Luxis on lumi

Kust see tali siis nüüd tuli?

Eelmisel nädalal oli +10 kraadi ja päike paistis. Nüüd on lumi juba teist päeva maas ja pagana külm on :). No tõesti, köögis tuleb ka radikad hommikul korraks sisse lükata ja õues on välja minnes ikka päris karge. Pikema kõndimisega saab vere ringi käima ja käed ka soojaks, aga alguses tahaks kohe käpikuid :). Kusjuures mina olin juba valmis lumikellukesteks ja roosipungadeks :). Täielik tillikas :).

Tegelikult on seekordne nädalavahetus tundunud täiesti veider ja mõttetu. Ma olen nüüd jõuludega vist nii ära puhanud, et terve nädalavahetuse pikkune vedelemine tundub täiesti piinavana. Issand, ja veel pole pühapäeva hiline pärastlõunagi :). Tahan juba tööle :-D. Mul on sigahea meel, et Emilia lubaski neljapäeval külla tulla, siis on vähemalt järgmine nädalavahetus tegus. Vaatame Luxi, kätšime appi ja käime Metzis - ta on ju arhitekt, nii et Pompidou keskus on tema jaoks kui rusikas silmaauku. Kohvikusse viin ta ka tingimata :). Katsugu nad seal mul endiselt haiged olla! Ja ülejärgmisel nädalavahetusel sõidan ise kuskile, ausalt! Oli plaan Pariisi minna, aga nüüd ma ei saanudki neid pileteid ostetud, nii et ehk siis kuskile Belgiasse või Saksamaale??? Pariisi asjus jäin nimelt järgmise dilemma taha - millal üldse minna, kas reede õhtul või laupäeva hommikul. Tahaksin kangesti minna sellisesse kohta nagu Cabaret Michou, aga selleks oleks vaja kompanjoni, sest üksi ma hästi ei vinni/taha. Pariisi sõps jällegi ei saanud mulle täiesti arusaadavatel põhjustel lubada, et ta reede õhtuti käpp on :). No aga kui sinna mitte minna, siis pole tegelt nagu väga mõtet minnagi reede õhtul, et lihtsalt magamaminekuajaks kohale jõuda. Siis võiks minna laupäeva hommikul. Aga kas pooleteiseks päevaks üldse on väga mõtet minna :D? Äkki siis millalgi hiljem, kui saaks kindlamalt plaane teha :). Oh, kui palju küsimusi tekkis :). IRW. Ja nii jäigi kõik otsustamata. Mh, kas keegi siis ei tahaks minuga mõnel reede õhtul Pariisis Cabaret Michou'sse tulla, ah? Jah? See pidavat olema üliäge. Soovitaja pärast ma natuke usun, et ongi  - meil paistab üks maitse olema :). See on muidugi iseasi, kas kellelgi veel sama maitse on...

Hästi. Kell on kaks. Tänasega tuleb veel midagi ette võtta. Vanapaber ja taara on välja viidud, pesu ja nõud pestud, eilset sööki jagub veel kaheks päevaks, nii et kokkama ei pea, kõik majas leiduvad granaatõunad koorisin ära, riided on triigitud ja kokkusobivuse järgi puudele riputatud, et nädala sees oleks hommikul hea võtta... Kas ma pean tõesti hakkama parema puudumisel põrandaid pesema või? Põhimõtteliselt põrandad ilmselt rõõmustaksid, aga nii meeleheitel ma päris veel ka ei ole...

                                                                           - - -

Läbi häda on kell saanud kolm. Ma nüüd vist panen riidesse ja lähen õue jalutama. Hingan pisut värsket õhku ja vaatan, mis linna peal toimub. Kuna on pühapäev, siis ilmselt mitte midagi erilist, aga you never know. Tuleks homme juba rutem :).

Head pühapäeva pärastlõunat!
M.

Sellest, kuidas ma jälle Metzi ei saanud

IRW. Tahtsin eelmisel nädalavahetusel Metzi minna, aga siis selgus, et Prantsusmaal ei ole veel allahindlusi. Mõtlesin siis täna minna, sest seal on ju paar poodi, mida Luxis pole, aga kus on alati ilusaid asju. Mõeldud, tehtud. Jõudsin kenasti varakult rongijaama, ostsin pileti ära ja marssisin perroonile, aga siis nägin äkki tabloo pealt, et rong hilineb +/- 25 minutit. Okei, ei olnud väga rahul. Jõin kohvi, käisin ajalehekioskis ning märkasin siis mingil hetkel, et ka eelmine Nancy rong ei olnud veel läinud. Ülejärgmisegi kohta oli teada, et see hilineb. Nojah, selge. Meil oli ju hommikul lumi maas. Liikluskaos!

Jäin siis äraootavale seisukohale, kuniks järsku teatati valjuhäälditest, et Nancy rong ei jõuagi pealinna vaksalisse. Sõidetagu Eschi rongiga Bettembourgi ning mindagu sealt Nancy rongi peale, Bettembourg jääb täna Nancy rongide lõpp-peatuseks. Üks Eschi rong jõudis mul aga loomulikult täpselt nina alt ära sõita, mistõttu jõudsin ma mõtlema hakata, et kui ma siit nii läbi häda minema pääsen, kuidas ma siis üldse õhtul tagasi saan. Mõtlesin natuke ja leidsin, et ju pole ette nähtud. Läksin müüsin pileti torisevale kassamehele tagasi. Voilà. Nii ma siis jalutasingi hoopis linnas ringi, lõin aega laiaks ja jõudsin nüüd läbikülmununa kell pool neli koju tagasi. Külmatajuga on ikka naljakasti. Kodus saab -20 kraadiga vabalt hakkama, aga siin tundub -1 kohe täiega külm. Väga pentsik :).

Aga jah. Järjekordne kodune nädalavahetus siis :). Vahelduse mõttes tahaks juba tõesti kuskile minna. Mh, miks ma see nädalavahetus Brüsselisse ei sõitnud, ah :)??? Enivei, aga tegelikult avastasin ma täna, et erandkorras on see ka väga tore, et eile oli kohvik kinni ja mina ei saanud poole hommikuni väljas olla. Seetõttu sain ma hirmus vara üles ja olen nüüd superenergiline, roniks või mööda seina üles! No ausõna, ei tea kohe, mida ära teeks. Samas millegi targa ja süüvimistnõudva isu mul siiski ei ole, nii et ilmselt vaatan ma lihtsalt Will ja Grace'i 5. hooaja lõpuni ning lähen ja vaatan siis õhtul, kas mulle on kohvikuuksele uus musi jäetud või on F&P imekombel tervenenud. Ma avastasin, et väga kasulik on vaadata sarja nii, et panen audio ingliskeelseks ja siis prantsussikeelsed supakad alla. Will & Grace räägivad esiteks sigakiiresti ja teiseks päris korralikku slängi, nii et supakatest leiab üsna kaasaegset prantsuse keele kõnepruuki :). See slängikeel ei ole mul muidu sugugi nii tugev, Francois ikka muigab aeg-ajalt, et mul on kõrtsi jaoks liiga sophistiqué sõnavara. Nii ma siis vaatangi nüüd sarja märkmikuga, et osata oma grammatikat veel rohkem ära rikkuda :).

Emiliaga olen ka, muide, plaane teinud. Kui hästi läheb, tuleb ta mulle järgmisel nädalal külla. Päris tore! Ma pole teda ligi 2 aastat näinud. 2011. aasta lilletripist saadik. Päris kindel tema tulek muidugi veel ei ole, aga üsna. Ta lubas oma finantsid üle vaadata ja mulle õhtul teada anda, mis saab. Jube äge oleks, kui ta tuleks :). Niikuinii on ta Hollandist varsti lahkumas. Halvemal juhul Singapuri. Noh, sealt nagu juba nii lihtsalt enam ei tule, eks :). Vot. Et ma siis pean pöialt, et ta viitsiks. Oleks järgmine nädalavahetus sisustatud :P.

Hästi, aga eks ma siis nüüd vaatan, mida selle pärastlõunaga pihta hakata.
Hääd!
M.

IRW kuubis. No tõepoolest!

Juhin tähelepanu vasakusse nurka ja märgin muheledes, et nii tulebki armsaid kliente kohelda :). See on küll ametlikult maailma kõige ägedam "vabandame, oleme suletud" silt, mida minu silmad on näinud :D

Kevad/kolmekuningapäev

Meil on ikka täitsa kevad. Päike paistab, vesi suliseb, sooja jopega on palav ja kell 8 hommikul on taevas juba üsna hele (võrreldes kuu aja taguse perioodiga). Nii äge! Kuskil olevat roosinupud juba ka lahtiminekuvalmis. Kohe nii kevad on, et vägisi tuleb reisiplaanide tegemise isu :). Varsti sõidangi nädalavahetuseks Pariisi. Oleksin muidu juba jaanuari viimaseks nädalavahetuseks piletid ära ostnud, aga millegipärast jäin tagasisõidukuupäeva juures toppama. SNCFi lehekülg väitis mulle nimelt sellist asja, et ma ei saa valitud kuupäeval tagasi sõita, mistõttu jätsin asja pärast mitut nurjunud katset katki. Pean millalgi lähiajal uuesti proovima. Emiliaga pidime plaani pidama, et millal ja kus kohtuda. Nairale olen lubanud sada aastat Weimarisse külla jõuda. Hollandi lilleajaga võiks midagi ette võtta. Echternachi tantsurongkäigu ajaks võtan seekord ennetavalt vaba päeva (see on alati teisipäeviti ja ma olen selle juba kaks korda maha maganud :D). Karin teeb kevadisi küllatulekuplaane. Millalgi tahaksin Hellele Berliini külla jõuda. Kui palju mõtteid korraga jälle tekkis :).

Käisin täna üliilusa ilma puhul pikemal jalutuskäigul. Avastasin muu hulgas, et see pisike kabelikönn, mis mulle siin hirmsasti meeldib, on vahepeal asustatud olnud. Seal sees olid nimelt pingid ringi tõstetud ja tolmust puhtaks pühitud. Ei saa mina aru, mis seal toimub ja kes seda kasutab. Väga intrigeeriv, ausõna! Võib-olla peaksin Francois' käest küsima, tema teab enam-vähem kõike, mis Luxis toimub. IRW. Ja kui ka ei tea, siis tüübil on linnapea number telefonis ja puha. Uurigu välja :).

Veel täheldasin täna, et igal pool müüdi kolmekuningapäeva kooke. Galette des rois ehk galette frangipane paistab siin tõeliselt armastatud asi olema. Kõikide pagariäride aknad on neid täis ja südalinnas olid isegi kallil pühapäevasel päeval spetsiaalsed saialetid väljas. Saiakuhjadel olid kuldsed papist kroonid peal, nii et eks ma selle järgi mõtlesingi välja, et see on mingi kolmekuningapäeva spetsialiteet. Ühes kohas anti neid (kooke, mitte kroone) proovida ka. Päris hea asjandus oli, põhimõtteliselt kujutas see endast lehttaignapirukat keedukreemiga. Kui need poleks nii suured olnud, oleks võinud endalegi osta, aga no neil olid kohe kirjad juures, et see on 13 inimesele ja see 16 sööja jaoks. Iva on vist selles, et kuskil koogi sees on uba ja see, kellele uba satub, kuulutatakse õhtu kuningaks. Seega see ilmselt ei loeks, kui ma terve koogi ainult endale ostaksin...

Jah. Pistan siis parem verivorstid ahju ja teen endale ühe Eesti maasuitsusingiga võipsi hoopis.
Hääd pühapäeva!

Ära nüüd enam räägi, ma niikuinii ei saa midagi aru!

Arvake ära, kus Luxis saab nüüd hea tahtmise korral paari Valgre laulu kuulda :P?

Jah, just! Ma pidin eile päriselt kreepsu saama, sest mina küll tõin need noodid, aga neljapäeval ju! Ma küll ei eeldanud, et need sõna otseses mõttes üleöö kavva võetakse :). Ja üleüldse ütlesin ma neile, et kuna rahvas ootab seal tuttavaid laule, siis nad ei pea hakkama nüüd ainult minu pärast Valgret mängima, lihtsalt kui mõnikord on rohkem eestlasi ja kui neid on vaja võluda, et siis oleks ju tore ja neil noodid käepärast. Aga eile, st reedel tehti mulle järsku silma ja juba mängitigi :P. Ülilahe. Ma itsitasin nagu totakas kohe. Selles mõttes oli veidi kentsakas, et "Meloodia" kõlas nagu leierkastimehe esituses või midagi, aga no ta oli siiski äratuntavalt "Meloodia". Ma olin kohe tõsiselt jahmunud. Mitte sellepärast, et meloodia oli meloodia, vaid sellepärast, et nad sellise toreda žesti tegid :).

                                                                               - - -

Teine asi, mis mulle meelde tuli, oli üks uskumatult otsekohene kutt, kellel õnnestus mind 1. jaanuari varastel hommikutundidel Pärnus paarile tantsule vedada. Ta oli õige joogine ja üsna erakordne selle poolest, et ta tajus seda ka ise, sest kui me olime paar sõna vahetanud, teatas ta mulle kenasti ja viisakalt: "Ära nüüd enam räägi, ma niikuinii ei saa midagi aru!"

Ikka kena ju, kui sind säästetakse tarbetust pingutusest :).

                                                                               - - -

Hmpf. Muidu mõtlesin täna Metzi minna. Noh, et allahindlused või nii. Luxi poodidega ei lähe ju kaua, nii et ma mõtlesin, et kui ma umbes keskpäeval välja lähen, jõuan siin poed üle vaadata ja siis kolme paiku Metzi minna. Tore, et mul jagus mõistust enne üle guugeldada, millal need prantslaste allahindlused siis juba hakkasid. Tuleb välja, et Prantsusmaal hakkavad need alles järgmisel kolmapäeval. Seega polnud ju mõtet just nüüd sinna sõita. Nii ma siis munesingi pärastlõunani ja üritasin välja mõelda, mida Metzi minemise asemel ette võtta. Ma ei ole küll kunagi näiteks siinsetes kaugemates kaubanduskeskustes käinud, aga kesklinna ja raudteejaama kvartali poed saavad tavaliselt küll ruttu ammendatud :). Kuigi võib-olla peaks ikka üle vaatama City Concorde'i või Belle Étoile'i. Äkki on tore.

                                                                               - - -

Rohkem ei tule midagi ütlemisväärset praegu pähe. Lähen teen süüa ja koristan pisut. Mine tea, millal korterinaaber jälle Luxi ilmub. Ei saa ju teda nurka kogunenud tolmurullidega vastu võtta... 

Sauks!

M.

Eetrivaikus

Lubasin küll, et päris ära ei kao, aga nii palju siis sellest :). Ilmselgelt ei olnud mul viitsimist kirjutada. Õigupoolest hakkasin paar korda küll pihta, aga õiget vaimu ei tulnud ka peale ja nüüd on mul siin kolm mustandit, aga ühtegi ei taha päriselt üles riputada :). Edasi kirjutada ka ei viitsi. Jama lugu :). Eks teen siis nüüd takkajärgi kokkuvõtlikult ja ülevaatlikult.

Pühad olid väga toredad ja väga rahulikud. Mul oli muidu küll igasuguseid mõtteid, mida nende kahe nädalaga kodus peale hakata, aga sinna jõudes mõtlesin ma poole sammu pealt ümber. Ma lihtsalt tõdesin, et ma kohe üldse ei viitsi midagi asjalikku teha, tahaks vahelduse mõttes lihtsalt kodus olla. Ma ei jõudnud isegi Tallinnasse, kuigi oleksin võinud seal mitmete toredate inimestega kohtuda. Kutseid ikka jagus, aga andke andeks! Mul tõesti ei olnud järsku tahtmist rabeleda. Lisaks on Nublukesel olnud küll piisavalt palju viisakust, et uue aastani hinges püsida (sellega on ta väga haruldane koer, Eestis pole selle diagnoosiga keegi veel nii kaua elanud - no ja arvestades, et neli kuud tagasi lubati talle ainult üks öö, on see suhteliselt uskumatu), aga silmagagi on näha, et kuts on hääbumas. Ma olen üsna kindel, et teda ma enam ei näe, nii et ma ei raatsinud kuskile minna, kratsisin ja kallistasin ta hoopis nende kahe nädala jooksul ogaraks. Kui liiga pinda hakkasin käima, sain hammustada ka :). Põhimõtteliselt istusin ma suurema osa neist kahest nädalast lihtsalt kodus, magasin nõrkemiseni, sõin kurnatuseni, vaatasin telekat ja eksisteerisin. Ma tean, et mu ülim laiskus käis kõikidele hirmsasti pinda - alates neist, kes mind Tallinnasse kutsusid, lõpetades emaga, kellel ma lasin rahumeeli 99% kordadest isegi Nublukesega õues käia (vanasti oli 2/3 kordi minu ülesandeks), aga samas olen ma nüüd nii ülenisti värske, et ma tahaksin suurest energiast lihtsalt lendu tõusta. Selline puhkus kulus igati marjaks ära. Ma olen siin nüüd mitu päeva lihtsalt lõputult säranud, pilk on töö mõttes ka kohe ülipalju teravam ja mõte erksam. Ja üleüldises plaanis on lihtsalt nii mõnus ja puhanud olla. No ausalt, täpselt selline tunne, et hakkan varsti hõljuma :). Ilma mingi erilise põhjuseta :).

Kui algusest pihta hakata, siis kodu poole sõites pidime me ühe töökaaslasega peaaegu lennukist maha jääma, sest Luxi lennujaamas ei suvatsetud meie lennu check ini välja kuulutada. Me istusime seal niisama tund aega, sõime oliiviküpsiseid ja mandariine ning lõime muudkui aega surnuks. Tund aega enne lendu polnud check in endiselt avatud ja ma läksin lõpuks küsima, et mis toimub. No tavaliselt lõpetatakse see 45 minutit enne lennu väljumist, nii et mul tekkis juba mure. Küsimise peale suunati meid lõpuks mingisse letti ja me saime oma pardakaardid kätte, aga turvakontrollid olid nii aeglased ja rahvast nii palju, et me polnud tund aega hiljem veel omadega kuskile jõudnud, kui meid juba kõlaritest taga hakati otsima. Seejärel tahtsime ettepoole trügida, aga saime kahes keeles sõimata, et miks me ometi varem sappa ei asunud - kuna me ei suutnud ise varem tulla, ei lasta meid nüüd ka mööda. Böö. Lõpuks lasi keegi Egerini tuttav meid teise ritta kenasti enda ette ning nii jõudsime me täpselt viimastena ka väravasse. Eelnevalt oli olukorra kõrgusele tõusnud turvamees muidugi kaks korda oomaigaatanud - esiteks selle peale, et ma ladusin kotist välja kolm tahvelarvutit ja ühe lugeri, teiseks selle peale, et ta nägi mu nööridega saapaid. Väääääääga pikkade nööridega saapaid. Noja saapad tuleb ju jalast võtta ning meil oli kiire. Oh, ta nägu reetis tohutut kergendust, kui ta avastas, et nöörsaabastel võivad ka lukud olla.

Kui see vahejuhtum välja arvata, siis jõudsime kenasti koju. Ma pole enda teadmist mööda kunagi Kopenhaageni lennujaamas viibinud, mistõttu oli see minu jaoks uudne ja huvitav. Lennuajad olid ka väga mugavad - nii minnes kui ka tulles jäi lendude vahele ainult 2 tundi, seega ei pidanud ma end segaseks ootama. Ja kõik lendasid väga täpselt! Väga šeff. Arvestades seda, kui palju need piletid maksid, oleksin ma tegelikult ikka vist vihastanud, kui neil oleks õnnestunud hiljaks jääda, kohvreid kaotada või muud sellist tobedust teha. Praegu saan ma seevastu küll puhta südamega öelda, et mina olen andnud endast kõik, et Estonian Air pankrotti ei läheks. Vastutasuks sain korrektse teeninduse :). Olgu siis nii. Mm, muide, aprillist hakkab Ryan jälle Hahni sõitma :).

Okei, kodus läks kõik vaikselt, seda juba ütlesin! Vanaema juures käisime ja Kolga-Jaani surnuaial ja sugulaste juures ka, paar korda käisime Tervises saunades, mu sünnipäeval käisime muu hulgas Steffis pitsat söömas, siis õgardasin ma lõputult verivorste ja kartulisalatit, korra käisime poeretkel, korra toidupoes, kaks korda mängisime trilmat, kaks korda jõudsin klaveri taha istuda, siis käisime juuksuris, edasi pakkisin kohvri ära ja otsisin Franssuaale mõned Valgre noodid välja. Noh ja oligi kõik. Ausalt, täpselt nii vähe asju ma kahe nädalaga ära tegingi! Isegi ühtainumast Gardneri raamatut ei saanud läbi loetud, jäin sellega kuskile kolmekümnenda lehekülje juurde :). Ahjaa, aastavahetusel vaatasime telekat, käisime ilutulestikku vaatamas ja siis Kuldses Lõvis Vanaviisi ansamblit kuulamas. Kõik oli muidu väga mõnna, ainult vihma oleks võinud näiteks lume vastu vahetada. Pärnus oli nii märg, rõske, libe ja tuuline ilm, et ilutulestikust pool kadus pilvedesse ning teine pool lendas tuulega nii laiali, et rosettidest ja rõngastest oli asi kaugel. Vot. No ja häbi öeldagi, aga kuidagi oli mul esimesel jaanuaril hirmus kole pohmakas - kohe selline, millist pole baka lõpupeost saadik nähtud. Hmpf, mul pole veel kunagi elus 1. jaanuaril pohmakat olnud, jama lugu, et nüüd siis alustasin :). Ometi ei saanudki nii palju joodud ja teistel ei olnud miskit häda, kuigi me ju jõime kõik koos ja enam vähem ühepalju. Ajan kogu süü selle kaela, et jõime eri vahuveine üksteise otsa, aga vahuvein on minu puhul juba pärast suht tagasihoidlikku kogust kiuslik, lisaks olin päeval söönud paar ibuprofeeni, võib-olla mõjutas see ka. No väga erakordne oli see esimene jaanuar igatahes.

Voilà. No ja siis tulingi juba tagasi. Ja kuigi kodus oli tore, oli siia ka jälle hästi tore ja kodune jõuda :). Täitsa lõpp - ma olen siinse eluga nii kohutavalt ära harjunud :). Kohe jäi muidugi silma, et ei ole siin mingit kiilasjääd tänavatel ja pea kohal ei tilbenda ka ähvardavad jääpurikad. Bussid käivad ülitihti. Kõik toimib kenasti ja kõik on hästi viisakad. Eestis pidin mitu korda keelde hammustama, sest prantsuse viisakused tahtsid vägisi üle huulte pudeneda, aga seal ju ei sobi niimoodi peenutseda. Ma pidin niigi üllatusest ära minestama, kui meie naabrid meile koridoris head uut aastat soovisid. Nojah, lisaks tundub nüüd väga mõistlik, et toidupoed EI ole suvalistel kellaaegadel lahti, nii et külmkapi sisu ja poeskäimisi tuleb planeerida. Miskipärast pidasin ma seda järsku šokeerivaks, et Eestis on iga pagana toidupood jõululaupäeva õhtul kella üheksani lahti. No äärmisel juhul kuue-seitsmeni. Uskumatult totter, tegelikult võiks ju rohkem ette mõelda ja poemüüjatele ka veidi hõlpu anda. Samas šokeeris mind sama tugevalt see, kui odav Eestis kõik on :). Kuskil poes võtsin ma kassa juures ennetavalt kätte 30 eurot ja mõtlesin, et otsin mõned mündid ka pihku, et siis saab kiiresti anda, kui summa suurem tuleb. Noh, asjade koguse järgi arvestasin, et võiks umbes niimoodi minna. Aga arve... arve oli 9 eurtsi kopikatega. Jajah, Eestis elades ilmselt tunduks, et kõik on sigakalliks läinud, aga siinsega võrreldes oleks täitsa nagu poolmuidu saanud :).

Koju jõudsin kolmapäeva õhtul. Eile-täna olin tööl ning olin pärast pikka puhkust ikka eriti tõhus. Üllatasin ennastki positiivselt, sest jõudsin palju rohkem tehtud, kui oleksin osanud arvata :). Ja eile õhtul lippasin muidugi kohe esimese asjana ka kohvikusse, sest ma nii kibelesin Dior Homme'ile seda fotokalendrit üle andma. Ma küll põhimõtteliselt väldin nädala sees väljas käimist, aga neljapäeviti on kohvikus oluliselt vähem rahvast ja temal sellevõrra rohkem aega. IRW. Ja ega ma poleks ju jaksanud tänaseni oodata ka, tahtsin kangesti näha, mis näo ta teeb. Hihii, ta reageeris ülikenasti. Kõigepealt sai ta väga vahva vapustuse (no sellised oma piltidest kujundatud asjad on siin ikka tõeliselt revolutsioonilised), süüvis detailidesse, imestas end tummaks ning korkis seejärel šampanja lahti. Päris šampanja, mitte mingi vahuveini, pange tähele. Sedasi siis. Muidu oli ka tore õhtu, mingil hetkel olime me ühe soomlasega seal ainsad välismaalased. Teised immigrandid pole veel ilmselt Luxi tagasi jõudnud, sest kõik, kes vähegi said, võtsid neljapäeva ja reede ka vabaks ning jõuavad ilmselt nüüd nädalavahetusel kohale. Samas tunnen ma neist kohvikukohalikest juba üksjagu mitmeid, nii et saigi nendega uusaastasoove vahetatud ja niisama lobisetud ja mõnuletud. Hästi hubane ja armas oli :). Hihii, mul on muidugi endal ka tunne, et hakkan seal varsti juba mingisuguse sisustuselemendi rolli omandama, sest kui ma just tööl ei ole, olen ma seal, aga no seal on juba tuttavad ja toredad inimesed ja endiselt äge...

Nii, nüüd ongi teil sellest ülevaade olemas, mis ma viimase kahe nädala jooksul teinud olen. Lähitulevikust nii palju, et ma loodan nädalavahetusel piltideni ka jõuda. Ega ma neid kodus eriti teinudki, aga mõned ikka. Mehhiko pilte on mul nüüd ka 500 asemel 3000 :). Ja 2012. aasta kokkuvõte ootab tegemist. Samas päriselt ei luba ma midagi - siin hakkasid parajasti allahindlused ja ju ma lähen ikka homme poodlema ka. Järgmisel nädalavahetusel enam vist pole väga mõtet, siis on parem kraam kõik juba läinud :). Praegu võib seevastu häid pakkumisi leida! Üllataval kombel leidsin ma seekord isegi Eestist meele järele olevaid riideid, aga no alati võib ju lahtiste silmadega ringi käia :). Kohvri pakin ka nädalavahetusel korralikult lahti, siis tahtsin rongipileteid vaadata (pole ammu Pariisis ja Brüsselis käinud) ja enne oli mul veel igasuguseid tegemist vajavaid asju meeles... Praegu valitseb muidugi peas tühjus, aga no küll pakilisemad asjad millalgi puuga pähe löövad. Koristada võiks igatahes ka, tolmurullid on juba nurgas :).

Hästi, aga pakaa praegu! Head uut aastat!
M. 

Sa oled vahepeal nii suureks kasvanud!

Eriti tore nali küll! Sain äsja 30. Täna läksin koeraga õue ning kohtasin tagasi tulles trepi peal majavanemat, kes mulle teatas: "Oi, sa oled vahepeal nii suureks kasvanud, et ma ei tundnud sind kohe äragi!" Mina siis märkisin vastu, et ma pole juba õige mitu aastat enam kasvanud. Selle peale vastati naeratusega: "No hea küll, õigem on vist jah öelda, et sa oled nii neiulikuks vahepeal saanud!"

Tore siis!

Näärid tulevad!

Aeg läheb kogu aeg haruldaselt kiiresti. Detsember on juba möödas! Maailma lõpp on käes! Appi-appi! Pean ruttu kohvrit hakkama pakkima, lendan juba täna õhtul koju :-D. Appi-appi. Tegelt tuli meelde, et ühte kingitust oleks ka veel enne vaja. Ja elamine tuleb piisavalt korda jätta, et jaanuari alguses kenasti tagasi tulla... Õnneks töödega olen vähemalt järje peal. Kui täna üsna usinasti teen. Ja lend läheb juba kell kuus õhtul...

Käisin eile õhtul veel kohvikus, et Dior Homme'ile häid pühi soovida ja häid emotsioone tallele panna. Mul oli seal eelmisel nädalavahetusel ühe teise püsikundega väga tuline lahkarvamus sõnade "ei ole huvitatud, jäta mind rahule" tähenduse üle, nii et lõpuks läks asi kergelt tõsiseks ja jõudis ka Dior Homme'ini välja. Ta lahendas olukorra laupäeval väga pädevalt, minu jaoks väga südantsoojendava kõhklematusega pooli valides ja loodetavasti igaveseks, aga minul oli viimasest korrast sellegipoolest kergelt hapu mekk suus. Olin pool nädalat tujust ära ja hajevil, mistõttu otsustasingi nüüd siis enne ärasõitu ja täitsa nädala sees tagasi minna, et lasta tal end veel natuke poputada - muidu jääks mekk äkki liiga pikaks liiga hapuks. Vot. Ja nüüd oligi täiesti maailma kõige toredam õhtu: rahvast oli vähe ja no kuna nii väga püüti, saavutati ka poputamise ekstraklass. Kui ma pilgu tõstsin, materialiseeruti mu ees otsekohe. Fernande mängis soovilugu ja lubas selle nüüd minu auks iga kord kavva võtta. Dior Homme kinkis pudeli Fickenit (jah, saksa keele oskajad, naerge aga!) ning tõi mulle laenuks ja rõõmuks Will & Grace'i kaks hooaega DVDsid - see pidavat ta lemmiksari olema, tuli kunagi jutuks. Eliane'il oli kellegi koer hoida ja ta oli selle kaasa võtnud, nii et ma sain garderoobis tükk aega karvaseid kõrvu kratsida ja puha. Kartulikotletitreff lubati mulle uueks aastaks ka, maailma lõpu ja tulevaste pühade puhul sain igati ära musitatud ja kallistatud ning tuju muudkui tõusis mühinal. Oi, ja nüüd ma juba väga ootan, et saaks jaanuaris tagasi minna, sest ma tegin Dior Homme'ile ja Patrickule ilgelt ägeda kohvikupiltidega kalendri ja just eile tuli teade, et see on nüüd trükist tulnud. Saan selle kohe Tallinnasse jõudes kätte! Ma arvan, et nad ruigavad ennast rõõmust kringliks. Tahaks selle juba üle anda :). Nad on nii toredad, et kohe kangesti tahaks neile lihtsalt rõõmu teha.

Aga OK, aitab küll. Avutit ei hakka ma seekord Eestisse kaasa vedama, nii et traditsiooniline aasta pildikokkuvõte järgneb ilmselt jaanuari esimestel päevadel. Seevastu on minu seekordseks varakult kättesaadud sünnipäevakingiks nii moodne asi nagu tahvelarvuti Nexus 7, millega ma olen nüüd paar nädalat tutvust teinud ja sinasõbraks saanud. Seega päris kaduma ma pooleteiseks nädalaks ei jää. Lihtsalt ei mingeid pilte ja lohepostitusi. Luxis olen tagasi teisel jaanuaril :P. Eks siis jälle pikemalt.

Vohhhh. Aga nüüd tegudele! Algab päev, algab päev, algab päev!
Igaks juhuks soovin etteruttavalt ka mõnusat jõuluaega. Meile tuleb jõuluvana juba laupäeval! See on juba homme!

M. 

Ootamatu avastus

Ühte ööpäeva mahub ikka kohutavalt palju eri emotsioone. Rõõmu ja nukrust ja veel suuremat rõõmu ja nostalgiat ja mõistmatust ja heameelt ja täiesti südamest tulevat tingimusteta armastust ja kahjurõõmu ja võidurõõmu ja viisakust ja hirmu ja kahetsust ja andmist ja saamist ja õigust ja õiglust ja eksimist ja usaldust ja imestust ja tänu ja mõistmist ja pelgust ja lootust ja häbi ja plaane ja muret ja ilu ja tuttavat ja jõulukinke ja piinlikkust ja kindlust ja ebakindlust ja lohutust ja abi ja hämmingut ja meelitust ja mälestusi ja vajadust ja uudsust ja uskumatust ja veenmist ja tagasihoidlikkust ja ootamist ja vaikust ja lärmi ja lärmivajadust ja leppimist ja igavust ja sõbralikkust ja kohusetunnet ja lootust ja segadust ja tulevikku ja minevikku ja pettumust ja kogemust ja kogenematust ja sära ja ootamatust ja tüütust ja igatsust ja ärritust ja koeralõhna ja sarnasusi ja erinevusi ja headust. Ja kogu aeg on praegu.

[Disclaimer: ei ole kronoloogilises järjekorras ja ei kuulu ainult mulle, aga samas oli kõik minu sees ja minu ümber!]

Kuidas see saab olla, et iga hetk on nii erinev? Hakka end või labiilseks pidama...

Igatahes oli täna lõppkokkuvõttes väga hea päev.

Ja kui maailm reedel otsa saab, siis olgu öeldud, et mina olen oma elu armastanud! Noh, enam-vähem kohe iga viimast kui päeva ja minutit. Äärmisel juhul vbla paar-kolm päeva võiks vahele jätta, aga samas pole tingimata vaja ka. Siis ei oleks õige värk.

Ulpigu see teadmine internetiavarustes ka siis, kui enam pole mitte ühtegi inimest, kes seda lugeda võiks.

M.

Õpime letseburgi keelt

Olin eelmise neljapäeva õhtul saunas ja hakkasin kogemata ise seda endale teadvustama üht letseburgikeelset jõululaulu ümisema. Tähendab, ümisesin endale aru andmata, mida ma ümisen ja mis sõnadega. Lihtsalt ümisesin. No jõudsin kahe fraasiga maha saada, siis said sõnad otsa ja ma jõudsin muu hulgas ka märgata, et ülejäänud kolm naist saunas jõllitasid mind. Teate küll, siin on kombeks saunas mediteerida ja nii mõnigi on saunas mõne piuksu tegemise eest õiendada saanud. Ma siis vabandasin ette-taha, et neid segasin, aga tuli välja, et need naised seal olid juhtumisi kohalikud ja minu lauluvalikust täiesti sillas :). 

Otsisin nüüd netist seda laulu, sest esimesed kaks rida on mul poodides, jõuluturu kontsertidelt ja oma kohvikust meelde jäänud, aga ma mõtlen, et võiks siis juba ülejäänu ka ära õppida, eks. Teen ehk veel mõnele kohalikule rõõmu :-D. Leidsin SELLISE versiooni (laul hakkab 1.06), mis on hea, sest siin jookseb ka prantsuse tõlge! Ma ainult ei tea, kas ma oleksingi tahtnud seda tõlget lugeda, see on pisut pelutav - põhimõtteliselt on iva selles, et kallis jõulumees, armas jõulumees, too meile igasuguseid asju. No igasuguseid kohe, ainult too! Täitsa õudne, muidugi on tore kinke saada ja teha ja puha, aga et kohe suva, mida tood, aint too... Böö... Kasvatavad ikka hästi siin neid lapsi, pole midagi öelda :-D. Aga jah, SIIT leiab ilma algus- ja lõpumulata laulu, aga sõnad on ainult kohalikus keeles. 

Okei. Homme olen ületundides ja üksiti lähme päris õhtul ühe töökaaslasega mingile barokkmuusika kontserdile. Ma tahtsin lõpuks sinna sammastega majja minna ja nüüd on nii, et homme lähme kammersaali seda barokkvärki kuulama (äge, ma polegi keskkooli muusikaajaloo tundidest saadik Couperini kuulanud :D). Jaanuari lõpuks ostsin endale suurde saali Ungari mustlasviiuldajate orkestri piletid ka.

Nojah. Siis ma veel ootan huviga, mida parlament oma viimase istungiga peale hakkab. Kui hästi läheb, võtavad nad homme selle 2013. aasta eelarve ka lõpuks vastu :). Veel kauem oleks neist küll patt jorutada. Eks?

OK, aga seda näeb juba homme. Ma nüüd lähen magama.

Ööd. 

M. 

Talveabitus

Nii tore on linnas ringi käia ja imetleda, kuidas kohalikud lumega hädas on. Meil on nimelt paar kübekest tõesti sadanud, kuigi sadu jäi pisut hiljaks ja ka oodatust lühemaks. Praegu on pisut lund ainult kuuskedel ja nendes kohtades, kuhu inimesed tavaliselt ei astu. Jutuainet annab see aga kõvasti.

Eriti naljakas on minu meelest loomulikult see, et kui ma reede hommikul tööle läksin, oli tänavatel kerges lumesajus massiliselt inimesi, kellel olid kapuutsid ninani tõmmatud, sall üle suu ja pilk maas, sest nad keskendusid kahe käega VIHMAVARJU külge klammerdumisele. Mõnest hakkas kohe õige hale. Proovisin sellistest isenditest pilti teha, aga sain üsna etteheitva pilgu osaliseks, nii et teil ei jää muud üle, kui seda lihtsalt ette kujutada.

Teine ülinaljakas asi oli üks pealtkuuldud vestlus - üks sakslane rääkis hästi emotsionaalselt mingile tuttavale, kuidas kuskil Saksamaal oli hiljuti NELI PÄEVA lund sadanud. Kohe neli päeva, saate aru jah? Ma mügistasin naerda, aga hoidsin suu kinni. Nad kindlasti poleks osanud ettegi kujutada, kuidas oleks, kui tervelt neli kuud lund sajab :D.

Kuulu järgi on siinne rahvas siiski väga olulisel määral kohanema õppinud. Eile olid kohe sahad väljas ja puha - kolm tükki sõitsid kindluse mõttes suisa üksteise järel. Ja teised teadsid rääkida, et võrreldes paari aasta taguse kaosega elati selleaastane esimene lumi siin väga eduliselt üle. Mul on kohe natuke kahjugi, tahaks ju veel rohkem irvitada :). Ma olen eelmise aastate kohta nii lõbusaid jutte kuulnud, et oleks seda lumehelbepaanikat oma silmadega näha tahtnud.

Aga OK, lähen sibulasuppi tegema. Seekordne on mul rahulik nädalavahetus, suuri plaane ei ole. Mõtlesin küll väljasõidu teha, aga mõtlesin siis ümber - mul on üht-teist vaja koduski teha ning veenev on ka argument, et kui uuesti peaks lund hakkama sadama, algab siin ju liikluskaos. Väga jama oleks, kui ma millegipärast enam koju ei saaks :). Aga kui mul järgmisel nädalal vähegi viitsimist on, sõidan nädalavahetuseks Brüsselisse. Vot.

Hüva nüüd,
M.

Eriolukord

Meile lubatakse homseks -3 kraadi ja lund. No natuke, keegi rääkis midagi kuni 10 sentimeetrist. Parlamendis vallandus täna ilmaennustuse peale kaos. Kätte jagatud tööd võeti kõrgete kaugete instantside korralduste peale tagasi, et nende reedesed tähtajad pühapäeva õhtule nihutada. Noh, kartuses, et homme sajab lund ja äkki inimesed ei jõua kohale. Et siis pühapäevaks ehk ikka on end "lumekuhja" alt välja kaevatud ja kohale uisutatud :). Võtab vägisi muigama :). Homme pean vist end küll jala tööle asutama, mine tea, kuidas nende bussidegagi lood on... Pärast istun tund aega bussis, et see üks peatus ära sõita...

Seda ka veel, et meil on homme osakonna jõuluõhtusöök. Nämm... suu läheb juba vesiseks... Aasia road ootavad... Päris jõulutunnet veel küll ei ole, aga ehk see siis hakkabki otsast tekitama... Äge!

Rohkem ei viitsi kirjutada. Ma olen jälle uinumisoskuse kaotanud ja vahin esmaspäevast saadik ööd läbi kella. Praegu on tunne, et kui pikali viskaks, äkki jääks isegi magama. Ma siis nüüd lähen ja proovin :P.

Varstiseni,

M.

Luxi jõuluturg

Lisaks ümberkaudsete linnade jõulumelule on Luxis ka ootamatult suur jõuluturg. Place d'Armes on putkasid pungil täis ning kuldse neitsi juures on teine kobar. Kummaline, et nad Guillaume'i väljaku tühjaks jätsid. Võib-olla kavatsevad nad seal hiljem mingisuguseid suurüritusi korraldada. Mujale ju enam ei mahu :). 

Ootamatult äge on see siinne jõuluturg, muide, ma olin kohe üllatunud. No selles suhtes on kriitikutel õigus, et suurem osa putkasid pakub süüa-juua (elagu hõõgvein, vorstid ja piparkoogid) ning vaatamist ja tegemist on vähe, aga samas pole nii ka viga. Vorstid on head ja hõõgvein ka :). Ja nädalavahetusel oli peaväljaku paviljonis iga päev mitu esinemist, nii et need täitsid selle tegemise augu ka hästi ära. Esinejaid on muidugi seinast-seina, üht lastekoori suutsin ma kuulata tervenisti kaks ja pool pala, siis tegin väljakult sääred; samas pühapäeval laulis üks mustanahaline tüdruk rahvusvahelisi hitte ja tema laulis päris hästi. 

Place d'Armes'il on kusjuures putkadevahelisele platsile katus peale tõmmatud. Minu meelest geniaalne mõte - seal saab seista, kontserti vaadata ja süüa ka siis, kui vihma sajab. Lund nad ilmselgelt väga palju ei oota, sest see tooks selle katuse ilmselt õige ruttu rahvale kaela. Toestust ei paista seal eriti olema, aga täna näiteks sadas küll päris mitu sentimeetrit maha... Maa oli ikka täitsa valge.

 Kuldse neitsi juures on jälle hästi tore see, et hõõgveiniputkade vahel on tulease, mille ümber saab seista ja end soojendada. Kusjuures nad pole lõket lihtsalt maha teinud, vaid see on katuse all sellise sepistatud kaadervärgi sees ja tule ümber on paras letiäär, kuhu saab tassi ja küünarnukki toetada. Täitsa mõnus mõte! See lett on täpselt õigesse kaugusesse tehtud, nii et seal ongi parajalt soe ääres, aga ei kõrveta... Proovisin reedel :). Eestis kuluks ka selline ära, meil on ikka ilmad talvel kordades külmemad. Või noh, ootame päris talve ära, eks siis näeb, aga ma vähemalt kahtlustan küll :).

Muidu on putkad ja müüjad täpselt samad, kes suvel Schueberfoueril väljas olid - suveriiete asemel on nad nüüd ainult vattides ja päkapikumütsides. Kaup on ka kõik täpselt sama ja atraktsioonidki on tuttavad. Hih, ainult üks tüüp, kes suvel pakkus lastele pardiõngitsemist, on nüüd pardid kuuseehete vastu välja vahetanud. Niigi palju temaatilisust... Aga eino... ikkagi on tore. Päriselt!

Nii, aitab! Lähen vanni. 

Vaadake pilte!

M.

Partide asemel on jõuluehted

Selline tulease! Ülimõnus!

Ja superägedad hõõgveinikruusid!

Kui mul kunagi on oma maja, siis ma tahan sellist postkasti!

Või sellist!

OK, prügikastid on ka päevakajalised.

Kui ägeda efekti annab kioski vooderdamine tagurpidi pööratud pakkepaberiga! Kõik sillerdab ja särab!

Õnne 13 tuleb meelde :)

Siin tuleb jõuludaam väga seksikas kostüümis!

No ja see pilt ei vaja selgitavaid sõnu, eks :). Üks loendamatutest hõõgveiniputkadest.

Jõulumeeleolu Metzis

Kuigi ma ärkasin laupäeval jälle patuselt hilja, otsustasin ma kõige kiuste kuskile sõita. Tahtsin küll Nancysse minna, aga lõpuks otsustasin Metzi kasuks. Noh, natuke lähemal teine :). Arvestades, et ma jõudsin alles 15.30 rongi peale, oleks see pool tundi lisasõitu minu käsutuses olevat aega oluliselt kärpinud, eks. Nancys oli sellel nädalavahetusel küll suur pidu - laupäeva õhtul oli ilutulestik ja täna jõuluteemaline rongkäik, lisaks veel turud ja särgid-värgid, aga nojah :-D. Niikuinii oli mul tegelikult dilemma, kas minna laupäeval ilutulestikule või pühapäeval rongkäigule :). Kaks päeva ma poleks ometi viitsinud edasi-tagasi sõita ja Helle kolis pisut liiga vara Nancyst ära :). Aga tegelikult pole hullu midagi, et ma Nancysse ei jõudnud, Metzis oli ka tore! Seal olid ka kõik väljakud putkasid ja karusselle täis, valgustus oli imeline, kõik oli poole odavam kui Luxis ja jõe keskele saarekesele oli tehtud väga äge valgusskulptuuride aiake. Oli pisut vilu, aga sellegipoolest korraldasin ma endale ülimõnusa jalutuskäigu.  Meil on nimelt juba kaks päeva -1 kraadi ja eile langes isegi õhtul paar helvest. Väga äge! Panin talvesaapad jalga ja mütsi pähe ja hõõgvein kulus täitsa marjaks ära! Juhhuu...

Reedel käisin Luxi jõuluturu ka põhjalikult läbi ning kuigi ma mõtlesin ka täna kuskile välja minna (tuleb välja, et siinkandis on detsembris poed ka pühapäeviti lahti, st linnas on elu), kuulutan tänase päeva vist koduseks. Olen niikuinii nii kaua vedelenud ja pilte sorteerinud, et nüüd on juba jälle väljas pime ja suur laiskus on ka peal. Kuhu ma enam lähen :)?

Ootamatult olen ma täiesti jõulune! Mõnikord ei saa seda jõulutunnet isegi 23. detsembril kätte, aga nüüd olen ma täiesti õigel lainel. Lund küll ei ole, aga valgustus ja Glacis' nurga peale ilmunud kuusemüütamiskoht, jõululaulud ja hõõgvein on ka päris hea kombo. Noja kui jõulutundest puudu tuleb, saab seda alati poest pudeliga juurde osta - käisin reedel Auchanis ja naersin end herneks, sest ühes riiulivahes olid järjest välja pandud pudelid kunstlume, pihustatava sädeluse ja jõuluvärvide ning pihustatava kuuselõhnaga. Vot nii käivad siin asjad. 

Aga mõned pildid Metzist:

Karussell! Üliäge! 

Matrjoškaputka!

Katedraal

Valgusskulptuuride aed

Millegipärast tähendavad jõulud selle kandi rahvale alati ilmarattaid...