Vabandust, kas te olete puhta lolliks läinud?

Tänase päeva kild siis... Tuleme kontserdilt. Kõik on tore ja selline paras kontserdipohmakas on, et tahaks veel ja rohkem ja veel... jõululaulud kummitavad, meel on õnnestunud etteastest hea ja leppisime kokku, et läheme koos üht väikest hõõgveini jooma. Noh, ja nõnda me kõndisime Polümeerist seltskonnaga trollipeatuse poole, ühel trumm kaenlas (mida ta ka loomulikult mängis) ja ülejäänud valjusti "Aisakella" laulmas, ise keksisime ja rõõmustasime ja naersime kõva häälega ka veel... Aga äkki poeb trollipeatuses üks vanamees mulle hästi ligidale külje alla, vaatab mulle hästi pikalt silma sisse ja küsib minu käest sellise positiivse tooniga, täiesti uudishimulikult ja rõõmsalt: "Vabandust, kas te olete puhta lolliks läinud?"

Mina vaatasin siis talle pisut jahmunult otsa, naersin ja vastasin lustakalt: "Jah, aga mis siis? Kas see on Eesti Vabariigis keelatud?"

Vanamees: "Ei, oh ei, vabandust, ma lihtsalt tahtsin teada, ei ole keelatud, ei-ei, vabandust, aga ma lihtsalt tundsin huvi..."

See ajas mu niimoodi naerma, et trolli astudes veeresid mul suured krokodillipisarad mööda põski alla... :D Aga nojah, asjad peavad tasakaalus olema - paar nädalat tagasi tehti mulle niisama Pärnus kena kompliment, nüüd oligi vaja, et keegi suvaline midagi vastupidist ütleks. Kuigi tõepoolest, ta polnud üldse negatiivne, vaid pigem lihtsalt uudishimulik... :D Ja ega ma seda tõsiselt ka võtnud, minult on ausalt öelda üsna ükskõik, mis minust mõeldakse, peaasi, et endal hea ja õige tunne on :D Lihtsalt - naljakas oli.

Aga esinemine läks hästi - nii tore oli. Tõesti oli hea laulda, kõik oskasid ja teadsid, mis teevad (ja kaks ja pool tundi drilli enne seda oli ka täiesti nautimisväärne ja äge), tunnet oli täiesti parasjagu, midagi eriti metsa ei läinud, kuulavatele lastele vähemalt kindlasti meeldis (rohkem ma'i jõudnud näha, vaja ju koorijuhti jälgida, eks), seal oli üks armas kutsa ka kuulamas :D, meie dirigent on megavahva, hääl oli mõnusalt hästi lahti ja täitsa jõululik tunne tuli... See jõulukontsert läheb kusjuures vähemalt 2 korda (aga ilmselt 3) kindlasti täismahus veel kordusele ka, eks ma annan teada millal täpselt, juhuks kui keegi peaks tahtma kuulama tulla :P Nüüd, kus on järgi proovitud ja esimesed tuleristsed läbitud selle kavaga, siis ma võin julgelt kutsuda :D Järgmine neljapäev kell 8 näiteks on üks kindla peale asi vabas õhus - kusjuures see järgmine asi tekitas minus nii hea tunde, terve päev läbi olen vaikselt rõõmustanud selle üle :P Nimelt mina orgunnin seda, sest meil on ikka see Raua projekt vaja ära lõpetada, eks... No meil lõpuks tuli mõte, et kõikide teoreetiliste ettepanekute peale võiks midagi praktilist ka ära teha ja selle tulemustest siis õppejõududele ette kanda - aga mis see võiks olla? Väikese arutelu käigus jõudsime ideeni, et katsuks õige meie koori kokku ajada ja teeks sellise spontaanse tänavakontserdi, filmiks seda ja esitaks siis selle meie kooliprojekti tõestusmaterjaliks... Vot ja just sellepärast mulle meeldibki meie kooris - OK, võib-olla me ei laula just kõige suurepärasemalt (kuigi see ka paraneb tuntavalt iga aastaga, juba on asjad päris hääd), aga siis kui on vaja kedagi ruttu endale appi mobiliseerida, on sõbrad kohe olemas ja hakkamas ja pole mingit küsimustki, et ei tea, kas viitsime või teeme või oskame või tahame. Saatsin täna hommikul meili ja pärastlõunaks oli otsustatud, kes, mida ja millal teeb - näiteks dirigent tuleb jooksuga otse teiselt kontserdilt, flöödimängija samamoodi, jembe tuuakse kohale ja vahetult enne kontserti saab olema hääleseade tund ja läbilaulmine; kaameramees sai ka suht orgunnitud juba ja nüüd on veel vaja mõned õueküünlad, piparkoogid, paar termosetäit teed, mõned plakatid ning pisut publikut vaja kohale tuua + veel hõõgveini ja natukene nänni pärastise kooriolengu jaoks dirigendi juures  :P Mulle ammu soovitati (ja hiljuti jälle), et ma peaks endale mõne kõvema koori otsima, aga ma olen veendunud, et seal poleks kindlasti endal nii lõbus ja tore, kui meil praegu on :D Ja ma ei usu ealeski, et seal õnnestuks ühe laupäeva hommiku jooksul kõik inimesed rõõmsalt niisama suvalisel õhtul kuskile tänavanurgale laulma orgunnida. Vot nii. Sellepärast on mul vedanud. Ja nii hea tunne oli täna terve päeva. Keegi pole peps (külm on, vihma võib sadada, ei viitsi, kes see meid seal ikka kuulab, mul parematki teha, eksamid on jne jne jne) ja kõik tahavad ja on nõus, kui paluda... Õigupoolest oli jah täitsa nii, et mina saatsin uuriva meili, et kas keegi oleks nõus tulema - et saaks ansamblikoosseisu ja mõne üksiku lauluga ka, aga siis, kui kohtusime, oli kõik justkui juba otsustatud, mitte keegi ei rääkinud sellest kui võimalusest, vaid kui juba kindlaksmääratud üritusest, kus osaleb terve koor ja pillimängijad ja kogu kupatus...

Vot nii. Et mul on jopanud...