laupäev, 12. detsember 2009

ETTEVAATUST, VIRIN

Ma pole vist ühelgi aastal nii palju aega kodus diivani peal veetnud kui 2009. jooksul tehtud sai. Alates 21. aprillist praktiseerisin ma seda kohe ju kuude kaupa, sest siis ma olin sant. Nüüd olen vähem sant, võiks ju pidutseda ja ringi möllata (mida ma, olgem ausad, pool novembrit tegingi), aga nüüd on jälle minu kiuste mingi haigusevimm sees. OK, see on ka põhimõtteliselt tegelikult läinud, aga... ikkagi on kõriauguni toas istumisest juba. Täna on juba selline tunne, et tahaks mööda seinu üles ronida. Tahan vääääääljaaaaa... Muidu oleks selle nädalaga isegi raamatu ära võinud ju tõlkida, oleks vähemalt aega kasulikult ära kasutanud, aga eelmine pühapäev ma tulin niimoodi Pärnusse, et jätsin kõik pooleliolevad raamatud ja asjad Tallinnasse, sest ma pidin esmaspäeval kohe tagasi minema. Ja nii ta ongi siis nüüd... Äh.

Suurest igavusest olen ma nüüd mitu päeva jälle filme vahtinud. Vaatasin ära "Austraalia", mis millalgi kinos oli, aga mille ma ära unustasin. Päris äge oli... Alguses tundus tänu Kidmani tegelaskujule asjal selline parodiseeriv mekk man olevat, ei tundunud nagu päris film, aga lõpptulemusena mulle ikka väga meeldis. Need aborigeenide laulukatked olid toredad. Siis vaatasin ära "Les poupées Russes", mida ma kummalisel kombel Pariisis olles ei jõudnudki näha, kuigi Triinul see plaadi peal oli. Meil ühel õppejõul oli Pariisis koolis ka veel Klapischi filmide maania, me vaatasime neid ikka üksjagu, aga ju see siis oli tema jaoks liiga klišee ja kitš. Ahjaa, ja veel üks Klapischi film, mida ma siiani pole näha jõudnud, on "Pariis", mis tuli kinodesse ka just sel minu Pariisi talvel... See on plaanis mul täna õhtul ära vaadata. Aga "Les poupées Russes'" - kohe tahaks öelda, et vägisi filmi terve esimese poole ajal tõmbasin ma paralleele selle peategelasetüübi elu ja enda elu vahel (armastusromaanidega tegelemine ja vanavanemad, kes nõutavad kihlatut näha :-D). Mis teises pooles saab, ma veel ei tea, mul on film mitmes osas ja ma teist osa pole veel vaadanud.... :-D. Oleks ju tore, kui mingi ägeda valemi leiaks sealt :-D.

Tahaks veel tõdeda, et kõik krimkad olen ma ka jälle telekast ära vaadanud - ja peab mainima, et kohutavalt keeruline on nendes ikka orienteeruda. No kuidas peaks mõni normaalne inimene meeles pidama, kes mängib kus ja milline on milline, kui nende nimed on umbes: "Jahtunud jälg", "Kadunud inimeste üksus", "Teadmata kadunud", "Jäljetult kadunud" või "CSI", "CSI NY", "NCIS" jne. Iga kord, kui ma arvan, et antud saates näeb nüüd seda või toda tegelast, tuleb välja, et olen jälle midagi sassi ajanud.

Homme hakkan terveks, naasen inimeste hulka ja hüppan tavalisse elurütmi tagasi. Ilusa uue mantliga seejuures. Aga seniks ma nüüd lähen jälle filme vaatama :-D.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar