Lennujaamamõtted

Istun Tallinna lennujaamas. Joon veini, üritan konditsioneeri eest kõrvale hoida ja loen uudiseid. Puhkus sai jälle kuidagi ruttu läbi. Sedakorda tundus see veel eriti lühike, ehkki maikuus olin sama kaua Eestis kui nüüd. Aga praegune puhkus tundus maiga võrreldes poole lühem. Mitte ei mõista. No hea küll, poole ajast olin seekord üsna tatine ja tõbine, see ilmselt mõjutas mu ajataju ja tegevuse tihedust ka. Aga samas käisime mitu päeva Saaremaal ringi ja siis sõitsime veel Võsule ja Käsmu, veel käisin juuksuris ja tegime pilti, kuulasime Saragossa bändi ja käisime mitu korda supitamas, nii et tegime justkui ka piisavalt.. Aga ikka tundub, et olin puhkusel vaid nädala... Ei tea, kuidas see nii on.

Enivei. Nüüd järgneb kolm nädalalt tõsist tööd, siis sõidan mõneks päevaks Londonisse Klairile külla. Siis järgneb veel mõned nädalad tööd ja juba lendamegi empsi ja Annega Hispaaniasse Santiago de Compostela palverännuteed matkama. Pärast seda reisi tulevad veel mõned nädalad tööd, neile aga järgneb novembri alguse pikk nädalavahetus, milleks on ka vaja Luxi lähistel mingid plaanid leiutada. Noja siis juba tulevad jõulud ja ehk ka lühike suusapuhkus.. Küll läheb see va aeg kiiresti. Natuke rohkem kui kuu aja pärast saab juba uisutama! :) Hm, ja Berliini võiks ka mingi nädalavahetus jõuda, Nairale külla...

Mm, Pärnus oli seekord, muide, just hirmus põnev. Meile tulid terrassitomatitele lehetäid. Keelasin empsil mürgitamise ära ja nii me siis käisime eile õhtul hoopiskist tikutopsiga rannas lepatriinusid püüdmas. Tõime umbes kümmekond lepatriinut koju ja puistasime nad tomatipõõsastesse. Täna hommikul askeldas neid vähemalt neli tükki seal ringi. Ootan huviga, kas nad söövad nüüd me tomatid täidest puhtaks ja kas selline putukatõrjemeetod töötab või mitte... :) Tahaks kohe kaustikuga rõdul istuda ja statistikat teha. Et kes ja kui palju sööb ja kas menukamad on lillede täid või tomatite omad...

Siis vaatasin poolteist nädalat õhtuti Vene sarja "Katariina", aga selle viimaseid osi ma ju jälle ei näe, sest neid raudselt ei saa Luxis interneti kaudu vaadata. Täitsa pähh kohe, ega ma ei mäleta ju ka nii täpselt, kuidas selle Katariina II elukene kulges. Hakka või ajalooraamatuid üle lugema, et teada saada, kuidas sari lõpeb... IRW. Vot nii lihtne ja simplistlik mu elu neil päevil ongi :). Võtan vabalt, mõtlen väikeste asjade peale :).

Lehed ja uudised pasundavad seevastu küll igasuguseid hullusi. No mina aru ei saa, kuhu on inimesed oma aru pannud. Laste vaktsineerimise vastu sõditakse, sest vaktsiinid olla mürgised, aga see-eest joodetakse kõigile pereliikmetele MMSi mürki sisse. Igal pool lokkab kivikeste poekesi, justkui lahendaks Karjala graniidi tükike kõik probleemid, mida inimene enda jaoks selgeks ei suuda mõelda. Sellest ma ei hakka rääkimagi, et nõidu ja nägijaid on Eestis liikumas ja end ajalehtede kaudu reklaamimas massiliselt... Mis lahti on, ah? Mitte et ma ei usuks, et mõni inimene võib teistest rohkem näha ja taibata või et mõni kivike võib päriselt olla kasulikum kui mõni teine. Aga selline massiline nõidadesse, kividesse ja kloorivette uskumine ajab küll hirmu peale, sest ogarate inimeste massi jõud hakkab väheste normaalsete jõust ju mingil hetkel üle käima... Kui need kõik veel näiteks EKREt hakkavad valima või midagi, siis keertakse ülejäänutel ka elu suht peesse... :). Täitsa jama lugu!

Aga nüüd vist tuleb punkt panna ja arvuti ära pakkida, sest pardaleminek peaks kahe minuti pärast avatama... Olge siis tublid ja nautige suve! Luxis pidavat täna olema tervelt 26 kraadi, see on ju suisa luksuslikult jahe! Jah, Helle, hakkan ka juba sinu usku minema ja leian, et natuke jahedat vilu sügisilma ei teeks vahelduseks paha... Kets, ja sinu peale ma mõtlesin mitu korda selle puhkuse jooksul, aga ikka ei jõudnud millegi korraldamiseni... Räägime mõnikord, eks! :)

Jällenägemiseni!

M.