Mul oli terve nädala internet ära. Pildipostitus oli mul ette valmis tehtud ja ajastatud, seegi läks hästi. Muidu aga elasin terve nädala justkui keldris. Ei saanud ei ilmateadet vaadata ega uudiseid jälgida, skaibis hängimisest ja plaanitud arvete maksmisest rääkimata. Isegi piltidega ei saanud tegeleda, sest üles neid ju ilma netita ei riputa ja printer on mul ka läpakaga üle wifi ühendatud. Naljakas ikka. Vanasti ei olnud kõik asjad nii omavahel seotud. Nüüd tõmbab aga keegi kuskil lukus ruumis ruuteri kogemata seinast välja ja kohe pooled asjad muutuvad ümberringi kasutuskõlbmatuks! Kui lihtne on tegelikult igapäevaelu halvata! Ja kui külmkapid, pliidid ja südamehaigeid jälgivad monitorid hakkavad ka internetist sõltuma, võib sellistest ootamatutest katkestustest sõltuda palju rohkematki... Enivei. See selleks. Elasin üle - vaatasin DVDsid, lugesin ja tegin süüa. Polnud hullu midagi. Lihtsalt natuke tüütu.
Muu poolest oli üsna sündmustevaene nädal. Või noh, kui välja arvata neljapäevane Pomme Cannelle'i restoranis käik ja Kirchbergi kinole-ostukeskusele tehtud pommiähvardusest tekkinud kumu. Päevad läksid linnutiivul, nii et eile jõudiski Naira oma peiksiga mulle järsku juba kuidagi külla. Ja nii tore on! Ma pean jälle tõdema, et nad on ikka nii teistmoodi eluviisiga, et mõjuvad minu kindlaks kujunenud rutiinis kui värske ja üllatav tuuleõhk :D. Mul on isegi raske välja tuua, et mille poolest me siis nii erinevad oleme, sest meil justkui sarnast ei olegi midagi. Mina panen näiteks ennast oma praktilisuses hommikul valmis no maksimaalselt 15 minutiga, enamasti veel kiiremini. Nairal läheb hommikuti enda presentaabliks saamisega aga poolteist tundi, sest kõigepealt on vaja juukseid sirgendada, siis salke lokitada, siis kulme kammida, küüsi lakkida ja teha umbes 13x põhjalikum näomeik kui mina ka kõige erilisematel elupuhkudel vaevuksin. Lõpptulemus on muidugi väga hoolitsetud, läbi mõeldud ja ilus. Ja tema siiras vaimustus lennujaamast ostetud kallist lauvärvikomplektist on nii nakkav, et mul tekib ka kohe väike tahtmine endaga rohkem tegeleda ja naiselikumaks hakata. Mis on tegelikult ülimalt tänuväärne! Mul ei oleks midagi selle vastu, kui me üksteisele lähemal elaksime ja tihemini kokku saaksime. Ma olen täiesti veendunud, et ta avaldaks minu väljanägemisele, hoolitsetusele ja naiselikule käitumisele väga positiivset mõju. Juba ainuüksi tänahommikune doos Nairat pani mu näiteks tundma, et mul on vaja KOHE kulme kitkuda, endale lauvärvid osta ja päikseprillid ka tunduvalt kallima margi vastu välja vahetada! Mõelda ainult, mida ma kõike tahaksin teha, kui ma temaga kord kuus või kord nädalas kohtuksin!!! Mul ei oleks, muuseas, midagi proovimise vastu. Päris huvitav oleks.
Olgu veel mainitud, et nädalavahetuseks saabusid nad suurema kohvriga kui mina viieks nädalaks Kuubale kaasa võtsin. Eilse pärastlõuna jooksul jõudsid nad juba kaks korda riideid vahetada (reisitunked Luxi sobiva esimese komplekti vastu ja Luxi sobiva esimese komplekti õhtusöögile minemise riiete vastu). Kolm paari kõrge kontsaga saapaid oli tal ka igaks juhuks nädalavahetuseks kaasa võetud, et ikka valikut oleks. Pluss sussid, föön, juuksesirgendaja ja veel mingi muu juukseaparaat, mille kasutamist ma veel pole näinud. Nende kõige esimene ettevõtmine Luxis oli aga kondiitripoodi ekleeride järele sööstmine. Nad ei mallanud isegi kohvrit minu juurde maha panna, vaid tormasid kõige pagasiga minu koduuksest mööda kondiitriärisse, sest mõlemad on tohutud magusasõbrad ja Naira igatses minu kodukondiitri ekleere nii väga, et tegi neist alatasa vestlustes juttu. Täna hommikul toimus meil majas ka põhjalik keskustelu teemal millisesse kondiitripoodi täna ilmtingimata jõudma peab ja kas homme on neist mõni lahti ka või tuleb täna homsed varud ära osta. Lõpuks jäi jutt nii, et täna käivad nad linna minnes Oberweisis, proovivad seal paari head küpsetist, siis vaatavad paar tundi poodides ringi ning söövad seejärel Chocolate House'is kooki, joovad kakaod ja proovivad paari käsitööšokolaadi. Õhtul enne kojutulekut on neil aga plaan Arensist homseks ka piisavalt küpsetisi kaasa tuua. Vot nii siis. Olgu öeldud, et minu eilsed ekleerid on tänaseni külmkapis, sest vastupidiselt neile isutab minul 99% ajast soolase järele ja magus tõmbab mind mõnikord küll, aga üsna limiteeritud kogustes. Mina ei jõudnud eilset annust lõpetada :D.
Igatahes. Praegu näitab Naira Alexile Luxi, ise pidasin ma targemaks nendega mitte linna peale minna. Jalg tahab nädalast hädasti puhkust ning kuuetunnine jalgsiekskursioon oleks talle kindlasti liiast olnud. Tegelt on sellest kahju, sest ilm on ilus ja külalistega tahaks ju ka võimalikult palju aega veeta. Sest kui teile jäi eelnevast jutust mulje, et tegemist on mingi mõttetu blondi bimboga, siis te eksite! Sellel vabalt nelja keelt rääkival tütarlapsel on nimelt magusa- ja kosmeetikaarmastusele lisaks doktorikraad endiste tööstuskvartalite gentrifitseerimise vallas! Temaga on huvitav ja õpetlik ka muudel teemadel rääkida. Näiteks arhitektuurist, disainist, olukorrast Mägi-Karabahhis, Armeenia genotsiidist, joogast, ühistest tuttavatest, reisidest ja kingadest. Ja kuna ta vaatab nii hoopis teisi asju, on mul temaga tavaliselt huvitav omaenda linnaski ringi kolistada. Ma tõesti pole kohanud veel mitte kedagi teist, kellele oleks Luxi kateraali sisse astumise järel tekkinud esimese asjana põletav küsimus, et miks selle tillukeses apsiidis on võlvi asemel tavaline sirge lagi, kui hoone ise näeb välja vanem kui sirge lae tegemise oskus. Küsimus oli nii põletav, et me vaatasime pärast kodus giidiraamatust järele. Kirikule on nimelt juurdeehitus tehtud...
Vot. Aga hästi. Aitab ka tänaseks latramisest. Kõigi eelduste kohaselt on külalisi varsti tagasi oodata. Kokkamisplaanid ootavad. Olge siis teie mõnusad ja nautige kevadist nädalavahetust. Kui internetti antakse, kirjutan varsti jälle! :)
M.
Muu poolest oli üsna sündmustevaene nädal. Või noh, kui välja arvata neljapäevane Pomme Cannelle'i restoranis käik ja Kirchbergi kinole-ostukeskusele tehtud pommiähvardusest tekkinud kumu. Päevad läksid linnutiivul, nii et eile jõudiski Naira oma peiksiga mulle järsku juba kuidagi külla. Ja nii tore on! Ma pean jälle tõdema, et nad on ikka nii teistmoodi eluviisiga, et mõjuvad minu kindlaks kujunenud rutiinis kui värske ja üllatav tuuleõhk :D. Mul on isegi raske välja tuua, et mille poolest me siis nii erinevad oleme, sest meil justkui sarnast ei olegi midagi. Mina panen näiteks ennast oma praktilisuses hommikul valmis no maksimaalselt 15 minutiga, enamasti veel kiiremini. Nairal läheb hommikuti enda presentaabliks saamisega aga poolteist tundi, sest kõigepealt on vaja juukseid sirgendada, siis salke lokitada, siis kulme kammida, küüsi lakkida ja teha umbes 13x põhjalikum näomeik kui mina ka kõige erilisematel elupuhkudel vaevuksin. Lõpptulemus on muidugi väga hoolitsetud, läbi mõeldud ja ilus. Ja tema siiras vaimustus lennujaamast ostetud kallist lauvärvikomplektist on nii nakkav, et mul tekib ka kohe väike tahtmine endaga rohkem tegeleda ja naiselikumaks hakata. Mis on tegelikult ülimalt tänuväärne! Mul ei oleks midagi selle vastu, kui me üksteisele lähemal elaksime ja tihemini kokku saaksime. Ma olen täiesti veendunud, et ta avaldaks minu väljanägemisele, hoolitsetusele ja naiselikule käitumisele väga positiivset mõju. Juba ainuüksi tänahommikune doos Nairat pani mu näiteks tundma, et mul on vaja KOHE kulme kitkuda, endale lauvärvid osta ja päikseprillid ka tunduvalt kallima margi vastu välja vahetada! Mõelda ainult, mida ma kõike tahaksin teha, kui ma temaga kord kuus või kord nädalas kohtuksin!!! Mul ei oleks, muuseas, midagi proovimise vastu. Päris huvitav oleks.
Olgu veel mainitud, et nädalavahetuseks saabusid nad suurema kohvriga kui mina viieks nädalaks Kuubale kaasa võtsin. Eilse pärastlõuna jooksul jõudsid nad juba kaks korda riideid vahetada (reisitunked Luxi sobiva esimese komplekti vastu ja Luxi sobiva esimese komplekti õhtusöögile minemise riiete vastu). Kolm paari kõrge kontsaga saapaid oli tal ka igaks juhuks nädalavahetuseks kaasa võetud, et ikka valikut oleks. Pluss sussid, föön, juuksesirgendaja ja veel mingi muu juukseaparaat, mille kasutamist ma veel pole näinud. Nende kõige esimene ettevõtmine Luxis oli aga kondiitripoodi ekleeride järele sööstmine. Nad ei mallanud isegi kohvrit minu juurde maha panna, vaid tormasid kõige pagasiga minu koduuksest mööda kondiitriärisse, sest mõlemad on tohutud magusasõbrad ja Naira igatses minu kodukondiitri ekleere nii väga, et tegi neist alatasa vestlustes juttu. Täna hommikul toimus meil majas ka põhjalik keskustelu teemal millisesse kondiitripoodi täna ilmtingimata jõudma peab ja kas homme on neist mõni lahti ka või tuleb täna homsed varud ära osta. Lõpuks jäi jutt nii, et täna käivad nad linna minnes Oberweisis, proovivad seal paari head küpsetist, siis vaatavad paar tundi poodides ringi ning söövad seejärel Chocolate House'is kooki, joovad kakaod ja proovivad paari käsitööšokolaadi. Õhtul enne kojutulekut on neil aga plaan Arensist homseks ka piisavalt küpsetisi kaasa tuua. Vot nii siis. Olgu öeldud, et minu eilsed ekleerid on tänaseni külmkapis, sest vastupidiselt neile isutab minul 99% ajast soolase järele ja magus tõmbab mind mõnikord küll, aga üsna limiteeritud kogustes. Mina ei jõudnud eilset annust lõpetada :D.
Igatahes. Praegu näitab Naira Alexile Luxi, ise pidasin ma targemaks nendega mitte linna peale minna. Jalg tahab nädalast hädasti puhkust ning kuuetunnine jalgsiekskursioon oleks talle kindlasti liiast olnud. Tegelt on sellest kahju, sest ilm on ilus ja külalistega tahaks ju ka võimalikult palju aega veeta. Sest kui teile jäi eelnevast jutust mulje, et tegemist on mingi mõttetu blondi bimboga, siis te eksite! Sellel vabalt nelja keelt rääkival tütarlapsel on nimelt magusa- ja kosmeetikaarmastusele lisaks doktorikraad endiste tööstuskvartalite gentrifitseerimise vallas! Temaga on huvitav ja õpetlik ka muudel teemadel rääkida. Näiteks arhitektuurist, disainist, olukorrast Mägi-Karabahhis, Armeenia genotsiidist, joogast, ühistest tuttavatest, reisidest ja kingadest. Ja kuna ta vaatab nii hoopis teisi asju, on mul temaga tavaliselt huvitav omaenda linnaski ringi kolistada. Ma tõesti pole kohanud veel mitte kedagi teist, kellele oleks Luxi kateraali sisse astumise järel tekkinud esimese asjana põletav küsimus, et miks selle tillukeses apsiidis on võlvi asemel tavaline sirge lagi, kui hoone ise näeb välja vanem kui sirge lae tegemise oskus. Küsimus oli nii põletav, et me vaatasime pärast kodus giidiraamatust järele. Kirikule on nimelt juurdeehitus tehtud...
Vot. Aga hästi. Aitab ka tänaseks latramisest. Kõigi eelduste kohaselt on külalisi varsti tagasi oodata. Kokkamisplaanid ootavad. Olge siis teie mõnusad ja nautige kevadist nädalavahetust. Kui internetti antakse, kirjutan varsti jälle! :)
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar