Hablo español

Ma nüüd oskan hispaania keeles pidada väga veidraid vestlusi. Näiteks võin ma une pealt võtta emba-kumba kõneleja rolli alljärgnevates vestlustes:

1) Kes sööb liiga palju?

2) Mitte mina...

1) Aga kas kas sa tead, kes sööb?

2) Ei, ma ei tea.

1) Carlos on siin. Me hakkame temaga juttu rääkima.

2) Carlos ei meeldi mulle.

1) Miks Carlos sulle ei meeldi?

2) Tal on liiga palju raha.

1) Ei ole, tal on ainult 43 peesot.

2) Igatahes - me ei lähe temaga kaasa?

1) Mis me siis teeme?

2) Mul on 52 peesot. Selle eest saab süüa. Mul on kõht tühi.

1) Väga hea. Ma tulen sinuga kaasa. Ma tahan ka süüa. Ma tahan ühte külma õlut ja võileiba.

2) Väga hea. Lähme koos sööma.

1) Mu naine tahab ühte õlut.

2) Aga sinu mees? Kas ta tahab ka midagi juua?

1) Ei, minu mees tahab maksta.

1) Kuhu sa lähed?

2) Sööma.

1) Üksi?

2) Jah, üksi.

1) Kuhu?

2) Restoran Bolivari. See on väga hea restoran, aga natukene kallis.

1) Kui kallis?

2) Umbes 30 peesot. On see liiga kallis?

1) Ei, ei ole. Kas ma võin sinuga kaasa tulla?

2) Ei või.

1) Miks?

2) Mul pole aega.

1) Kas sul homme on aega?

2) Jah, homme kell kolmveerand kaksteist on mul aega.

1) Väga hea. Lähme homme kell kolmveerand kaksteist koos restoran Bolivari sööma.

2) Hästi. Adjöö, mu sõber.

Tegelikult on nii, et ma võtsin eile kätte ühe hispaania keele õpiku, tegin selle suvalisest kohast lahti ja leidsin teksti Mehhiko kohta. Ja ma sain selle igast sõnast aru. See oli küll hämmastav... Aga samas, hispaania keelt oskasin ma lugeda juba ammu - enne seda, kui ma hispaania keelt nuusutanud olin. Rääkimisega on ikka teine tera...