Laste poliitika...

Jaa, tänapäeval teevad lapsed ka internetis poliitikat. Kohe sellisel määral, et BBC neid lingib ja neile viitab :-D.

http://www.youtube.com/watch?v=fn1faq0iwRw

Päris sürr!

Nädalavahetus Neemel

Meil oli jälle nädalavahetusel tohutult produktiivne ja muhe koorilaager, mis mulle ääretult positiivse laengu andis. Nii tore on aeg ajalt nõnda reaalsuse eest kuskile paariks päevaks vahva seltskonnaga ära sõita ja hommikust õhtuni ainult laulmisega tegeleda. Sellele toredusele annab kusjuures eriti palju juurde minek kohta, kust keegi ei saa ega kavatsegi mingi kellaaja peale põgeneda - kohta, kuhu minnes kõik päriselt jätavadki oma igapäevaelu küsimused maha ja lähevad sinna kavatsusega kõvasti tööd teha ja seda kõike nautida. Siis on kõik hästi vabad ja avatud ja selliste inimeste seltskonnas viibimine on suisa nauding! Kaheksa tundi proovi päevas võtab parajalt läbi küll, aga see ei loe midagi. Ja nii imeline on, kui lahti hääl kolme laulupäevaga läheb! Tahan tagasi! Tahan järgmist laagrit! Ei taha, et päriselu probleemid jälle pead tõstavad ja selle mõnusa muusikamulli ära lõhuvad. Paraku kolgib mu südametunnistusele juba praegu karjudes teadmine, et teisipäeval on raamatu tähtaeg ja kuigi kõik on kontrolli all, on mul tõlke juures täna-homme ikka veel palju teha vaja. Laagris ma isegi tegin esimesel õhtul paarkümmend lehekülge tööd ära, aga see oli ka kõik. (Hmm, tegelikult isegi hästi, ütleks mina :-D). Nüüd ei jää õnnetuseks ikka muud üle kui end kohe kokku võtta ja asjalikuks hakata. 

Noh, ja eks ma siis lähengi ja vot hakkangi. Aga esmajärjekorras kavatsen ma vist kohvi teha ja siis lähemalt uurida, mis Egiptuses toimub - uudised on küll kõhedavõitu: sõjalennukid linna kohal, tankid tänavatel, rahvas põgeneb vanglatest, laibad lebavad hunnikutes ja internet on endiselt maas... Täitsa lõpp ikka! Maailm on hulluks läinud...

Mis naljakas koor meil küll on?

Meil on selline naljakas koor, kus igas proovis on pisut erinev seltskond, sest rahvas käib kohal suhteliselt suvaliselt. Ja siis on meil selline naljakas koor, kus peaaegu kõik mingit pilli mängivad. Ja siis on veel selline naljakas koor, kus keegi alkoholi ei tarbi - meil on hoopis teeinimesed kõik. Oi, ja siis veel oskavad millegipärast kõik malet mängida. Ja hetkel vist ei ole ka ühtegi suitsetajat. Hmm, jaa, ja maffia mäng on ka äärmiselt levinud ja populaarne meie koori seltskonnas. Uskumatu lihtsalt... Väga ontlikud ja ühtsed inimesed on kõik... Nii äge!

mõtteid ühest konkreetsest demokraatiast ja pooldiktatuurist

Mind ikka väga huvitab, mis sellest Egiptuse asjast välja tuleb. Nüüd on seal nett kah maas, katsu siis kuskilt kuulda, mis toimub. Äh. 

Mu meelest teoreetiliselt on igati tore, et nii kaua kannatanud ja rahulolematud inimesed lõpuks ometi kukil istujatele vastu hakkavad. Nõme on ikka küll, kui tänaval mingi kirjaoskamatust matsist politseinik su kinni peab ja tal on igasugused volitused sind lihtsalt arreteerida, kui sa talle juhtumisi meeldima ei peaks või kui sa ta ees eriti libedalt alandlik pole. Nõme on ikka küll, kui kõik saab tehtud ainult tänu pististele või perekonnatutvustele - ja ma mõtlengi, et kohe kõik. Kui tahad, saad tänu pistisele endale kolmed juhiload ka, siis hea kihutada, võetakse ühed load ära, rallid teistega edasi. Nõme on ikka küll, kui leib hakkab maksma nii palju, et mõni pereisa leiab raha ainult portsu rotimürgi jaoks ja mürgitab kogu oma perekonna ära, sest enam muudmoodi ei jaksa. Nõme on ikka küll, kui lihtsalt oma ausa arvamuse avaldamise eest võib sind oodata arreteerimine, kena keretäis, ametlik vägistamine (olenemata soost) ja vanglasse kupatamine. Päris palju asju on seal veidi viltu, aga samas noh - riik on ju siiani ikkagi toiminud, eks, ja kui arvestada seda, milline on egiptlaste haridustase, siis päris demokraatiaga seal mu meelest ei saagi. See viiks päris võssa...

Minu meelest on suur häda selles, et on küll palju tarku, haritud ja avatud mõtlemisega egiptlasi, aga suurem osa Egiptuse elanikkonnast on siiski suhteliselt harimata virelejad, kes heal juhul lugeda-kirjutada oskavad, aga halvemal juhul isegi mitte seda. Ainus, mida nemad hästi tunnevad, on islam, mis on viimase kümne aastagagi Egiptuses palju rohkem kõlapinda ja mõju saavutanud, kui sel seal varem oli. Ja muidugi on nii, et kui valitsus kukub, siis ainus teine tõsiseltvõetav partei on islamistlik. Hmm, mis te arvate, kes küll siis järgmise valitsuse etteotsa saab? Ja mis te arvate, mis siis juhtuma hakkab? Selles mõttes, et Egiptus oli Lääne (OK, täpsemalt Ameerika) tugisammas Lähis-Idas, kellele ameeriklased pikka aega väga heldelt raha on jaganud, et see nende poolel oleks. Egiptuses hoiti teatud ilmalikkust alal, ent surve selle juurest suurema vagaduse ja islami seaduste juurde pöördumiseks on seal järjest tugevnenud. Hurraa, pöördume tagasi 1400 aastat tagasi mingi suurushullustuses geniaalse juhi poolt välja mõeldud vanamoodsa, kõrbeelu jaoks loodud ja piiritleva reeglistiku juurde! (Tähendab, vabandage, moslemid, ma üldse ei solva te prohvetit, ma hoopis imetlen seda, kuidas tal õnnestus luua säärane süsteem, mis veel nii kaua pärast ta surmagi nii suuri masse kuulekaks lambakarjaks muudab!) Mind isiklikult näiteks täitsa huvitab, mis saab sellisel juhul Egiptuse turismitööstusest. Et kas siis jõutakse seal ka selleni, et välismaalased tohivad ka ainult eraldatud rannaribadel või täies riides supelda? Mis saab siis igasugustest sellistest perekondlikest küsimustest nagu abiellumine, naiste tööl käimine, tüdrukute ümber lõikamine ja muu? Pöördugem islami traditsioonide juurde tagasi! Teeme vähikäigu!!!? Ja ma saan aru, et on ka sääraseid eestlasi, kes on vabatahtlikult läinud sinna loori kandma ja just nende traditsioonide juurde pöörduma, aga teie tegite seda vabatahtlikult ning mul on hea meel, kui selline elu teile sobib ja te seal õnnelikud olete. Seevastu ei maksaks unustada, et hulk kohalikke naisterahvaid tahaksid mõningatestki piirangutest ja jaburatest käskudest-keeldudest pääseda - või kui nad lisavabadusi ei soovigi, siis olemasolevaid nad ka kindlasti kaotada ei taha. Ja mis saab veel näiteks kristlastest, kelle elu Egiptuses juba niigi üpris keeruliseks on tehtud, nii et turvatunne hakkab ära kaduma? Lisaks veel on Egiptus põhimõtteliselt Iisraeli riigi ainus suur oluline naaber (Jordaania on pisike), kes juutidega rahu on teinud. Heakene küll, see on ka nii omaette ja paljude nüanssidega teema, aga no siiski, jahe rahu on ikka parem kui see, et järsku tuleb Egiptuses võimule säärane mass, kes harimatu pööbli survel teiste Araabia maade eeskujul Iisraelile hammast hakkab ihuma. Et mis siis sellest küsimusest saab? 

Novat, potentsiaali kui palju. Ega see eelnev jutt muide pole mingil määral ammendav, igasuguseid huvitavaid küsimusi ja nüansse on asjal mu meelest veelgi. Aga mis sellest nuputamisest ikka kasu, eks paistab, kuidas asjad kulgevad ja mis sellest segapudrust välja tuleb. Asjad lähevad ikka omamoodi. Ma lihtsalt katsusin siin enda jaoks selgeks saada, et kumb siis antud juhul võiks parem olla - demokraatia või pooldiktatuur. Ja pagan mind võtaks, kui ma teaks. Mõlemal variandil on omad suured miinused. Nokk kinni, saba lahti. Ja vastupidi. Äkki ikka läheb nii, et leitakse mingi kuldne kesktee. Nii palju parem oleks. Ainult et seda ei kipu mu meelest kohe kuskilt paistma... 

Ja üleüldse, tahaks lihtsalt teada, mis seal praegu toimub!

M. 

Tore on, kui aeg-ajalt kiidetakse

Hihii. Selle artikli viimast lauset pean silmas. Tore on juhuslikult kuskilt ümber nurga täiesti asjaga mitte seotud inimestelt kuulda, et ma olen oma tööd hästi teinud.

Nii, aga mina lähen nüüd ooperisse. Head õhtut teile ka.
M.

Minu ameerika sõbrad

Nagu kõigil teistel, on ka minul ühed ameeriklastest sõbrad. Juba pikka aega, keskkoolist saadik. Ma isegi ei mäleta, kust ma nad sain. Aga toona oli mul kirjasõbravaimustus - no ikka päris kirjasõbravaimustus. Selliseid penpale, kellele ma pastakaga ilusa paberi peale vähemalt kord paari kuu takka kirju maalisin, oli mul ühel hetkel kuskil 80 kanti - ja üle kogu maailma ikka. Nüüdseks on loomulikult umbes 78-ga neist suhtlemine viimseni katkenud. Aga mõned üksikud on, kellega olengi jäänud kirjutama - ja nende ameeriklastega muuhulgas.

Hästi naljakas tegelikult, tegu on vanema abielupaariga - mõlemad on nüüd pensionil. Võiks ju arvata, et mingil keskkooliplikal ja austusväärsetel töökohtadel tegutsevatel Ameerika väikelinna elanikel ei ole selleks piisavalt ühiseid huvisid, et aastaid muudkui kirjutada ja kirjutada. Noh, arvestada tuleks veel seda, et nendega ma niikuinii vahetasin pigem enamasti e-meile (nende käekirjad on sellised varesejalad, et isegi kui nemad viitsiks päriselt kirjutada, ei jaksaks mina nende sirgeldusi dešifreerida), mis tähendab, et me ikka hoidsime ja hoiame ühendust vähemalt kord nädalas ja nii. Aga näe, kuidagi ikkagi oli alati, millest kirjutada. Siis käisid nad korra Eestis ka - suuuuuuuuuuuure kruiisilaevaga, mis sõitis kahe nädalaga läbi umbes kakskümmend sadamat või nii. Nad olid Tallinnas tervelt ühe pärastlõuna, kui mina kuskil Prantsusmaal või mujal reisil ära olin. Piinlik lugu küll, et mind ennast ei olnud, aga toona moosisin ma oma suurepärast inglise keelt rääkiva klassiõe ära neile natuke Tallinnat näitama. Aga siis me veel ei kohtunud.

AGA siis võtsin ma paar aastat hiljem kätte ja läksin neile pisut enamaks kui kuuks ajaks külla. Raha mul muidugi toona eriti polnud - kogu selle aja peale võtsin ma kaasa kümme tuhat krooni. Hihii. Absurd. Ameerika on ropult kallis - mul enne polnud mingisugustki ettekujutust sellest, KUI kallis täpselt. Nojah, aga nad olid äärmiselt toredad - ma elasin nende juures, sõin nendega koos (burgereid!), käisin nendega nende töö juures, sain tuttavaks nende vanemate, õdede-vendade, naabrite, ristilaste ja muude säärastega, siis sõidutasid nad mind seitsmes osariigis ringi, ei võtnud minult raha hotellide ega sissepääsupiletite eest, me käisime kasiinodes ja teatrites, erinevates linnades ja külades, laatadel ja ilusates looduspaikades. Ikka nagu VÄGA äge oli. Ja miks ma sellest kirjutan - eelmisel nädalal ostsin ma neile jälle ühed lennupiletid (Riia-Kopenhaagen-Chicago 299 EUR nägu koos maksudega!!! Hämmastav). LÕPUKS ometi tulevad nad pisut pikemaks Eestisse - ja enne seda veel ka mu grupiga Hiinasse!!! Kui tuur Hong Kongis läbi saab, tulevad nad meiega Eestisse ja veedavad kümme päeva siin, enne kui Riia kaudu koju tagasi lendavad. NIIIIIIIIIIIIIIII tore! Sellest korrast, kui ma neil külas käisin, on möödas vähemalt 5-6 aastat... Kohe nii kaua pole neid näinud. Ja teate, kui selline mitte enam esimeses nooruses olev AMEERIKA abielupaar otsustab oma mugavast elust välja astuda ja Ida-Euroopas ringi vaadata, siis... see on saavutus! Mina igatahes poleks uskunud, et nad kunagi selleni jõuavad. Päriselt. Seda rõõmsam ma nüüd olen. Ja loomulikult hakkasin juba mõtlema, mida ma nendega siin võiksin ette võtta. Sest ma tean, et nad pole suuremad kõndijad - nad ajasid muiste isegi maja ette postkasti juurde minekuks auto garaažist välja ja tagurdasid pärast tagasi. Ja Chicagos kõndisin mina päev otsa giidiraamatuga ringi, aga nemad istusid kruiisilaeva peale ja sõitsid sellega, sest nad ei viitsinud marssida. Kõik muidugi taandub sellele, et nii ehk naa sõltub siin kõik ilmast, eks. Aprilli algus... no kurat seda teab. Kui ikka vihma lõputult ladistab, siis ma ise ei taha ka nendega tundide viisi linnas ringi uidata. Üldse palju toredaid vabaõhukohti tehakse Eestis tänu etteaimamatule ilmale lahti alles esimesest maist... Nii et nüüd oleks esiteks vaja koguda võimalikult palju nutikaid mõtteid kevadiste ja potentsiaalselt tubaste põnevate tegevuste kohta. Teab keegi äkki midagi soovitada? Anything at all? Kõik mõtted tulevad praegu kasuks.

Muidugi võib tekkida probleem ka toidu osas, sest lombi taga sõime me nendega kõike burgeritena - isegi küpsised olid hamburgerikujulised. Hiina toit maitseb neile ka, ma tean, nii et reisi ajal langeb söömise probleem ära, aga huvitav, mida ma neile Eestisse jõudes kokkan, et nad rahule jääks ja seda süüa ka julgeks? Ja siis veel on see küsimus, et kui Pärnus on meil täitsa eraldi tuba küll, kuhu nad panna, siis Tallinnas pole - ja ma vähemalt osa aega tahan nendega ikka Tallinnas ka veeta. Aga kuhu ma nad seal elama panen? Oma läbikäidavasse elutuppa kindlasti mitte. Enda tuba ei saa ma neile ka anda, sest mul on seal üheinimesevoodi. Hmm... kas keegi pole märtsi viimastel päevadel või aprilli esimesel nädalal paari ööd kodust ära, nii et ma saaks oma ameeriklased sinna tuttu panna :-D? Kui ma hästi kenasti palun ja naeratan - ja natuke võin maksta ka :-D.

Vot millist mõtlemisainet mulle tekkis. Aga iseenesest on mul ikkagi hästi hea meel, et nad tulevad. Ja kohe põnev on planeerida, lihtsalt plaanid on väga toored ja avatud veel ja mul poleks midagi mõningate hüvade ettepanekute vastu...

Egiptuses läheb kuumaks?

Väga põnev! Hommikul räägiti plaanidest, päeval olid ootused ületatud ja nüüd on asi Egiptuses juba piisavalt tõsiseks läinud, et sellest on saanud BBC top news story... Küll on põnev! Mõelda ainult, milline kogu Lähis-Ida võimutasakaalu uppi lööv kaos sellest saaks, kui neil õnnestukski päriselt Mubarak lahti kangutada kohalt! Ma küll sügavalt loodan, et nad seda ei tee, nende alternatiivid on mu meelest veel hullemad kui see seniilne surev ätt, kellest igal pool noorpõlve pilte näidatakse ja kelle kipakad ideed on vähemalt järele proovitud. Aga põnev ikkagi!

Eesti uudised seda muidugi ei maini, aga meil kuuleb ka igasuguseid põnevaid maailma asju. Ükspäev kuulsin raadiost näiteks, kuidas Saksa politsei arreteeris öökulli, sest üks koeraga jalutanud naine nägi teda teel ringi kõndivat ja helistas politseisse. Kui politsei kohale jõudis, avastati, et öökullil on silmad vidukil ja ta taarub. Tema lähedalt leiti kaks väikest alkoholipudelit ning öökull otsustati arreteerida. Talle kutsuti loomaarst, kes ennegi purjus loomi kainestanud on. 

Nuvat. 

Ongi kõik praegu. Tunni aja pärast jõuan Tallinnasse tagasi. Ja jälle pole üldse tõlkinud :-D. 

M. 

Tore poliitiline mänguasi

Iga kord, kui kuskil mõni valimisplakat silma jääb, tekib masendus. Ja masendusele järgneb mõtisklus selle üle, keda praegu üldse valida kannataks?

Novat, eile kuulsin Terevisioonist, et on olemas selline asi nagu Valijakompass. Lihtsalt öelduna on see selline vidin, mis aitab inimese poliitilistes veendumustes selgusele jõuda. Selmet rääkida konkreetsetest erakondadest ja poliitikutest, räägib see poliitika põhiteemadest, esitab väiteid, millega saab kas nõustuda või mitte nõustuda ja siis lõpuks arvutatakse kokku, millise erakonna ja maailmavaatega sul kõige rohkem ühist on ja kelle poolt tuleks hääletada. Nutikas mu meelest. 

Nii, no ja nüüd istun parajasti laevas ja sõidan Helsingi poole. Mõtlesin küll need paar tundi tõlkimisele pühendada, aga nii suur uni on, et sellest ei tulnud midagi välja. BBC uudistes ka midagi pikemas perspektiivis haaravat polnud (peale rabava uudise, et Egiptuses plaanitakse Tuneesia eeskujul suurt protestipäeva tänaseks!) ja nii ma siis otsustasingi hoopis kodumaise poliitikaga tegeleda. Irw. Tegin selle testi ära ja noh, tulemused olid üllatuslikud. Valijakompassi esmane soovitus mulle ei olnudki nii suur üllatus, selle esimesena pakutud erakonna poolt ma just viimased paar korda hääletanud olengi  (aga nüüd otsisin neile alternatiive). Aga teine koht - vot see rabas mind küll! Väidetavalt on mul kohe 54% ühist ühe säärase erakonnaga, mille olemasolustki ma hädavaevu teadlik olen. Ja ainuüksi partei nime põhjal oleks mina arvanud, et mul ei saa nendega suurt ühist olla. Jabur. Päris huvitav kohe. Hmm. Olgu lisaks veel öeldud, et noh, kõige väiksem ühisosa oli minu ja Keskerakonna vaadete vahel. Hihii. 

Igatahes, see vidin on tore. Pärast saab seal graafiliselt võrrelda oma veendumusi parteide omadega ja oma vaadete paiknemist üleüldisel poliitilisel maastikul ja... Minu meelest äärmiselt põnev. Paistab päris tõsiseltvõetav ja täpne ka olevat. Hmm. Võib-olla on säärast asja tõepoolest varemgi kasutatud, aga ju ma olen siis siiani ignorant olnud. Igatahes minu jaoks oli tegu täitsa uue avastusega. Äge. Proovige ka. 

Rataskaevu viirastus

Ma seda juba korra mainisin, et mulle väga meeldis Indrek Hargla Tallinna mõistatuste esimene osa "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus". Novat, nüüd lugesin läbi teise osa, "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" ja see oli veel haaravam. Ma ei mõelnud kuni lõpuni välja, kes võiks pahalane olla - ja ilmutus tuli ikka täieliku vapustusena. Ma olin suisa jahmunud! Hmm, ning see oli ka hästi tore, et Vana Tallinna Rataskaevu tänava kaart oli juurde joonistatud - kohe teine tera oli. Ja kui esimene osa ei saanud alguses hästi vedama, siis teine osa oli kohe proloogist alates hirmus põnev. Kohe raske oli käest panna raamatut. Ja hoopis teine tera on lugeda mingist kohast, mida hästi tunned - tekivad hoopis uutmoodi seosed ja vahepeal nuputad, et mis selle koha peal nüüd on ja nii. Väga vahva! Väga-väga vahva!

Kangesti tahaks teada, millal "Timuka tütar" ilmub - tähendab siis järjekorras kolmas osa. Aga no pole kuskil öeldud... Juba põnevusega ootan! Ehk ei lähe väga kaua aega...

Uue aasta reisidest

Ma veel loomulikult ei tea kõiki retki, mis mind sel aastal potentsiaalselt ees ootavad, aga mõnedele neist olen ma end kindlalt ära lubanud ja neid ootan ma juba põnevusega. Ma igaks juhuks panen need siia kirja, et kui kellelgi tekib isu reisile tulla, saate aegsasti plaane tegema hakata. Muide, aga kui kellelgi on kodusest talvest juba kopp ees, siis 6-20 veebruar on minekul Tai reis. Mina sinna ise ei lähe, aga eelmise aastavahetuse veetsin Tais küll, samal reisil. Väga tore oli. Nii et julgen reklaamida! Väga viimane hetk on, aga põhimõtteliselt veel jõuab!

Aga et siis 2011. aastal on vähemalt minu jaoks hetkel kindlalt plaanis järgmised reisid: 

• Jordaania (05-12.03), vahva retk, muljeid saab lugeda näiteks SIIN ja SIIN;
• 17-26.03 ja 19-28.05 on Hiina, mis on väga äge linnade- ja tegevusküllane marsruut, kus saab ennast muuhulgas ka imemaitsvast PÄRIS hiina toidust ogaraks süüa. Kui keegi tahab näiteks viimasel Hiina reisil tehtud pilte näha, siis SIIT näeb. 
• Egiptuse kõrberetk (09-16.04), mis on üldse üks kõige überlahedamaid loodusereise üldse. Sellest ma olen kirjutanud kohe nii mitut puhku, et ei mina viitsi teile kõiki linke üles otsida, aga eelmise aasta reisi pilte näeb näiteks SIIT. 
• 10-15.05 on üks lennukiga Pariis. Pariisi kohta ma teile ühtegi muud linki ei pane, hakake selle blogiga algusest peale, kui Pariisi kohta rohkem teada tahate. Aga ma isiklikult ei jõua juba ära oodata, millal sinna saaks...
• Suvel on veel lahtine, kumb minu jaoks isiklikult siis aktuaalsem on: Baikal-Mongoolia või Singapur-Malaisia-Borneo. See sõltub mõnedest inimestest ja muudest asjadest. Mongooliast olen muidu kirjutanud küll, aga see oli sellal, kui ma veel tagisid ja labelseid ei kasutanud ja ma ei jaksa praegu teile lingi otsimiseks kõiki postitusi läbi kammida. Igatahes - seal on ka uhke. Saab ratsutada ja vibu lasta ja lammast grillida ja loodust nautida ja nii. Ja Malaisias on ka hästi mitmekülgne kava...
• 13-21.07 on Pariis ja Põhja-Prantsusmaa. Minul ei saa Pariisist kunagi kõrini. 
• 22-28.07 on Londoni tripp. 
• 5-17.10 on Etioopia metslastesafari. Vaadake ise siit kõrvalt Etioopia sildi alt ise pilte ja muud, kui huvitab.
• 21-31.10 on Egiptuse Niiluse kruiis. 
• Ja siis 29.10-12.11 on uuesti Mehhikoooooo, jee, hurraa...

Suvel toimub loomulikult terve loendamatu hulk igasuguseid toredaid lähemaid-lühemaid reise ka, aga nendega - eks paistab, kas ja kuhu ma satun. Küll aga tahaksin ma mainida ära mõned toredad reisid, kuhu ma vähemalt hetkel ise ei plaani minna, aga mis kindlasti toimuvad ja väga paljutõotavad ja toredad on. Näiteks Gotlandi kuulus keskaja nädal on hästi uhke üritus augustis - ikka veel kordades vingem, kui sellesuvised Pärnu Hansapäevad; aprillis on ikka tore Holland-Belgias lillenäitusi ja -paraade kaemas käia (vt ka mõningaid tagasihoidlikke pilte); märtsis on (nagu alati) toimumas ka Egiptuse suur ringreis ja kellele matkata meeldib, siis juunis ja juulis saab Tatratesse matkaradadele tiirutama minna...

Ja kui te nende seast midagi huvipakkuvat ei leia, siis igasuguseid toredaid reise on veel - nii lähemale kui kaugemale. Alates Taanist ja Gdansk-Sopotist lõpetades Lääne-Aafrikaga (Mali tuleb sügisel uuesti - siit küljepaneelilt Mali sildi alt leiab hulgi aastavanuseid pilte ja reisimuljetusi). Ja olgu siis huvi tekitamise nimel ära mainitud, et üldiselt on praegu putitamisel ka äärmiselt uudne Liibüa tuur, aga sellekohased uudised avaldan mõne aja pärast. 

Vot nii. Kui kellelgi on rännuplaane, mida võiks minu omadega ühildada, siis ma kuulaksin huviga. 

M. 

Pinocchio!

Oi, ai, käisime täna Kõrvemaal suusatamas. Oi, ai. Esimest korda peale pooleteistaastast santluspausi sai midagi sellist  agressiivselt aktiivset tehtud. Oi, ai. Kohe vist natuke üle kümne kilomeetri sai läbitud. Ja korra ristseliti maha ka käidud. Oi, ai. Pärast mängisime tegelikult pinksi ka. Ja tagajärjed? Oi, ai, kõik kohad valutavad ja kõndida tuleb nagu puunukk. Mul oli juba meelest läinud, kui valulik asi see sport on :-D. Aga suusatada oli muidu päris hea - mu sandi jala seisukohast. Kindlasti tuleb veel proovida, kuniks lund jätkub!

Muud hetkel kohe ei oskagi öelda. Sõrmed ja silmad veel liiguvad, aga mõte on kah kuskile kinni jäänud, nii et pakaa praeguseks. 

M. 

Viva la Mexico 4. Värvid.

Mehhikos ei käi jõuluvana. Mehhikos toovad kinke kolm tarka, sest kui nemad Jeesust kummardama läksid, viisid nad talle ka kinke kaasa. Nii et Mehhiko lapsed saavad nänni kolmekuningapäeval, st 6. jaanuaril. Et aga targad teaksid, mida tuua, on postkontorites üleval spetsiaalsed postkastid, kuhu vanemad lastega lähevad, et lapsed saaks tarkadele kirja saata. 

See on nii tore, kuidas igal pool tantsitakse. See oli Palenque peaväljaku paviljon. Seal mängitakse umbes ööpäev läbi lõbusat muusikat ja kõik võivad tantsida. Ja päriselt tantsivad ka! 

Burger King Mehhiko stiilis

Proovisin turul pluusi. Peeglit polnud. 

Ühe päeva ostud

Mõnus teenindamine. 

Ta on nagu see... vares sealt... musta ja valge koera lugudest. 

Uppunud Vol 1. 

Seal ikka kogu aeg viksitakse kingi. Mitte nagu Solarise keskuses, kus on viksimispukk, aga vaene kingaviksija istub õnnetult hommikust õhtuni üksi. Kui mul seemisnahksed saapad poleks, ma kaastundest juba läheks pakuks talle oma jalatseid...

Surnuaed

Üks mu reisiline ütles tabavalt: nagu porgandipeenrad. Jah. Ja praht on sellest, et neil on hingedepäeval kombeks surnuaial piknik ja suur pralle teha. Kes ikka pärast suurt prallet koristada viitsib?

Avalik tualett

Kokett

Šamaanid puid kallistamas

Fabio saaga on nüüd läbi. Jaanuaris sai tema teekond otsa. 

Ma meeldisin talle. Ta kõndis mul sabas. Õigemini vänderdas. 

Isegi liblikad on neil seal hästi erksavärvilised

Sihukeses cenotes käisime ujumas. Ime-imeline kaljukoopasse tekkinud looduslik kaev, hästi puhta mageda veega ja tohutult sügav. Need rippuvad asjad olid maa peal kasvavate taimede juured. Ja kalad ujusid seal sees. 

Mina. Unimüts. Tõusin kaks päeva spetsiaalselt päikesetõusude nimel üles. Sest need on Mehhikos ka väga värvilised. 

Uppunud. Vol 2. Väga koledaid asju juhtus tol päeval Cancunis. 

Kui vaja, ei tulnud ühtegi pelikani. Kui ma ujusin, lendasid kogu aeg pelikanid üle pea. Pildile sain ikka ainult tavalised kajakad.