Hämmastav

Ootasin Pärnu Hotelli ees bussi reisilt tagasi. Südaöö oli. Kreepsu pidin saama, kui äkki pimedusest kaks pisikest valget sõõri otse mu nina all välja ilmus ja kuskilt mu lõua alt kostis: "Hellõu". No hästi, hoolega kissitades nägin valgete silmamunade taga meest ka - oli selline kleenuke ja kuivetu. Ütles teine, et töötab juba kolm kuud Pärnus kokana ja et kuidas mul ka läheb kenal laupäeva hilisõhtul. Oh jah. Ööd on juba Pärnugi vallutanud, hämmastav... Ja oleks siis, et normaalne vend, aga ei, kus sa sellega, esimeste lausete järel neelas ta keele hoopis alla ja jäi lihtsalt seisma sinna mind ainiti passima, ei öelnud enam musta ega valget. Muudkui passis ja passis. Lõpuks ma küsisin, et äkki saan ma teda aidata või mis, mille peale tema kostis, et ei, ta niisama. No ja siis ta passis edasi. Muudkui passis kohe. Ma ära minna ka eriti ei saanud, ootasin ju bussi selle koha peale seal - noh, parkimisruumi oli ainult ühes kohas. Aga kui tema oma valgete silmamunadega aina passis ja passis, läksin ma siiski mõneks ajaks autosse istuma ja siis tüübil lõpuks mõikas ning kõrend tõmbas varvast. Päris... naljakas. Poleks sellist seika küll Pärnust oodanud...