Ma olen nüüd tervelt nädal aega Luxis tagasi olnud. Puhh... Puhkus! Endalegi üllatuseks olin ma kogu möödunud nädalate ringirändamisest kuidagi nii väsinud, et tööelu tundus sellel nädalal tõsiselt taastusravina :). Ma mõtlesin kohe mitu korda, et täielik idüll on minna hommikul tööle ja kobida õhtul koju voodisse ja jääda jala pealt magama, nii et und ka ei näe. Hihii... Õnneks oli meil tööl veel vaikne nädal. See oli kuulu järgi küll viimane, aga kulus igati ära...
Aga jah, alustagem natuke varasemast ajast... Täpselt nädal aega tagasi tuli Frantsuaa tuli mulle lennujaama vastu ja viis mu sealt pärast väikest kohvi otsejoones laadale õhtusöögile, nii et ma sain ikka ka korra ka 2014. aasta Schueberfoueril ära käia. Sõime perekeskis kala ja käisime mõnede atraktsioonide peal ka, nii et õhtu lõpuks olime kõik enam-vähem näost rohelised ja unistasime pikali heitmisest. Minul oli lihtsalt süda paha, Frantsuaale sai saatuslikuks karusell ja 11-aastane Lisa läks küll söakalt haamri otsa, aga see oli tema jaoks liig ning alla tuli hirmust kange laps sealt juba talutada. Muidu käisime me veel vabalangemistornis ja mitme karusselli peal ja 5D kinos ja kuskil veel... Kusjuures ma pean tõdema, et see oli vist kõige tõhusam viis mu pea otsejoones Luxembourgi saamiseks. Muidu ma elan pärast iga Eestis käiku veel tükk aega kuskil poolevinnases maailmas, nii et ma ei saa ise ka aru, kas ma olen omadega Eestis või Luxis, aga kogu see füüsiline loksutamine, keerutamine ja kukutamine mõjus õige reaalsussetoovalt. Hurraa! Nii on tore!
Terve selle nädala katsusin aga üldjoontes ennast kuidagi välja magada. Läksin igal õhtul järjest varem magama ja tegin päris mitu maratonund, kuni jõudsin lõpuks selleni, et täna läks mul hommikul uni jälle iseenesest ära. Hurraaa! Nüüd võib mõelda järgmiste elementaarsete tegevuste peale - võtan järgmise nädala projektideks näiteks kohvri lahtipakkimise, nõudepesu ja lillekastmise. IRW. Samas selleks, et ma liiga ära ei puhkaks ja igavaks ei muutuks, sai ikka kuidagi käigu pealt otsustatud, et me sõidame järgmisel nädalavahetusel Eliane'iga paariks päevaks Istanbuli (noja ülejärgmist nädalavahetust ootan ma üldse juba ammu, sest siis me lähme Frantsuaa, Patricku ja Eliane'iga Pariisi ja seal ootab mind mingi peen üllatus, millest keegi mulle silpigi rääkida ei tohi). Vot. Ja enne on mul veel teisipäeval esimene kohtumine uue letseburgi keele õpetajaga ja üleüldse on järgmisel nädalal sügishooaja esimene istung ja millalgi on tööl veel üks arvutikursus ja ülejärgmisel nädalal hakkavad hispaania keele tunnid ka. Neljapäeva hommikuti! Ja siis ma pean uuesti välja mõtlema, kust leida kolm minutit ujula jaoks. Ja piltidega peaks ka absoluutselt millalgi järgmisel nädalal tegelema, sest enne uusi reise tuleks vanade piltidega midagi ära teha... Sellegi nädalavahetuse fotod ootavad... Mul oli nimelt lisaks magamisele täielik takistusradade nädalavahetus, sest eile käisime ühe töökaaslasega Leudelange'i hobuvõistluste ja täna agility maailmameistrivõistlusi vaatamas ja borderkollidele kaasa elamas. Väga tore oli, aga muljed peavad nüüd natuke settima ja pilte on ka jälle mitusada :D. Teate küll. Nagu alati! :)
Vot. Aga tegelt on nüüd nii, et ma võtan leiva ahjust ja kobin vanni ära. Olge mõnusad! Järgmise korrani!
M.
Aga jah, alustagem natuke varasemast ajast... Täpselt nädal aega tagasi tuli Frantsuaa tuli mulle lennujaama vastu ja viis mu sealt pärast väikest kohvi otsejoones laadale õhtusöögile, nii et ma sain ikka ka korra ka 2014. aasta Schueberfoueril ära käia. Sõime perekeskis kala ja käisime mõnede atraktsioonide peal ka, nii et õhtu lõpuks olime kõik enam-vähem näost rohelised ja unistasime pikali heitmisest. Minul oli lihtsalt süda paha, Frantsuaale sai saatuslikuks karusell ja 11-aastane Lisa läks küll söakalt haamri otsa, aga see oli tema jaoks liig ning alla tuli hirmust kange laps sealt juba talutada. Muidu käisime me veel vabalangemistornis ja mitme karusselli peal ja 5D kinos ja kuskil veel... Kusjuures ma pean tõdema, et see oli vist kõige tõhusam viis mu pea otsejoones Luxembourgi saamiseks. Muidu ma elan pärast iga Eestis käiku veel tükk aega kuskil poolevinnases maailmas, nii et ma ei saa ise ka aru, kas ma olen omadega Eestis või Luxis, aga kogu see füüsiline loksutamine, keerutamine ja kukutamine mõjus õige reaalsussetoovalt. Hurraa! Nii on tore!
Terve selle nädala katsusin aga üldjoontes ennast kuidagi välja magada. Läksin igal õhtul järjest varem magama ja tegin päris mitu maratonund, kuni jõudsin lõpuks selleni, et täna läks mul hommikul uni jälle iseenesest ära. Hurraaa! Nüüd võib mõelda järgmiste elementaarsete tegevuste peale - võtan järgmise nädala projektideks näiteks kohvri lahtipakkimise, nõudepesu ja lillekastmise. IRW. Samas selleks, et ma liiga ära ei puhkaks ja igavaks ei muutuks, sai ikka kuidagi käigu pealt otsustatud, et me sõidame järgmisel nädalavahetusel Eliane'iga paariks päevaks Istanbuli (noja ülejärgmist nädalavahetust ootan ma üldse juba ammu, sest siis me lähme Frantsuaa, Patricku ja Eliane'iga Pariisi ja seal ootab mind mingi peen üllatus, millest keegi mulle silpigi rääkida ei tohi). Vot. Ja enne on mul veel teisipäeval esimene kohtumine uue letseburgi keele õpetajaga ja üleüldse on järgmisel nädalal sügishooaja esimene istung ja millalgi on tööl veel üks arvutikursus ja ülejärgmisel nädalal hakkavad hispaania keele tunnid ka. Neljapäeva hommikuti! Ja siis ma pean uuesti välja mõtlema, kust leida kolm minutit ujula jaoks. Ja piltidega peaks ka absoluutselt millalgi järgmisel nädalal tegelema, sest enne uusi reise tuleks vanade piltidega midagi ära teha... Sellegi nädalavahetuse fotod ootavad... Mul oli nimelt lisaks magamisele täielik takistusradade nädalavahetus, sest eile käisime ühe töökaaslasega Leudelange'i hobuvõistluste ja täna agility maailmameistrivõistlusi vaatamas ja borderkollidele kaasa elamas. Väga tore oli, aga muljed peavad nüüd natuke settima ja pilte on ka jälle mitusada :D. Teate küll. Nagu alati! :)
Vot. Aga tegelt on nüüd nii, et ma võtan leiva ahjust ja kobin vanni ära. Olge mõnusad! Järgmise korrani!
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar