Kas te teate, ma käin uisutamas ära ja siis saan sellest niisuguse laengu, et hommikul ärgates mõtlen esimese asjana piruettide peale :). Et kui tore tunne on igasuguse vaeva ja jäätakistuseta pöörelda, kui see õige uisukoht on leitud :). Tahaks kohe uuesti järele proovida, aga jalad tunduvad kindla maa peal nii rasked ja kohmakad. Ei ole normaalne!
See nädal jõuan/jõudsin muidu kahjuks ainult ühe korra liuväljale. Jube jama, arvestades, et mul on ainult kuu aega veel... Aga see-eest oli meil tol ainsal korral mingi asendustreener, kes osutus tõeliselt vahvaks poisiks ja asjalikuks õpetajaks. Harjutasime temaga igasuguseid uusi asju ja ta oskas nii hästi seletada, mis valesti on ja mida tuleb teistmoodi teha. Juhhuu... Mul on muidu eesmärk ka, tahan enne oppi saada korralikult selgeks ühel jalal pirueti ja teha ILUSAID Salchoweid, mitte sihuksi kõverikke, mis nad mul praegu veel on. Ajee... Miks küll ei võinud Pärnus uisuhalli olla? Miks ma Tallinnas elades ei tulnud uiskamise peale? Miks ma SIIN ei tulnud enne uiskamise peale? Ma nii tahaks, et ma oleksin juba varem uisutrenni otsa koperdanud... Oskaksin juba nii palju rohkem!
Muidu ei ole millestki väga rääkida. Triljon praktilise elu teemat on küll, aga isegi nende peale pole väga olnud aega mõelda. Esmaspäeval-teisipäeval olin poole ööni tööl, eile käisin liuväljal ning täna pakin asju, et nädalavahetuseks Düsseldorfi sõita. Katsetan enda jaoks uut odavbussifirmat nimega Flixbus ja ootan juba Helle ja Williami nägemist. Laterdamist on meil kindlasti üksjagu ja paistab, et ees ootab ka tõeline gurmaaninädalavahetus, nagu nendega ikka! Mingi jutt käis juba lillkapsast, ei tea, mis hõrgutis küll sellest valmis tehakse? Ja ma muidugi nuiasin neilt välja, et lähme uuesti Euroopa parimasse hiinakasse ja siis hieroglüüfipoodi pelmeenikastet ostma. Kõik ülejäänu on eriline lisaboonus, mida ma hetkel ei oska veel tahtagi :).
Muidu... Muidu olen ohtralt tööd teinud, pangaasju ajanud, töökaaslastega järgmise aasta (st Eesti eesistumisaasta!) tööjaotust planeerinud, õunu söönud ja krahv Monte Cristo elu jälle uuesti üle lugenud. See on ikka nii kuradi põnev raamat ja mul täiesti meelest läinud, kuigi ma olen seda vähemalt kolm korda lugenud. Aga nüüd loen jälle nii õhinaga üle, et endalgi on naljakas. Üks õhtu ei saanud ma kuidagi asu, sest ma ei mäletanud, kas see vana Morrel tappis ennast pankrotiohus ära või mitte. Lihtsalt ei olnud võimalik magama minna enne, kui selle kohani ära lugesin ja selgust sain. Oi, järgmine hommik oli raske tõusta...
Ahjaa, eelmine nädalavahetus käisime ju Steinselis õunu korjamas. Seal on mäe otsas tohutu viljapuuaed, kust saab ise noppida igasuguseid endale meelepäraseid puuvilju. Peamiseks teemaks olid neil muidugi õunad, aga kuskil oli kuulu järgi ka pirne ja ploome, veel tehti sealsamas õunamahla ja müüdi talvekartulit ja vorstiputkad olid ja üldse... Päris palju rahvast oli ka, see oli see põhiline õunakorjamisnädalavahetus ja ilm oli ka super, aga koht oli õnneks üüratu ja õunu jagus kõigile. Sordid olid minu jaoks üsna tundmatud (aga see ei tohiks ka ime olla, sest ma ilmselt tean umbes kuut sorti üldse, kusjuures nendestki viis on Eesti omad). Sellel nädalavahetusel olid põhitegijad Cox, Elstar ja Santana, Golden Delicious ning siis minule ainsana tuttav Jonagold... Maitse poolest olid need kõik pisut sinna ühte auku (praegu huvi pärast guugeldasin, selgub, et need on kõik omavahel sugulased, nii et see selgitab asja) - hästi mahlased ja krõmpsuvad ja õige pisut hapukad sügisõunad. Pigem ülenisti rohelised (aint ühel sordil olid punaseda põsed) ja pigem väiksemapoolsed, aga tõesti mahlased kui arbuus ja väga maitsvad ka. Suur pluss oli see, et ei olnud vaja kuskile ronida ega midagi raputada, kogu istandus koosnes sammasõunapuudest, nii et kõike ulatasid lihtsalt korjama... Ma sattusin seal niimoodi päris hoogu kohe... Tulin koju 16 kilo õuntega (muidu söön ma ilmselt kogu aasta peale kokku näiteks 3 kilo või nii) ja nüüd ma siis muudkui mugin. Vahelduseks on täitsa tore. Ja olgem siis pealegi tervislikud, enne kui noaga kallale tullakse.
Hästi, aga aitab tänaseks jälle nüüd ka. Viimane õun, siis kott kokku ja kotile!
Head ööd!
M.
See nädal jõuan/jõudsin muidu kahjuks ainult ühe korra liuväljale. Jube jama, arvestades, et mul on ainult kuu aega veel... Aga see-eest oli meil tol ainsal korral mingi asendustreener, kes osutus tõeliselt vahvaks poisiks ja asjalikuks õpetajaks. Harjutasime temaga igasuguseid uusi asju ja ta oskas nii hästi seletada, mis valesti on ja mida tuleb teistmoodi teha. Juhhuu... Mul on muidu eesmärk ka, tahan enne oppi saada korralikult selgeks ühel jalal pirueti ja teha ILUSAID Salchoweid, mitte sihuksi kõverikke, mis nad mul praegu veel on. Ajee... Miks küll ei võinud Pärnus uisuhalli olla? Miks ma Tallinnas elades ei tulnud uiskamise peale? Miks ma SIIN ei tulnud enne uiskamise peale? Ma nii tahaks, et ma oleksin juba varem uisutrenni otsa koperdanud... Oskaksin juba nii palju rohkem!
Muidu ei ole millestki väga rääkida. Triljon praktilise elu teemat on küll, aga isegi nende peale pole väga olnud aega mõelda. Esmaspäeval-teisipäeval olin poole ööni tööl, eile käisin liuväljal ning täna pakin asju, et nädalavahetuseks Düsseldorfi sõita. Katsetan enda jaoks uut odavbussifirmat nimega Flixbus ja ootan juba Helle ja Williami nägemist. Laterdamist on meil kindlasti üksjagu ja paistab, et ees ootab ka tõeline gurmaaninädalavahetus, nagu nendega ikka! Mingi jutt käis juba lillkapsast, ei tea, mis hõrgutis küll sellest valmis tehakse? Ja ma muidugi nuiasin neilt välja, et lähme uuesti Euroopa parimasse hiinakasse ja siis hieroglüüfipoodi pelmeenikastet ostma. Kõik ülejäänu on eriline lisaboonus, mida ma hetkel ei oska veel tahtagi :).
Muidu... Muidu olen ohtralt tööd teinud, pangaasju ajanud, töökaaslastega järgmise aasta (st Eesti eesistumisaasta!) tööjaotust planeerinud, õunu söönud ja krahv Monte Cristo elu jälle uuesti üle lugenud. See on ikka nii kuradi põnev raamat ja mul täiesti meelest läinud, kuigi ma olen seda vähemalt kolm korda lugenud. Aga nüüd loen jälle nii õhinaga üle, et endalgi on naljakas. Üks õhtu ei saanud ma kuidagi asu, sest ma ei mäletanud, kas see vana Morrel tappis ennast pankrotiohus ära või mitte. Lihtsalt ei olnud võimalik magama minna enne, kui selle kohani ära lugesin ja selgust sain. Oi, järgmine hommik oli raske tõusta...
Ahjaa, eelmine nädalavahetus käisime ju Steinselis õunu korjamas. Seal on mäe otsas tohutu viljapuuaed, kust saab ise noppida igasuguseid endale meelepäraseid puuvilju. Peamiseks teemaks olid neil muidugi õunad, aga kuskil oli kuulu järgi ka pirne ja ploome, veel tehti sealsamas õunamahla ja müüdi talvekartulit ja vorstiputkad olid ja üldse... Päris palju rahvast oli ka, see oli see põhiline õunakorjamisnädalavahetus ja ilm oli ka super, aga koht oli õnneks üüratu ja õunu jagus kõigile. Sordid olid minu jaoks üsna tundmatud (aga see ei tohiks ka ime olla, sest ma ilmselt tean umbes kuut sorti üldse, kusjuures nendestki viis on Eesti omad). Sellel nädalavahetusel olid põhitegijad Cox, Elstar ja Santana, Golden Delicious ning siis minule ainsana tuttav Jonagold... Maitse poolest olid need kõik pisut sinna ühte auku (praegu huvi pärast guugeldasin, selgub, et need on kõik omavahel sugulased, nii et see selgitab asja) - hästi mahlased ja krõmpsuvad ja õige pisut hapukad sügisõunad. Pigem ülenisti rohelised (aint ühel sordil olid punaseda põsed) ja pigem väiksemapoolsed, aga tõesti mahlased kui arbuus ja väga maitsvad ka. Suur pluss oli see, et ei olnud vaja kuskile ronida ega midagi raputada, kogu istandus koosnes sammasõunapuudest, nii et kõike ulatasid lihtsalt korjama... Ma sattusin seal niimoodi päris hoogu kohe... Tulin koju 16 kilo õuntega (muidu söön ma ilmselt kogu aasta peale kokku näiteks 3 kilo või nii) ja nüüd ma siis muudkui mugin. Vahelduseks on täitsa tore. Ja olgem siis pealegi tervislikud, enne kui noaga kallale tullakse.
Hästi, aga aitab tänaseks jälle nüüd ka. Viimane õun, siis kott kokku ja kotile!
Head ööd!
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar