kütma... Äh. Vähemalt magama saab ehk normaalselt jääda.
Aga muidu - no ei suuda ma end kuidagi kokku võtta, et Emiliaga veedetud kahe nädala pildid üles riputada. Ja pärast tema lahkumist on ju ka nii palju tehtud saanud - suguvõsa kokkutulek oli kunagi ammu ja nüüd on kursaõde mitu päeva külas olnud Pärnus, tõlkeid olen otsinud siit ja sealt (üks - õigemini teine - täna õhtul näkkas ka toredal kombel), Tallinnas käisin Pariisi poistekoori kontserdil kolmapäeval ja pärast seda olen Pärnus isegi mitu korda ujumas käinud... (Mulle nimelt ei meeldi see variant, et Kihnu tuleb välja kõndida, enne kui naba märjaks saab - ja üleüldse olen ma Vahemere soolaste siniste sügavustega nii ära hellitatud, et Pärnu rand üldse ei kutsu kohe. Et selles mõttes on täiesti erakordne, et ma nüüd ujumas olen käinud siin, eks. Tavaliselt mind pole suviti siingi, nii et see on mu Pärnu ranna vältimist ka igati soodustanud). Mõningal määral ma ikka hoian uuel korteritel silma peal ja raamatuid on pooleli paar tosinat... Et ühesõnaga, kogu aeg on midagi paremat teha, kui siia takkajärge pilte üles riputada.
Ühe auto signa on juba poolteist tundi akna taga üüranud. Nüüd hakkas teine ka kisama. Aru ma ei saa, mis inimestel häda on?
Hästi, ma nüüd lähen und vaatama, muidu läheb närv mustaks.
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar