Ja homme juba koju

Naljakas mõelda, et juba on see nädal ja natuke veel ka möödas ja homme olen juba kodus tagasi. Hirmus ruttu läks see aeg siin Londonis küll. Palju sai tehtud ja hästi tore oli, aga kuidagi ikka polnud piisavalt :-D. Need asjad, mida ma kavatsesin teha, said siiski kõik ära tehtud ka. Ainus muuseum, kuhu ma oleks tõesti tahtnud veel minna, oli Cabinet War Rooms, aga seal oli nii pikk saba, et ma lihtsalt ei viitsinud seal passida... Noh - ja nagu mainitud, tuleb mõndadesse muuseumidesse tagasi minna, sest nende külastused jäid poolikuks. Ongi mida jägmine kord teha :-D.

Lõpuks oli aga nii, et eilse päeva lonkisime Smaragdiga ringi - käisime Kensingtoni kandis jalutamas, tema lasi oma juuksed ära lõigata ja siis käisime hiinakat söömas. Lõppeks läksime teatripileteid nillima - olime küll enam-vähem otsustanud, et umbes 20-25 naela võiks piiriks olla, aga kui selgus, et kõik odavad pakkumised on niikuinii üle kolmekümne naela, tundus kolmekümnene pilet ka päris heana ja saigi ruttu otsustatud Palladiumi teatrisse Sister Acti vaatama minna - jajah, "Nunnad hoos" on selle eestikeelne nimi. Hullult äge oli - selles mõttes, et laulud olid vahvad (teine muusika oli kui filmis), tegelased laulsid suurepäraselt, natuke oli tükk filmist erinevaks ka tehtud ja üleüldse... Teater ise oli ainult pisut rabav - saal oli nii kõrge ja pingiread nii järsud, et päris hirmus oli. Istmevahed olid ka nii kitsad, et minulgi oli otse istumisega raskusi, rääkimata siis neist, kes minust pikemad... Pimeduse varjus silkasime me parematele istmekohtadele (pool saali oli tühi - huvitav, ega ometi tavaliselt 60-naelastel piletidel selles süüd pole?) ja lõpptulemusena ei saanud mina vähemalt kurta... Ja etendus oli ikkagi nii äge, et see kompenseeris kõik ebamugavused :-D.

Täna oli aga nii õnnetu ilm, et peale Liisi-Erkini vanas lemmikkohvikus inglise hommikusöögi nautimist ja üürikest linnas ringijalutamist ei saanudki midagi suurt tehtud. Väss oli peal ka niikuinii... Aga jah, noh, õhtul tegid alumised naabrid kehvast ilmast hoolimata grilli (mm, selle aasta esimene minu jaoks!) ja nüüd on kõht liha ja salatit täis. Tegelikult tuli Elleniga unelaulu kuulamisest mulle ka tukk peale, aga pildid tahtsin ju üle vaadata... Ja kui juba siis juba, riputan mõned siia ka... Küll pärast jõuab magada.

SCHERLOCK HOLMESI MUUSEUM

BRIGHTON

See oli üks ulmeline kirik, mis nägi välja nagu laohoone ja kus altar oli hoopis pikilöövi suvalise kaare all, mitte idaotsas apsiidis...

Inglismaa vanim tegutsev kino

Soovitan lugeda, mis selle 1884. aastal surnud toakoera hauakivile kirjutatud on...

Vanaaegne tolmuimeja :-D

TAGASI LONDONIS

Londonis oli mingi elevantide festival - iga nurga peale oli toodud kipsist elevante, üks kirjum kui teine...

Tegelikult ei tohtinud loomulikult teatris pildistada, aga ma varruka varjust siiski paar pilti tegin - ega nad tühjad suurt kvaliteetsed pole ja nagu näha, oli vaade meil isegi saali keskele ümber kolides pisut piiratud - taustal oleva neitsi Maarja pea on poolik ja puha, aga lihtsalt hullult ägedad lavakujundused olid neil kogu aeg. Ja need vahetusid sõna otseses mõttes sada korda - meil on need teatridki tegijad, kus üks pöörlev lavaosa on, aga seal oli lava võimalik mitmes eri osas tiirlema ja pöörlema panna ja kogu aeg miski muutus seal... Ja jube nutikalt oli kõik lahendatud - need vitraažid olid täiesti geniaalsed mu meelest. Ja koreograafia oli ka super. Ja lauluhääled ja -oskus. Ahjaa, ja eritrikid olid ka hämmastavad - näiteks hullult efektselt õnnestus neil kogu aeg rõivaid vahetada. Üks tüüp muundus näiteks seal poole laulu pealt äkki äpust võmmist tegijaks valges ülikonnas elumeheks ja laulu lõpus jälle kõikide silme all äpuks võmmiks tagasi. KUIDAS see täpselt juhtus, jäi minul aru saamata - ta lihtsalt oli kogu aeg lava keskel, aga ühel hetkel olid tal kõmmdi lihtsalt teised riided seljas. Arumaisaa...

Hästi, aga pead pesema nüüd.

Ööd,

M.

Sellest, kuidas mu jalad nüüd mitu sentimeetrit lühemad on

Et kõik lihtsalt ära seletada, pruugib vaid öelda seda, et eile-täna massisime me Triinu sammulugeja väitel maha kaksteist kilomeetrit ja täna ligi kaheksa... Seejuures panin ma loomulikult jalga algselt mugavaks peetud jalavarjud (mis suhteliselt ruttu pigistama hakkasid) ja nagu kiuste sattusime me just eile Triinuga raamatupoodi minema (kust ma loomulikult ilma sisseostudeta lahkuda ei suutnud, nii et ülejäänud eilse ja tänase päeva käisin ma ringi hunniku raamatutega - mõned olid mul juba tee peale lugemiseks niisama kaasa võetud, mõned ostsin raamatupoest, mõned pärast veel pennide eest antikvariaadist ka...). Lühidalt - marsitud sai palju, raamatukotiga seejuures... ja nüüd ongi jalad kõvasti lühemaks kulunud.

Brighton osutus aga igati toredaks... Me üritasime ikka kogu linnale võimalikult kompaktselt eile tiiru peale teha.  Prestoni mõisas käisime - see oli selline hästi lahe koht, kus jooksis ringi kohutavalt palju vanamoodsas rõivas lapsi. Kui me piletit ostsime, öeldi meile nii: "Te võite siin ise ringi vaadata. Tehke, mis tahate, aga ärge ainult lastega rääkige!" Pisut kummaline või mis? No üks jutukas tädi (kelle minia ei usu, et kartulikrõpse tehakse kartulitest ja kes üleüldse juur- ja puuvilju ei tarbi) pärast seletas meile, et neil käivad seal kooligrupid, kellele nad korraldavad ümberkehastumispäevi - lastele tehakse selgeks, et nad kandideerivad vanasse mõisa toapoisteks/toatüdrukuteks ja siis peavad nad hästi vara kohale ilmuma, kool annab vanaaegsed kostüümid selga ja siis on seal vastavad töötajad, kes õpetavad lastele igasuguseid vanu töid alates kingade viksimisest lõpetades limonaadi pressimisega. Vanadest kommetest ja eluviisist räägitakse ja meie ei tohtinud nendega rääkida, et neid mitte sellest reaalsusest välja tuua. Päris äge igatahes...

Siis käisime mitmes kirikus (professionaalne kretinism), sõime mehhiko kraami, käisime vanalinna kitsastel tänavatel ringi ja raamatupoes, jalutasime ranna ääres ja uudistasime Brightoni muuli, ma ahhetasin Brightoni lossi üle ette-taha, lõpuks tegime kohalikus araablaste eliitkohvikus majakatusel ühe vesipiibu ning läksime siis Triinu juurde filmi vaatama (American Beauty - hullult äge film, mida ma siiani näinud polnud). Ja arvestades seda, et Brighton on veel selline künklik linn ka ja igale poole minnes tuleb vähemalt kaks korda mäest üles-alla käia, olid need kaksteist läbitud kilomeetrit veel tegelikult pisut kaalukamad ka kui muidu võiks arvata.

Täna tulime varakult Londonisse tagasi, käisime mitu tundi Camdeni turul ringi ning kui see end meie jaoks ammendas (me ei ostnudki eriti midagi - kõik ägedad rõivad olid kas liiga gooti stiilis või liiga väikesed), võtsime jalad selga ja suundusime Londoni linnamuuseumi. Mul oli hullult kahju, kui välja tuli, et pool nende kollektsioonist on parajasti renoveerimisel ja avatakse alles kahe nädala pärast... Aga noh, olemasolevad ekspositsioonidki olid šeffid (eriti tore oli Rooma-aegse Londoni osa), mis siis, et lõppesid ära Londoni suure tulekahjuga aastal 1666. Mina olin just kõige enam tahtnud näha neid hilisemaid osasid, sest ma lugesin, et neil on näiteks Victoria-aegse Londoni tänav sinna taasloodud ja kaasaegse East-Endi agulimiljöö... Ah, noh, eks jääb siis teiseks korraks. 

Aga et kultuurikümblus eriti korralik oleks, jalutasime me pärast veel rahvuslikus portreegaleriis ka ringi oma poolteist tundi - sellel oli täna hiline õhtu, nii et oli kaua lahti teine. Ooooo, mu vaesed õnnetud jalad... Aga huvitav oli loomulikult ka, kuigi tuleb tunnistada, et vanad kuulsad inglased nägid enamasti erakordselt inetud välja... Aga jah, kolmest korrusest suutsime me läbida siiski ainult ühe, nii et sinnagi tuleb teine kord veel kunagi tagasi minna. Selle peale ütleks ma ainult niipalju, et vähemalt olid mõlemad muuseumid tasuta :-D.

Ja ega rohkem poleks ühe päevaga ära teha jõudnudki. Võtsime surmväsinuna lõpuks galerii kõrval pubis ühe siidri ja tulimegi tulema - Triin peaks ka hakkama nüüd Brightonisse tagasi jõudma ja mina olen juba tunnikese kodus arvuti taga istunud... Kuigi, kui järele mõelda, oleks minust hirmus mõistlik minna pea ära pesta ja magama kobida, homseks sai jälle üsna tihe ja pikk graafik kokku klopsitud

Aga ma ei panegi ikka täna pilte, liiga palju sai neid, tõesti ei viitsi möllata...

Ööd,

M.

London II

Äh, aru ma ei saa, kuhu see aeg kõik läheb. Alguses näis 1-9 mai ilgelt pika ajana, aga nüüd on juba pool sellest peaaegu läbi ja mis siis tehtud on saanud? Olgu, ma tõden - küllaltki palju, aga... aga nii palju plaanitavat on veel ees, et suisa kiireks läheb... Teatrisse ja veel paari muuseumi, Brightoni, Camdenisse, inglise hommikusööki sööma ja raamatupoodi tuleb KINDLASTI veel jõuda.

Eile käisime nädalasi toiduvarusid soetamas, aga kuna oli bank holiday, jätsime me muu šoppamise tänaseks. Eks ma siis läksin niisama linna ja suundusin Sherlock Holmesi muuseumi... Ma olin ikka seal ukse taga piilumas käinud, aga ma ei tea isegi, miks ma kunagi sisse polnud jõudnud. Igatahes, eile käisin ära. Oma kuute naela see päriselt just väärt ei olnud, aga nüüd ma vähemalt tean, et oleks ikka pidanud Londoni linnamuuseumi minema... Noh, mmm, näiteks reede või laupäev on ka veel päev, ju jõuab sedagi :-D.

Täna käisime Oxford Streetil šoppamas, aga midagi erilist ma endale ei leidnud. Pariisis oli valik justkui huvitavam ja minu maitsele sobivam. Aga ega ma tegelikult väga tahtnudki südant kaotada igasugustele toredatele ja überkallistele rõivastele, ma ju varsti lähen Hiina ja sealt saab võileivahinnaga igasugust ägedat kraami - viiekümnenaelaseid pluuse ei raatsi siit säärase teadmisega väga soetada, vaat. Sain vaid paar sellist igapäevast, lihtsat asja, mida ikka vaja läheb - näiteks paar valget pikkade käistega pluusi, mille peal veste ja teisi asju kanda jms...

Homme... Homme sõidan Brightonisse. Pidime Triinuga mööda Brightonit kondama, Prestoni mõisa külastama ja ma ei tea mida veel tegema. Ja neljapäeval lähme Camdenisse... Juhhuu... Camden ruulib. Oleks ainult ilma...

Aga mis siin ikka, aidaa praegu

M.

London

Üks uudne kogemus oli mul veel - ma pole kunagi elus EasyJetiga sõitnud. Ootasin kõige halvemat, aga osutus väga toredaks kogemuseks. Noh, olgu, ainus tõrvatilk meepotis oli see, et jälle oli seal oma tosin jõmpsikat, kellest enamik lihtsalt karjus kui ratta peal kogu lennu. Tõesti, viimasel ajal pole ühtegi kisavate lastevaba lendu mul ette tulnud... Aga stjuuardessid olid toredad (ja olemas!); see, et istekohti polnud ette antud, ei olnud üldse hull; lennuk oli kena, korras ja puhas ja üleüldse... Igati OK. Ainult see oli jabur, et mulle ei antud enne pardakaarti, kui ma oma väikese käekoti olin kohvrisse pistnud, sest mul oli lisaks sellele näpus ka läpakakott. Mulle vaadati otsa ja öeldi, et isegi vihmavari on nende jaoks käsipagas ja seda tohib mul olla ainult üks. Heh...

Kohale jõudsin õigel ajal, koti sain ruttu kätte, Liis oli mulle bussipileti ära ostnud, nii et linnajõudmine polnud ka probleemiks; Erkin tuli bussi vastu ja koju jõudsime nii pisut enne kahte öösel. Siis sai natuke söödud ja pläkutatud ja hommikupoole ööd magamagi mindud.

Täna... täna oli hall ja kole vihmane. Pidime minema nädala toiduvarusid soetama, aga säärase ilma tõttu lükkasime selle plaani homsele. Selle asemel võtsime siis ette retke loodusloomuuseumi, et kuskil kuivas kohas midagi põnevat teha. Muuseum oli äge küll... Kui seal kõik ekspositsioonid hoolega läbi vaadata, võiks suisa targaks ka saada - aga no meie veetsime seal heal juhul vist paar tundi. Teadagi - ega muuseumis käimine nii lihtne ka ei ole, väsitav ju.

Aga muuseum oli tõsiselt vahva...

Hollandist-Belgiast

Tegelikult on nii, et selle reisi pealt on pilte ainult lilleparaadist ja needki emme tehtud. Aga ma mõned panen siia ikkagi üles. Lihtsalt niisama. Vat, mina polnud isiklikult oma silmaga seda paraadi kunagi varem näinud - ma pole kunagi nii varasel ajal seal Keukehnofis käinud... Hästi äge oli. Emme küll rääkis, et sedakorda oli poole lühem see paraad kui muidu - et neljakümne suure skulptuuri asemel oli ainult kahekümne ringis, aga mina, kes ma polnud suuremat näinudki, olin sellegagi rahul. Et siis mõned pildid... Teile teadmiseks, et kõik need tohutud autotäied skulptuure on ülenisti lilledest - vahtplastist, millesse lilleõied sisse pistetakse. Tulbid, nartsissid, hüatsindid... Hüatsindiautod lõhnasid eriti tugevalt, kui need ikka mööda sõitsid, võis päris uimaseks jääda... Ja teemaks oli reis läbi Euroopa, nii et rahvusvahelistel teemadel olid need kompad - alates Veneetsia gondlimeestest ja Moulin Rouge'ist, lõpetades Türgi ja Azerbaidžaaniga... Ei mõista mina, kust otsast need Euroopa on, aga... Äge oli ikka.