Jõululauludest

Ma siin kuulasin hunnikut jõululaule, mis ma kõik vahepeal soetanud olen, aga hirmus jama oli. Nimelt neli viiendikku nendest olid võõrad. Aga kui nad on võõrad, siis nad justkui polegi jõululaulud - üldse ei tekita samasugust tunnet kui näiteks klassikalised "White Christmas" või misiganes. Mõned üksikud ja harvad söövad end sinna klassikute rivvi tänapäeval ka sisse - mõned Ehala laulud on näiteks hästi armsad ja nii... aga jõle palju on selliseid mõttetuid diskolugusid, kus sõnad küll jõuludest räägivad, aga sõnu ei kutsu muusikas kuulama küll mitte miski [ilmselt mu jutu point on see, et jõululaulust teeb jõululaulu minu jaoks mingisugune tundmatu meloodiakomponent... mis täpselt, selle üle peab veel mõtlema]. Igatahes - enamik neid lugusid, mida ma täna kuulasin, läheb kustutamisele. Kunagi. Kunagi sellepärast, et teist korda ma neid küll üle kuulata ei viitsi, see on aga sortimise ja kustutamise eeldus.

Et ma aga nii ÜDINI konservatiivne ka ei ole, siis mõni laul juhtus mulle ikka meeldima ka :-D. Varem ei olnud ma TÕESTI kokku puutunud näiteks lauluga "Stop the Cavalry", mida ma ükspäev raadiost kuulsin ja mis mulle hirmsasti meeldima hakkas (ses mõttes, et selgub, et kaheksakümnendate lugu juba ja mis mõttes ma varem ei teadnud seda???). No igatahes - see igatahes tundus päris tore. Siinkohal muidugi peitub asja iroonia - tundus jõululik küll, aga tänu sellele, et laulja diktsioon oli suhteliselt hirmus ja sõnadest mina üldse aru ei saanud - mitte ühestki kohe. Kui ma siis pärast guugeldasin ja netist sõnad otsisin, oli minu üllatus suur, kui räägiti Churchillist ja sõjaväest... :-D. Mööndusena ka sellest, et sõdurpoisid tahavad jõuluks koju.

Aga nüüd magama...

PS: SEE jõululaul on ka selle talve avastus ja niiiiiiiiiiiiiii nunnu :-D. Nagu ülimalt armas...