Nii tore on linnas ringi käia ja imetleda, kuidas kohalikud lumega hädas on. Meil on nimelt paar kübekest tõesti sadanud, kuigi sadu jäi pisut hiljaks ja ka oodatust lühemaks. Praegu on pisut lund ainult kuuskedel ja nendes kohtades, kuhu inimesed tavaliselt ei astu. Jutuainet annab see aga kõvasti.
Eriti naljakas on minu meelest loomulikult see, et kui ma reede hommikul tööle läksin, oli tänavatel kerges lumesajus massiliselt inimesi, kellel olid kapuutsid ninani tõmmatud, sall üle suu ja pilk maas, sest nad keskendusid kahe käega VIHMAVARJU külge klammerdumisele. Mõnest hakkas kohe õige hale. Proovisin sellistest isenditest pilti teha, aga sain üsna etteheitva pilgu osaliseks, nii et teil ei jää muud üle, kui seda lihtsalt ette kujutada.
Teine ülinaljakas asi oli üks pealtkuuldud vestlus - üks sakslane rääkis hästi emotsionaalselt mingile tuttavale, kuidas kuskil Saksamaal oli hiljuti NELI PÄEVA lund sadanud. Kohe neli päeva, saate aru jah? Ma mügistasin naerda, aga hoidsin suu kinni. Nad kindlasti poleks osanud ettegi kujutada, kuidas oleks, kui tervelt neli kuud lund sajab :D.
Kuulu järgi on siinne rahvas siiski väga olulisel määral kohanema õppinud. Eile olid kohe sahad väljas ja puha - kolm tükki sõitsid kindluse mõttes suisa üksteise järel. Ja teised teadsid rääkida, et võrreldes paari aasta taguse kaosega elati selleaastane esimene lumi siin väga eduliselt üle. Mul on kohe natuke kahjugi, tahaks ju veel rohkem irvitada :). Ma olen eelmise aastate kohta nii lõbusaid jutte kuulnud, et oleks seda lumehelbepaanikat oma silmadega näha tahtnud.
Aga OK, lähen sibulasuppi tegema. Seekordne on mul rahulik nädalavahetus, suuri plaane ei ole. Mõtlesin küll väljasõidu teha, aga mõtlesin siis ümber - mul on üht-teist vaja koduski teha ning veenev on ka argument, et kui uuesti peaks lund hakkama sadama, algab siin ju liikluskaos. Väga jama oleks, kui ma millegipärast enam koju ei saaks :). Aga kui mul järgmisel nädalal vähegi viitsimist on, sõidan nädalavahetuseks Brüsselisse. Vot.
Hüva nüüd,
M.
Eriti naljakas on minu meelest loomulikult see, et kui ma reede hommikul tööle läksin, oli tänavatel kerges lumesajus massiliselt inimesi, kellel olid kapuutsid ninani tõmmatud, sall üle suu ja pilk maas, sest nad keskendusid kahe käega VIHMAVARJU külge klammerdumisele. Mõnest hakkas kohe õige hale. Proovisin sellistest isenditest pilti teha, aga sain üsna etteheitva pilgu osaliseks, nii et teil ei jää muud üle, kui seda lihtsalt ette kujutada.
Teine ülinaljakas asi oli üks pealtkuuldud vestlus - üks sakslane rääkis hästi emotsionaalselt mingile tuttavale, kuidas kuskil Saksamaal oli hiljuti NELI PÄEVA lund sadanud. Kohe neli päeva, saate aru jah? Ma mügistasin naerda, aga hoidsin suu kinni. Nad kindlasti poleks osanud ettegi kujutada, kuidas oleks, kui tervelt neli kuud lund sajab :D.
Kuulu järgi on siinne rahvas siiski väga olulisel määral kohanema õppinud. Eile olid kohe sahad väljas ja puha - kolm tükki sõitsid kindluse mõttes suisa üksteise järel. Ja teised teadsid rääkida, et võrreldes paari aasta taguse kaosega elati selleaastane esimene lumi siin väga eduliselt üle. Mul on kohe natuke kahjugi, tahaks ju veel rohkem irvitada :). Ma olen eelmise aastate kohta nii lõbusaid jutte kuulnud, et oleks seda lumehelbepaanikat oma silmadega näha tahtnud.
Aga OK, lähen sibulasuppi tegema. Seekordne on mul rahulik nädalavahetus, suuri plaane ei ole. Mõtlesin küll väljasõidu teha, aga mõtlesin siis ümber - mul on üht-teist vaja koduski teha ning veenev on ka argument, et kui uuesti peaks lund hakkama sadama, algab siin ju liikluskaos. Väga jama oleks, kui ma millegipärast enam koju ei saaks :). Aga kui mul järgmisel nädalal vähegi viitsimist on, sõidan nädalavahetuseks Brüsselisse. Vot.
Hüva nüüd,
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar