Just niipalju jätsime me eelmise 8 päevaga bussirataste alla. Oh jah... Harjumatu oli jälle üle nii pika aja päris bussireisil käia - ma olen ju juba ära hellitatud, et lennukiga sõidetakse kõige pikem maa ära. Lennureiside puhul on sihtpunktides reeglina ikka üsna vähe bussisõitu. Nüüd oli jälle harjumatu mitu päeva ainult rallida...
Reis läks põhimõtteliselt hästi - kõik jäid rahule, kõik läks ilusti, rahvas oli selline harju keskmine... Samas oli täpselt säärane reis, mis hästi ruttu meelest ära läheb - rahva seas polnud ühtegi eriliselt meeldejäävat isikut ja ühtegi totaalselt ootamatut õnnetust/õnnestumist ka ei olnud, mis selle reisi eriliseks ja meeldejäävaks teeks. Olgu, Brügge linnaekskursioon päädis pisut huvitavalt [et end mitte kompromiteerida, jätan ma siiski mainimata, kuidas täpselt], Lisse'i lilleparaadi ei olnud ma ka varem oma silmaga näinud ja üks hommik magasin ma peaaegu sisse (st lendasin voodist 13 minutit enne väljasõitu ja jõudsin ähmi täis, söömata ja kammimata peaga kolm minutit enne õiget aega kohale), mida pole ka aastaid juhtunud, aga üleüldises plaanis läks kõik nii harju keskmist rada pidi, et naljakas kohe. Ega's midagi.
Aeg oli ka kõik nii ära organiseeritud, et millekski lõbusaks pea aega ei jäänud - isegi poes eriti käia ei jõudnud, ainult Amsterdamis sain pisut mööda poode konnata - siis läksin ka ja ostsin ettekavatsetult kotitäie pesu, 9 CD plaati ja kaks raamatut [eelnevalt olin Cochemist ostnud ühe ägeda suvekleidi ja hunniku veini ka] - ning oligi kõik. Kaks imekena kleiti jäi veel Amsterdami Kalverstraatil silma, aga kuna mõlemad maksid 110 eurot, jätsin ma need targu selga proovimata ka, et endas mitte kiusatust tekitada. Ja Brüsselis olime ju kaks ööd nii kesklinnas, kui üldse olla andis, aga siis oli mul paraku nii tihe programm, et ringi jalutama jõudsin alles õhtul, kui kõik juba kinni oli. Brüsseli puhul oli kõige ägedam aga see, et ma muudkui jalutasin seal kesklinnas ringi ja vaatasin erinevaid söögikohti, kuidagi ei suutnud otsustada, mida ma süüa tahaks... Siis arvasin, et jalutan hotelli tagasi, jätan hoopis söömata - olin enne supermarketist ostetud mahlast ja jogurtist kõhu suhteliselt täis ka saanud... ja tagasiteel jäi mulle ette überäge TexMex restoran, kuhu ma impulsi ajel sisse astusin ja kus ma siis kaks tundi mariachide elava muusika saatel chili con carnet kugistasin, margariitat rüüpasin, nachosid mugisin ja raamatut lugesin. Tore õhtu oli, ometi sain pisut rahu ja toredas kohas täitsa ilma alatasa viisakalt vestlemata ja sõbralikult naeratamata lihtsalt omaette olla :-D. Sellest oli märska rohkem kasu kui kaheksatunnisest unest - mõnikord lihtsalt on vaja päevas mõni tund mitte kellelegi meeldida püüda.
Reisilt tagasi jõudsin alles paar tundi tagasi ja sain kohe kodus esimese asjana kõvasti sõimata - kui nüüd päris aus olla, hurjutatakse mind siiani jätkuvalt, kõrvad jooksevad juba virtsavett. Nimelt oli meil kass üksi kodus nädal otsa - ema on ju ka reisil ära, aga Sassike on meil sotsiaalne kass, tema tahab süles käia, kaisus magada, pai saada ja muidu juttu rääkida. Niisiis - sellest ajast saadik, kui ma nüüd uksest sisse astusin, käib ta mul sabas ja muudkui kräunub ja õiendab, et kus ma, raisk, kõik see aeg kondasin, kui tema üksi kodus pidi passima...
Pesumasina peaks tööle panema. Homme ju olengi ainult kodus, ülehomme on jälle minek ning selleks ajaks võiks pesud puhtad, kuivanud ja triigitud olla. Sedakorda on küll minek puhtalt oma meeleheaks ja lõbuks Londonisse, sõpradele külla ja see omakorda tähendab tegelikult teoreetiliselt seda, et ma ei pea nii esinduslik ja šikk kogu aeg välja nägema kui tavaliselt väljamaal. Plaan on teatris käia, tasapisi omaette muuseume mööda konnata, päris mitmete sõbrantsidega mõnusalt aega veeta, Camdenis ringi tuiata ja muidu šopata, Brightoniga tutvuda, pilte teha, jalutada, [loodetavasti] head ilma nautida, raamatupoodi minna :-P, eestlaste käsitööring üle vaadata ja palju muud toredat teha. Eelmine aasta käisin kevadel ju Pariisis ja nüüd tahaks lisaks Londonile ka hirmsasti Pariisi, aga enam pole mul Pariisis isegi kedagi sellist, kelle juurde nurka magama saaks visata ja öömaja eest ma selles linnas omast taskust küll maksta ei kavatse. Aga noh, London on peaaegu sama tore kui Pariis, nii et miks mitte vahelduse mõttes siis sellega leppida.
Mis pärast Londonit saab, seda ma kohe ei teagi. Juuni alguses lähen Hiina, niipaljukest on kindel, aga mai teine pool alates kümnendast on täitsa kohe reisidevaba... Uskumatu värk... Sellist luksust pole ammu ette tulnud. Muidugi on mul täpselt üks raamat tõlkimist ootamas ja see aeg kulub kakrass antud trükise peale ära, Hiina osas tuleb mul ka kõvasti mälu värskendada, aga... sellegipoolest on kummaline mõelda, et ma varsti suisa mitu nädalat järjest kodus olen... Tekib lausa vajadus midagi organiseerima hakata :-D.
Aga nüüd tuttu ära, isegi kavatsesin täna juba kell 9 voodisse kobida ja homme pärastlõunani põõnata...
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar