Aeg läheb nii, et ei saa arugi. Eelmisel pühapäeval hakkasin kirjutama, aga sissekanne jäi lõpetamata. Lugege kõigepealt siis nüüd see jupp takkajärge ära, sest see on ikka asjakohane...
Mehed, juuni on! Kuidas see võimalik on? Eile oli iga-aastane öömaraton juba. Ja varsti on jaanipäev. Ja üldse on niimoodi ju varsti suvi läbi? Appiiiiii... Mis minu ajatajuga valesti on? See läheb mul iga aastaga järjest rohkem paigast ära.
Uudiseid mul väga ei ole. Pesin täna kaks laari pesu, lugesin fotoajakirju, tuulasin netis ja kuulasin muusikat, vaatasin ära kaks esimest osa Rookie Blue uuest hooajast, sõin jäätist, pesin pead ja mõtlen siiani, et peaks linna peale minema. Täna on juunikuu esimene pühapäev ja seega on poed lahti ja linnas elu. Aga kell on juba neli ning mina olen ikka hommikumantlis ja kuivatan juukseid. Homme on mul ka vaba päev. Kunagi sai puhkuste tabelisse nii märgitud ja kuigi plaanid kujunesid teistsugusteks, otsustasin selle päeva ikkagi välja võtta - algselt mõtlesin, et sõidan kuskile, siis mõtlesin, et ootan kodus kullerit, nüüd mõtlen, et käin lihtsalt linna peal, kui teised inimesed on tööl. See on mõnikord nii tore tunne :). Homme peaks uue fotoka uus obje ka Luxi jõudma, nii et saan sellele järele minna ja seda siis kohe katsetama asuda. Tahtsin 18-55mm standardobje asemel 18-270mm telezoomi, et suuremat tegevusulatust saada. See peakski homme nüüd siis kohale jõudma. Eile käisin Trieris, emme nägi seal ilusaid kohvreid ja kuna minule on Luxis silma jäänud täpselt üks väga nunnu, aga väga kallis firmakas, otsustasin Trieri omadele ka pilgu peale visata. See ei lähe ju kohe mitte, et ma ostan endale üliilusa ja ülikalli kohvri ja hakkan siis ta pärast iga kord muretsema, kui ma olen ta lennujaamas käest andnud. Kohver peab ikka praktiline olema. Nojah, lõpuks ostsin Trierist ilusa käsipagasi mõõtudes punase kohvrikese, suurt ja sobivat asja ei leidnud ma ikka. Kõik on nüüd kas plastikust või on neil valed rattad. Eks ma otsin edasi. Või vaatan suviste allahindluste aegu uuesti sinna poodi, et mis selle kalli kohvri hinnast saanud on :). Lähimate reisiplaanide jaoks piisab väikesest kohvrist ka ideaalselt.
Nüüd aga siis edasiarengutest.
Mul hakkas eilsest puhkus. See programm, kus muidu on näha kõik eesootavad tööd, sai nii tühjaks, et seal ei olnud enam mitte midagi. Mitte tööpoegagi! Ja kuna eilseks oli kavandatud ka osakonna piknik, ilm oli suvine ja kõik olid heas tujus, oli mul kogu eilse päeva täpselt selline tunne, et eksamid on tehtud ja nüüd ootab ees pikk suvepuhkus ja priius :). Nii. Algne plaan oli selline, et me sõidame Frantsuaa ja Eliane'iga neljaks päevaks Eestisse, siis ma tulen nendega paariks päevaks Luxi tagasi, käin siin paaril üritusel ja sõidan seejärel nädalaks Rootsi oma ristipojale ja tema perele külla. Trallallaa. Ja siis läks järsku üleöö nii, et nüüd on kõik plaanid ümber tehtud ja pea jummala sassis. Asi selles, et Eliane'i ema on juba mõnda aega põdur ja sellest ajast saadik, kui me Eliane'iga Šotimaal käisime, on ta pidanud õige mitu ööd kiirabis veetma. Häda on selles, et vahepeal võeti see ema isegi paariks päevaks haiglasse, aga muidu putitatakse ta öösel kiirabis lihtsalt üles ja siis lüüakse ta jälle kodusele ravile. Kus poolseniilne ja kõike ära unustav vanatädi kõik jälle tuksi keerab (unustab süüa ja rohud ja sondid ja selle, et ta ei tohi poolt kilo ka tõsta jne jne jne). 16. juunil on tal nüüd operatsioon, aga kuna seniks teda haiglasse ei võeta ja kõikide sugulastega (peale tütre) on ta riius, ei saa Eliane praegu kuskile sõita. Noja kenam on sellisel juhul kolmekesti sõitmine edasi lükata kui üks selliste probleemide juurde maha jätta, eks. Väga nukker lugu.
Kui Eliane selle nüüd lõplikult ära otsustas (tükk aega kaalus ta neljaks päevaks lihtsalt koduõe palkamist), tuligi kõik üleöö täielikult ümber mõelda. Mõttetöö tulemus - deserteerin ja sõidan üksi. Ainult et üksi Eestisse tulemiseks on neli päeva täielik narrimine. Kui ma oleksin tulnud koos nendega, siis ma oleksin olnud neli päeva nende päralt ja mitte oma Eestis, aga kui nüüd üksi tulla, siis ei jõua selle ajaga isegi maitset suhu saada. Enda pärast Eestisse tulles tahaks ju igast asju teha ja vajalikke toimetusi korda ajada ja inimesi näha ja... Lühidalt: neli päeva ei lähe mitte! Õnneks pidime seekord sõitma Lufthansaga ja tänu nende ülitõhusale ja sõbralikule klienditeenindusele õnnestus mul pärast lühikest mõttepausi oma lennupileti kuupäevad niimoodi ära muuta, et olen nüüd nelja päeva asemel Eestis kogu puhkuse aja, st kaks nädalat jutti. Vahemärkusena peab ütlema, et mina isiklikult hakkan küll Lufthansast järjest paremini arvama - näiteks Czech Airi telefonikeskus tahtis mind halliks ajada, aga Lufthansa oma oli tõsiselt operatiivne. Aga see selleks. Rootsi plaanid ja ostetud lennupiletid lendasid paraku tuulde, paar siin Eesti ja Rootsi vahelisse aega planeeritud üritust ka. Aga see-eest saan kaks nädalat kodus karvaseid ja sulelisi kratsida, šašlõkihooaega avada, vanade sõpradega kokku saada, Pärnu suvest maitse suhu saada, loodetavasti hambaarstile mõne aja jne jne jne. Ei kõla ka üldse halvasti, ega ju :D?
Vot. Homme hommikul siis sõidangi. Kets, mis sa teed järgmised kaks nädalat? :) Ja Marju? Äkki annab mõne kohtumise kokku keevitada? Andke teada!
Muidu lähen nüüd selga päevitama. Sain eilse piknikuga rinnaesise ja käed väääääääga punaseks, aga selg jäi endiselt marmorvalgeks. Käin paaris poes, pakin kohvri kokku ja siis ongi päev otsas. Uued uudised juba Eestist. Pakaa seniks!
M.
Mehed, juuni on! Kuidas see võimalik on? Eile oli iga-aastane öömaraton juba. Ja varsti on jaanipäev. Ja üldse on niimoodi ju varsti suvi läbi? Appiiiiii... Mis minu ajatajuga valesti on? See läheb mul iga aastaga järjest rohkem paigast ära.
Uudiseid mul väga ei ole. Pesin täna kaks laari pesu, lugesin fotoajakirju, tuulasin netis ja kuulasin muusikat, vaatasin ära kaks esimest osa Rookie Blue uuest hooajast, sõin jäätist, pesin pead ja mõtlen siiani, et peaks linna peale minema. Täna on juunikuu esimene pühapäev ja seega on poed lahti ja linnas elu. Aga kell on juba neli ning mina olen ikka hommikumantlis ja kuivatan juukseid. Homme on mul ka vaba päev. Kunagi sai puhkuste tabelisse nii märgitud ja kuigi plaanid kujunesid teistsugusteks, otsustasin selle päeva ikkagi välja võtta - algselt mõtlesin, et sõidan kuskile, siis mõtlesin, et ootan kodus kullerit, nüüd mõtlen, et käin lihtsalt linna peal, kui teised inimesed on tööl. See on mõnikord nii tore tunne :). Homme peaks uue fotoka uus obje ka Luxi jõudma, nii et saan sellele järele minna ja seda siis kohe katsetama asuda. Tahtsin 18-55mm standardobje asemel 18-270mm telezoomi, et suuremat tegevusulatust saada. See peakski homme nüüd siis kohale jõudma. Eile käisin Trieris, emme nägi seal ilusaid kohvreid ja kuna minule on Luxis silma jäänud täpselt üks väga nunnu, aga väga kallis firmakas, otsustasin Trieri omadele ka pilgu peale visata. See ei lähe ju kohe mitte, et ma ostan endale üliilusa ja ülikalli kohvri ja hakkan siis ta pärast iga kord muretsema, kui ma olen ta lennujaamas käest andnud. Kohver peab ikka praktiline olema. Nojah, lõpuks ostsin Trierist ilusa käsipagasi mõõtudes punase kohvrikese, suurt ja sobivat asja ei leidnud ma ikka. Kõik on nüüd kas plastikust või on neil valed rattad. Eks ma otsin edasi. Või vaatan suviste allahindluste aegu uuesti sinna poodi, et mis selle kalli kohvri hinnast saanud on :). Lähimate reisiplaanide jaoks piisab väikesest kohvrist ka ideaalselt.
Nüüd aga siis edasiarengutest.
Mul hakkas eilsest puhkus. See programm, kus muidu on näha kõik eesootavad tööd, sai nii tühjaks, et seal ei olnud enam mitte midagi. Mitte tööpoegagi! Ja kuna eilseks oli kavandatud ka osakonna piknik, ilm oli suvine ja kõik olid heas tujus, oli mul kogu eilse päeva täpselt selline tunne, et eksamid on tehtud ja nüüd ootab ees pikk suvepuhkus ja priius :). Nii. Algne plaan oli selline, et me sõidame Frantsuaa ja Eliane'iga neljaks päevaks Eestisse, siis ma tulen nendega paariks päevaks Luxi tagasi, käin siin paaril üritusel ja sõidan seejärel nädalaks Rootsi oma ristipojale ja tema perele külla. Trallallaa. Ja siis läks järsku üleöö nii, et nüüd on kõik plaanid ümber tehtud ja pea jummala sassis. Asi selles, et Eliane'i ema on juba mõnda aega põdur ja sellest ajast saadik, kui me Eliane'iga Šotimaal käisime, on ta pidanud õige mitu ööd kiirabis veetma. Häda on selles, et vahepeal võeti see ema isegi paariks päevaks haiglasse, aga muidu putitatakse ta öösel kiirabis lihtsalt üles ja siis lüüakse ta jälle kodusele ravile. Kus poolseniilne ja kõike ära unustav vanatädi kõik jälle tuksi keerab (unustab süüa ja rohud ja sondid ja selle, et ta ei tohi poolt kilo ka tõsta jne jne jne). 16. juunil on tal nüüd operatsioon, aga kuna seniks teda haiglasse ei võeta ja kõikide sugulastega (peale tütre) on ta riius, ei saa Eliane praegu kuskile sõita. Noja kenam on sellisel juhul kolmekesti sõitmine edasi lükata kui üks selliste probleemide juurde maha jätta, eks. Väga nukker lugu.
Kui Eliane selle nüüd lõplikult ära otsustas (tükk aega kaalus ta neljaks päevaks lihtsalt koduõe palkamist), tuligi kõik üleöö täielikult ümber mõelda. Mõttetöö tulemus - deserteerin ja sõidan üksi. Ainult et üksi Eestisse tulemiseks on neli päeva täielik narrimine. Kui ma oleksin tulnud koos nendega, siis ma oleksin olnud neli päeva nende päralt ja mitte oma Eestis, aga kui nüüd üksi tulla, siis ei jõua selle ajaga isegi maitset suhu saada. Enda pärast Eestisse tulles tahaks ju igast asju teha ja vajalikke toimetusi korda ajada ja inimesi näha ja... Lühidalt: neli päeva ei lähe mitte! Õnneks pidime seekord sõitma Lufthansaga ja tänu nende ülitõhusale ja sõbralikule klienditeenindusele õnnestus mul pärast lühikest mõttepausi oma lennupileti kuupäevad niimoodi ära muuta, et olen nüüd nelja päeva asemel Eestis kogu puhkuse aja, st kaks nädalat jutti. Vahemärkusena peab ütlema, et mina isiklikult hakkan küll Lufthansast järjest paremini arvama - näiteks Czech Airi telefonikeskus tahtis mind halliks ajada, aga Lufthansa oma oli tõsiselt operatiivne. Aga see selleks. Rootsi plaanid ja ostetud lennupiletid lendasid paraku tuulde, paar siin Eesti ja Rootsi vahelisse aega planeeritud üritust ka. Aga see-eest saan kaks nädalat kodus karvaseid ja sulelisi kratsida, šašlõkihooaega avada, vanade sõpradega kokku saada, Pärnu suvest maitse suhu saada, loodetavasti hambaarstile mõne aja jne jne jne. Ei kõla ka üldse halvasti, ega ju :D?
Vot. Homme hommikul siis sõidangi. Kets, mis sa teed järgmised kaks nädalat? :) Ja Marju? Äkki annab mõne kohtumise kokku keevitada? Andke teada!
Muidu lähen nüüd selga päevitama. Sain eilse piknikuga rinnaesise ja käed väääääääga punaseks, aga selg jäi endiselt marmorvalgeks. Käin paaris poes, pakin kohvri kokku ja siis ongi päev otsas. Uued uudised juba Eestist. Pakaa seniks!
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar