Ma mõnikord mõtlen. Et mul on ilgelt vedanud, et ma sündisin Euroopas ja valgenahalise naisterahvana. Eelmine nädalavahetus sõitsin ma Hellele Düsseldorfi külla. Bussiga. Mis ei tulnud ega tulnud ega tulnud. (Iroonilisel kombel sattus mulle täna tõlkida bussireisijate õiguste teemaline FT, millest ma sain teada, et mul on tegelikult õigust nõuda bussifirmalt piletiraha tagasimaksmist ja 50% suurust hüvitist, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.) Ootasin seal Trieri bussipeatuses üle pooleteise tunni, siis läksin ennast korraks jaamahoonesse soojendama ja asja uurima - ning pärast seda, kui mina ja Helle olime tulutult mitu korda Flixbusi klienditeenindusse helistanud, ronisin ma lõpuks kolm tundi hiljem väljunud järgmise sama firma bussi peale. Tõdedes, et ma ei oleks sinna saanud, kui bussijuhiks poleks olnud noor ilus poiss, kes osutas mulle isikliku teene, sest mina olin sama vana ja korralikult riides viisakas valge naisterahvas. Ma ei tea, mida ma eelmises elus tegin, et ma ei sündinud Somaalias pere üheksanda tütrena, kes 11-aastasena mehele pannakse ja kes saab kohe HIV ja 13 last, aga ma olen selle eest ilgelt tänulik. Ausõna!
Samas sai minust täna pangaori. Emps käis täna minu eest korteri ostulepingut sõlmimas, nii et asi on nüüd otsustatud. Tagasiteed ei ole. Viimane hetk ajas mind kergelt paanikasse, sest eile õhtuks saadud notari lepingus olnud summadest ei saanud ma kuidagi aru, aga no see oli minu enda ignorantsus. [Kes, kurat, oleks osanud aru saada, et nemad arvestavad tehingväärtuseks mingisuguseid imeprotsente mingitest minu jaoks seninägematutest summadest???] Maakler helistas mulle täna hommikul ja sai mind mu eileõhtuse meili pärast rõõmsalt tögada, et noh, oli paanika, jah? Õnneks on maakler Meelis Tammer äärmiselt sümpaatne ja abivalmis mees, kes suutis mulle asjad kohe piisavalt selgelt ja usutavalt ära seletada, nii et asi jõudis ikka lõpuks täna notarini ka. [Aga Eesti notarite õigekeel on veel hullem kui meie kantseliitlikes tekstides näha!]
Täna hommikul sain aga veel teise äärmiselt murettekitava kirja minu jaoks täiesti võõralt inimeselt. Kallis Glasgow'sse kadunud lapsepõlvesõbranna, kui sa veel minu blogi loed, siis palun anna endast elumärki! Täna kirjutas mulle täiesti ilmvõõras Bert, kes ei ole sinust ka väga kaua aega midagi kuulnud ja kes on piisavalt mures, et paluda, et ma helistaksin juhul, kui ma sinust ise midagi ei tea, su vanematele ja uuriksin, mis sinust saanud on... Ma üritasin sulle ise helistada, aga sinu number ei ole "available". Ausõna, homme õhtul helistan su empsile, kui sa mulle või Bertile endast elumärki ei anna!
Sellega ma täna ka lõpetaksin. Äärmiselt kurnav päev oli täna... Üks sünnipäev, üks kinnisvaraostuleping, mitu olulist telefonikõnet, üks kanasalat, üks pikk bussisõit kahe hullu Anaga, üks pesumasinatäis värvilist pesu, mäletamatu hulk eri tekste, üks lugemata ajaleht, üks valge Šveitsi lambakoer, üks pudel Alice Hartmanni vahuveini, kaks hommikul uksest sisse taritud prügikasti, kuus tassi kohvi, kaks õuna, üks kadunud sõbranna, kaks uut tuttavat, poolteist tundi skaibis, neli tundi hispaania keele tundi, X murelikku hetke homsete CIBAde pärast, mitu tähtsat kirja, maksmist ootavad arved, veel mitu tähtsat kirja, kaks mettwursti, juurdlemine, kas ma ikka saan SCHEDi enne keeletundi minekut valmis, esimene hispaaniakeelne raamat, uus paar kindaid, vahelejäänud lõuna ning lihtsalt sügis...
Head ööd!
M.
Samas sai minust täna pangaori. Emps käis täna minu eest korteri ostulepingut sõlmimas, nii et asi on nüüd otsustatud. Tagasiteed ei ole. Viimane hetk ajas mind kergelt paanikasse, sest eile õhtuks saadud notari lepingus olnud summadest ei saanud ma kuidagi aru, aga no see oli minu enda ignorantsus. [Kes, kurat, oleks osanud aru saada, et nemad arvestavad tehingväärtuseks mingisuguseid imeprotsente mingitest minu jaoks seninägematutest summadest???] Maakler helistas mulle täna hommikul ja sai mind mu eileõhtuse meili pärast rõõmsalt tögada, et noh, oli paanika, jah? Õnneks on maakler Meelis Tammer äärmiselt sümpaatne ja abivalmis mees, kes suutis mulle asjad kohe piisavalt selgelt ja usutavalt ära seletada, nii et asi jõudis ikka lõpuks täna notarini ka. [Aga Eesti notarite õigekeel on veel hullem kui meie kantseliitlikes tekstides näha!]
Täna hommikul sain aga veel teise äärmiselt murettekitava kirja minu jaoks täiesti võõralt inimeselt. Kallis Glasgow'sse kadunud lapsepõlvesõbranna, kui sa veel minu blogi loed, siis palun anna endast elumärki! Täna kirjutas mulle täiesti ilmvõõras Bert, kes ei ole sinust ka väga kaua aega midagi kuulnud ja kes on piisavalt mures, et paluda, et ma helistaksin juhul, kui ma sinust ise midagi ei tea, su vanematele ja uuriksin, mis sinust saanud on... Ma üritasin sulle ise helistada, aga sinu number ei ole "available". Ausõna, homme õhtul helistan su empsile, kui sa mulle või Bertile endast elumärki ei anna!
Sellega ma täna ka lõpetaksin. Äärmiselt kurnav päev oli täna... Üks sünnipäev, üks kinnisvaraostuleping, mitu olulist telefonikõnet, üks kanasalat, üks pikk bussisõit kahe hullu Anaga, üks pesumasinatäis värvilist pesu, mäletamatu hulk eri tekste, üks lugemata ajaleht, üks valge Šveitsi lambakoer, üks pudel Alice Hartmanni vahuveini, kaks hommikul uksest sisse taritud prügikasti, kuus tassi kohvi, kaks õuna, üks kadunud sõbranna, kaks uut tuttavat, poolteist tundi skaibis, neli tundi hispaania keele tundi, X murelikku hetke homsete CIBAde pärast, mitu tähtsat kirja, maksmist ootavad arved, veel mitu tähtsat kirja, kaks mettwursti, juurdlemine, kas ma ikka saan SCHEDi enne keeletundi minekut valmis, esimene hispaaniakeelne raamat, uus paar kindaid, vahelejäänud lõuna ning lihtsalt sügis...
Head ööd!
M.
Kui lapsepõlvesõbrast midagi kuuled, anna poole sõnaga siin ka märku. Mul oli Saksamaalt üks hullult lahe sõbranna, kellega tihedalt suhtlesime aga siis ta läks Kanadasse tagasi ja juba neli aastat pole ma temast silpigi kuulnud. Kirjutasin perele ka, aga ei midagi.
VastaKustuta