Et kõik algusest peale ära rääkida, tuleb öelda, et mul oli maikuusse üks puhkusenädal märgitud. Veebruaris, kui puhkuste märkimine käis, leppisime Eliane'iga kokku, et sõidame varasuvel mõneks päevaks Istanbuli. Panimegi puhkused paika, aga kui ma millalgi kõvasti hiljem küsisin, et kas hakkame nüüd lennupileteid vaatama, lõi tema vedelaks. Liiga palju möllu ja mässu olevat seal. Mõtlesime siis igasuguste alternatiivide peale, aga ei leidnud tükk aega ühtegi muud mõlemale huvi pakkuvat sihtkohta. Noja lõpuks tuli siis kuskilt lambist mõte, et läheks õige Šotimaale. Tema olla ammu tahtnud seal ära käia ja mina olin seal ühe korra ammu küll käinud, aga tahtsin uuesti minna, sest ega ma sellest varasemast korrast suurt mäletanud - isegi seda ei suutnud meelde tuletada, KUS me siis täpselt toona käisime. Ma tean, et elasime paaris lossis ja külastasime paari lossi, proovisime viskit, nägime Elgini katedraali (see on ainus koht, mis mul nimeliselt meelde jäi) ja käisime ühes lõbustuspargis peol, aga see oli enam-vähem kõik. Tore oli, seda mäletasin. Niisiis... saigi valitud Šotimaa.
Plaane me eriti ei teinud. Ostsime ära lennupiletid, panime kinni rendiauto, broneerisime ühepäevase väljasõidu lääneranniku saartele ja ostsime ära Harry Potteri rongisõidu pileti, aga ülejäänu suhtes otsustasime järgida vabakava ja kõhutunnet. Eliane ütles, et tema võib autoga sõita küll, kui me suurtes linnades ei kakerda. Mina olin sellega rõõmuga nõus ning lubasin niisama ilus olla ja kaarti lugeda, sest seda ma vähemalt oskan. Kaarti lugeda siis... Noja selline süsteem toimis meil hästi. Olime pool tundi pärast Glasgows maandumist juba rõõmsalt karjamaade vahel ja hoidsime kogu nädala linnadest kõrvale. Linna võib teinekord kas või nädalavahetuseks sõita, aga maakohtadesse ja lossidesse ju ilma autota ei saa. Vot. Hotelle me ka ette ei broneerinud, otsustasime, et sööme ja magame seal, kus me enam-vähem kell kaheksa õhtul oleme. Enamasti leidsime mõne toreda pisikese B&B, kuigi paar korda jäime nendega päris hilja peale ja paar korda võtsime ka toa mingis suures suvalises hotellis, et mitte päris ilma peale jääda. Vaatamisväärsusi me ka välja ei valinud, mõtlesime, et vaatame selle järgi, mis teed mööda me siis lõpuks sõidame. Noja nii oligi. Läksime lihtsalt olema ja nädal kujunes väga mõnusaks. Meil oli üsna sarnane rütm, me tegime mõlemad hästi palju pilti ja olime mõlemad võimalike valikute suhtes üsna ühel nõul. Nii võib teinegi kord luurele minna küll...
Ilmad olid Šotimaal ilusad. Üle ootuste ilusad. Kaks päeva olid ainult pilves ja hallid. Sellest on mul pisut kahju, sest piltide värvid jäävad siis ju palju tuhmimad, aga ülejäänud aja paistis niikuinii vapsee päike ja soe oli ka. Samal ajal olla Luxis olnud hirmus külm ja sajune. Ma jätsin Frantsuaa oma fuksiaperekonna eest vastutama, tema käis neid külmahirmus suisa igal õhtul akna pealt tuppa tõstmas ja hommikuti jälle välja päikese kätte panemas. IRW. Lilledele meeldis selline hoolitsus väga. Mina jätsin nad juba kuu aega varem ka ööseks välja ja ei juhtunud nendega midagi, aga kui ma Šotimaalt tagasi tulin, oli silmagagi näha, et nad olid Frantsuaa hoolitsuse all ja toas magamisega hulganisti õienuppusid kasvatanud ja kõvasti kasvanud... Aga jah, Šotimaale tagasi...
Minule meeldis kõige rohkem me ühepäevane väljasõit lääneranniku saartele. See oli ainus väljasõit, mis me päriselt kohalikust agentuurist ostsime, sest praamide, laevade ja busside klapitamine oleks muidu kujunenud liiga suureks peavaluks. Agentuuris oli aga kogu töö ära tehtud ja nii me siis sõitsimegi bussiga mööda Mulli saart, siis paadiga Staffa saarele, sealt edasi Iona saarele, siis uuesti Mullile ja lõpuks praamiga tagasi Obanisse, kust me hommikul alustasime. Staffa saarel oli hästi uhke koobas, Fingal's Cave, mis inspireeris Mendelssohni kirjutama sellenimelist teost (nime poolest on see avamäng, aga ma pole väga süvenenud, kas see ikka on avamäng või eraldiseisev teos...). Koobas ise oli fantast ja saar ka, pärast koopas käimist sai koopa kohale kaljunukile ronida ja millised värvid ja vaated sealt avanesid... Oo, see oli nii ilus. Iona saarel oli seevastu vägev vana klooster, mida me kunagi kunstiajaloos õppisime, sest sealt on pärit ägedaim/tuntuim illumineeritud käsikiri the Book of Kells. Lisaks armastasid nad seal Iona saarel fuksiaid - kõik aiad olid neid täis ja fuksiaid oli kasutatud isegi teeäärsete hekkide kasvatamiseks. See muutis saarerahva mulle kohe väga sümpaatseks :). Kogu päeva oli ilm suurepärane ja mina nautisin kogu seda väljasõitu täiega. Eliane'ile seal vist jälle nii väga ei meeldinud, aga tema oli juba ette vaimustuses Harry Potteri raudteest ja Glenfinnani viaduktist, mida nendes filmides näidati. Nii me siis sõitsimegi järgmisel päeval Eliane'i pärast Potteri aururongiga, tegime rongiaknast pilte, imetlesime viadukti ja läksime õhtul veel selle juurde tagasigi, et rahulikumalt pilte teha. Minu arvestuste järgi pidi üks aururong sellest õhtul ka üle sõitma, aga kuskil tegin ma oma arvestustes vea. Me istusime seal ühe mäe otsas kivi peal kaks tundi ja muudkui ootasime ja ootasime ja ootasime, aga rongi ei tulnudki. Kui me sealt lõpuks poole üheksa paiku alla kobisime, jäimegi hotelli otsimisega nii hilja peale, et Fort Williamis olid kõik hotellid viimseni täis. Parema puudumisel sõime linnas kõhu täis ja põrutasime siis väiksemaid kohti otsima. Valmistusime juba ka häda korral autos magama, aga leidsime siis kell 11 täiesti suvalisest pärapõrgust kõige ägedama meie nädala öömajadest - metsavahelise väikese B&B, mis oli hästi õdusas majas ja täiesti imelise teenindusega. Pean meeles pidama ja neile TripAdvisorisse või kuskile kiitva kommentaari kirjutama.
Ahjaa, kohe esimesel päeval pärast saabumist käisime ühes väikeses linnakeses mägismaa mängusid vaatamas. Paistab, et Šotimaal korraldatakse suvel igas vähegi väärikas linnakeses rammumeeste päev, kus puhutakse torupilli, korraldatakse laste rahvatantsuvõistlusi ja võisteldakse vasaraheites, kivitassimises ja palgiheitmises. Selles mõttes läks meil hästi, et me leidsime hooaja kõige esimese ürituse üldse. Neid pidavat korraldatama eriti sageli juunis-juulis, aga tore oli see rahvapidu ka oma silmaga ära näha. Ajastusega ühesõnaga vedas.
Noja siis sõitsime veel peamiselt losside vahet ja hängisime muudes väikestes paikades - käisime Eilean Donani lossis ja Cawdori lossis, Loch Nessi ääres Urquharti lossi varemetes, Cullodeni lahingu toimumispaigas, Šotimaa vanimat silda vaatamas, Dalwhinnie ja Edradouri viskikodades, vaateplatvormidel, sinikellukatest sinetavaid metsaaluseid pildistamas, Pitlochry kalatreppi vaatamas jne jne jne. Kuna ma ostsin enne reisi uue fotoka (Pentax K-500), millega ma hirmsat moodi rahul olen, tegin ma nädala jooksul ka igavesti palju pilte. Nüüd olen ma pärast mitmekordset fotode läbivaatamist suutnud paarsada pilti ära kustutada ja järel on 2597 fotot. Nendest õnnestust mul täna välja valida 650 parimat pilti ja ma nüüd ei teagi, kuidas ja mille alusel nendest omakorda 5-10% blogisse riputamiseks välja selekteerida... Keeruline. Aga jah, fotokas on super. Värvid on ägedad, aparaat on kiire ja tubli ja ma ostsin paar nippe tutvustavat fotoajakirja ka, nii et nüüd on mul mõneks ajaks katsetamist ja mängimist küllaga. Katsetan teist kindlasti varsti Eestiski, sest nüüd on pooleteise nädala pärast ees reis Frantsuaa ja Eliane'iga Tillinna ja Pärnussegi. Juhhuu :).
Hästi, aga aitab nüüd jutust küll. Pilte ei suuda ma veel täna siia üles riputada, nii et jääme järgmise korrani :). Meil on nüüd pikk nädalavahetus ja mul on kavas seni kodus istuda, kuni kuller on tellitud mööblitükid ära toonud. See juhtub paraku aga täiesti ettearvamatul hetkel kas täna, homme või esmaspäeval, mis omakorda tähendab, et mul peaks ootamise kõrvale ka blogi ja piltide jaoks mõni minut aega jaguma. Eks vaatame siis, kuidas mul see sorteerimine edeneb. Annan endast parima. Aga pakaa praeguseks.
M.
Plaane me eriti ei teinud. Ostsime ära lennupiletid, panime kinni rendiauto, broneerisime ühepäevase väljasõidu lääneranniku saartele ja ostsime ära Harry Potteri rongisõidu pileti, aga ülejäänu suhtes otsustasime järgida vabakava ja kõhutunnet. Eliane ütles, et tema võib autoga sõita küll, kui me suurtes linnades ei kakerda. Mina olin sellega rõõmuga nõus ning lubasin niisama ilus olla ja kaarti lugeda, sest seda ma vähemalt oskan. Kaarti lugeda siis... Noja selline süsteem toimis meil hästi. Olime pool tundi pärast Glasgows maandumist juba rõõmsalt karjamaade vahel ja hoidsime kogu nädala linnadest kõrvale. Linna võib teinekord kas või nädalavahetuseks sõita, aga maakohtadesse ja lossidesse ju ilma autota ei saa. Vot. Hotelle me ka ette ei broneerinud, otsustasime, et sööme ja magame seal, kus me enam-vähem kell kaheksa õhtul oleme. Enamasti leidsime mõne toreda pisikese B&B, kuigi paar korda jäime nendega päris hilja peale ja paar korda võtsime ka toa mingis suures suvalises hotellis, et mitte päris ilma peale jääda. Vaatamisväärsusi me ka välja ei valinud, mõtlesime, et vaatame selle järgi, mis teed mööda me siis lõpuks sõidame. Noja nii oligi. Läksime lihtsalt olema ja nädal kujunes väga mõnusaks. Meil oli üsna sarnane rütm, me tegime mõlemad hästi palju pilti ja olime mõlemad võimalike valikute suhtes üsna ühel nõul. Nii võib teinegi kord luurele minna küll...
Ilmad olid Šotimaal ilusad. Üle ootuste ilusad. Kaks päeva olid ainult pilves ja hallid. Sellest on mul pisut kahju, sest piltide värvid jäävad siis ju palju tuhmimad, aga ülejäänud aja paistis niikuinii vapsee päike ja soe oli ka. Samal ajal olla Luxis olnud hirmus külm ja sajune. Ma jätsin Frantsuaa oma fuksiaperekonna eest vastutama, tema käis neid külmahirmus suisa igal õhtul akna pealt tuppa tõstmas ja hommikuti jälle välja päikese kätte panemas. IRW. Lilledele meeldis selline hoolitsus väga. Mina jätsin nad juba kuu aega varem ka ööseks välja ja ei juhtunud nendega midagi, aga kui ma Šotimaalt tagasi tulin, oli silmagagi näha, et nad olid Frantsuaa hoolitsuse all ja toas magamisega hulganisti õienuppusid kasvatanud ja kõvasti kasvanud... Aga jah, Šotimaale tagasi...
Minule meeldis kõige rohkem me ühepäevane väljasõit lääneranniku saartele. See oli ainus väljasõit, mis me päriselt kohalikust agentuurist ostsime, sest praamide, laevade ja busside klapitamine oleks muidu kujunenud liiga suureks peavaluks. Agentuuris oli aga kogu töö ära tehtud ja nii me siis sõitsimegi bussiga mööda Mulli saart, siis paadiga Staffa saarele, sealt edasi Iona saarele, siis uuesti Mullile ja lõpuks praamiga tagasi Obanisse, kust me hommikul alustasime. Staffa saarel oli hästi uhke koobas, Fingal's Cave, mis inspireeris Mendelssohni kirjutama sellenimelist teost (nime poolest on see avamäng, aga ma pole väga süvenenud, kas see ikka on avamäng või eraldiseisev teos...). Koobas ise oli fantast ja saar ka, pärast koopas käimist sai koopa kohale kaljunukile ronida ja millised värvid ja vaated sealt avanesid... Oo, see oli nii ilus. Iona saarel oli seevastu vägev vana klooster, mida me kunagi kunstiajaloos õppisime, sest sealt on pärit ägedaim/tuntuim illumineeritud käsikiri the Book of Kells. Lisaks armastasid nad seal Iona saarel fuksiaid - kõik aiad olid neid täis ja fuksiaid oli kasutatud isegi teeäärsete hekkide kasvatamiseks. See muutis saarerahva mulle kohe väga sümpaatseks :). Kogu päeva oli ilm suurepärane ja mina nautisin kogu seda väljasõitu täiega. Eliane'ile seal vist jälle nii väga ei meeldinud, aga tema oli juba ette vaimustuses Harry Potteri raudteest ja Glenfinnani viaduktist, mida nendes filmides näidati. Nii me siis sõitsimegi järgmisel päeval Eliane'i pärast Potteri aururongiga, tegime rongiaknast pilte, imetlesime viadukti ja läksime õhtul veel selle juurde tagasigi, et rahulikumalt pilte teha. Minu arvestuste järgi pidi üks aururong sellest õhtul ka üle sõitma, aga kuskil tegin ma oma arvestustes vea. Me istusime seal ühe mäe otsas kivi peal kaks tundi ja muudkui ootasime ja ootasime ja ootasime, aga rongi ei tulnudki. Kui me sealt lõpuks poole üheksa paiku alla kobisime, jäimegi hotelli otsimisega nii hilja peale, et Fort Williamis olid kõik hotellid viimseni täis. Parema puudumisel sõime linnas kõhu täis ja põrutasime siis väiksemaid kohti otsima. Valmistusime juba ka häda korral autos magama, aga leidsime siis kell 11 täiesti suvalisest pärapõrgust kõige ägedama meie nädala öömajadest - metsavahelise väikese B&B, mis oli hästi õdusas majas ja täiesti imelise teenindusega. Pean meeles pidama ja neile TripAdvisorisse või kuskile kiitva kommentaari kirjutama.
Ahjaa, kohe esimesel päeval pärast saabumist käisime ühes väikeses linnakeses mägismaa mängusid vaatamas. Paistab, et Šotimaal korraldatakse suvel igas vähegi väärikas linnakeses rammumeeste päev, kus puhutakse torupilli, korraldatakse laste rahvatantsuvõistlusi ja võisteldakse vasaraheites, kivitassimises ja palgiheitmises. Selles mõttes läks meil hästi, et me leidsime hooaja kõige esimese ürituse üldse. Neid pidavat korraldatama eriti sageli juunis-juulis, aga tore oli see rahvapidu ka oma silmaga ära näha. Ajastusega ühesõnaga vedas.
Noja siis sõitsime veel peamiselt losside vahet ja hängisime muudes väikestes paikades - käisime Eilean Donani lossis ja Cawdori lossis, Loch Nessi ääres Urquharti lossi varemetes, Cullodeni lahingu toimumispaigas, Šotimaa vanimat silda vaatamas, Dalwhinnie ja Edradouri viskikodades, vaateplatvormidel, sinikellukatest sinetavaid metsaaluseid pildistamas, Pitlochry kalatreppi vaatamas jne jne jne. Kuna ma ostsin enne reisi uue fotoka (Pentax K-500), millega ma hirmsat moodi rahul olen, tegin ma nädala jooksul ka igavesti palju pilte. Nüüd olen ma pärast mitmekordset fotode läbivaatamist suutnud paarsada pilti ära kustutada ja järel on 2597 fotot. Nendest õnnestust mul täna välja valida 650 parimat pilti ja ma nüüd ei teagi, kuidas ja mille alusel nendest omakorda 5-10% blogisse riputamiseks välja selekteerida... Keeruline. Aga jah, fotokas on super. Värvid on ägedad, aparaat on kiire ja tubli ja ma ostsin paar nippe tutvustavat fotoajakirja ka, nii et nüüd on mul mõneks ajaks katsetamist ja mängimist küllaga. Katsetan teist kindlasti varsti Eestiski, sest nüüd on pooleteise nädala pärast ees reis Frantsuaa ja Eliane'iga Tillinna ja Pärnussegi. Juhhuu :).
Hästi, aga aitab nüüd jutust küll. Pilte ei suuda ma veel täna siia üles riputada, nii et jääme järgmise korrani :). Meil on nüüd pikk nädalavahetus ja mul on kavas seni kodus istuda, kuni kuller on tellitud mööblitükid ära toonud. See juhtub paraku aga täiesti ettearvamatul hetkel kas täna, homme või esmaspäeval, mis omakorda tähendab, et mul peaks ootamise kõrvale ka blogi ja piltide jaoks mõni minut aega jaguma. Eks vaatame siis, kuidas mul see sorteerimine edeneb. Annan endast parima. Aga pakaa praeguseks.
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar