Kummalisel kombel on mind seekord siin Eestis eriti mitu korda välismaalaseks või väliseestlaseks peetud. Ühel eriti markantsel korral õpetas üks asjapulk hambaarsti registratuuriletis teist, et küsi ta käest aadressi asemel ainult riiki, näed ju, et ta ei ela Eestis. Teisel korral räägiti minuga Rimi kassas kõigepealt soome keelt, kui mina vastasin omast arust eesti keeles, mindi üle inglise keelele, ning kui ma lõpuks järjekindlalt selges eesti keeles teatasin, et te võite ju mulle igaks juhuks need kleepsud anda, hakkas müüja järsku korralikult kokutama ja punastas kah veel. Nagu päriselt... Kas mulle on kuskile tätoveeritud, et ma ei ela Eestis või? Mis värk on?
Muidu on puhkus äge. Ainult soojem võiks olla. Pärnus eile päriselt lund ei sadanud, aga sigakülm oli küll. Läksin rattaga Manni trenni viima ja tõmbasin lolli peaga T-särgi peale ainult kileka. Hea on, et eluga tagasi jõudsin, ning veel parem, kui ma nüüd haigeks ei jää. Räme tuul oli, trenn jäi kah hiljaks ja kogu selle pooleteise tunni jooksul, mis ma seal lageda peal ootasin, läks tuul aina tugevamaks. Tagasi pidime sõitma veel vastutuult kahvel :). Kohati oli ikka nii külm, et käed olid pakasest punased ja karedad, nina jooksis vett, lõug oli kogu aeg vastu rindu, et tuult põuest eemal hoida, tuult täis kapuuts tahtis mind lendu viia, põlved hakkasid suurest vasttuult rühkimisest valutama, nii et trepist oli pärast raske üles saada, kurk on nüüd karedavõitu ja terve õhtu oli külm kontides, kuigi ma tegin endale koju jõudes rummikohvi, et veri uuesti ringi käima saada. Feissaris jagavad inimesed aga pilte juunikuus tehtud lumememmedest... See on nati ebaaus. Nüüd on siis kindel, et sel suvel ma pruuniks ei saa, sest järgmisest nädalast läheb ju jälle kontorielu lahti ja siis ei näe ma ka üldse päikest :). Aga kui nüüd karge ilm välja arvata, on puhkus igati tore :). Ma võtaks kuu aega veel :). Kohe praegu :). Ja see on ikka täiesti fenomenaalne, kuidas Eestis tundub Luxi elu nii ebareaalsena ja Luxis tundub Eesti elu mingisuguse unenäona. Siin on mul Lux meelest läinud, Frantsuaa ja Eliane'iga hoian küll ühendust, aga see ei muuda midagi. Luxis on hoopis teine rütm, ma mõtlen teiste asjade peale ja olen sellest johtuvalt hoopis teistsugune inimene kui siin, aga siia tulles olen umbes kolme päeva pärast täiesti ümber kohanenud, teen vanu asju ja olen teistsugune. Ja vastupidi. Naljakas asi see paralleelmaailmadesse kuulumine.
Aa, jajaa, Murphyga on mul siin ka tegemist olnud. Murphy on, muide, üks naljakas asi - mitte ükski mu Luxi tuttavatest polnud Murphy seadustest midagi kuulnud. See tuli enne me Šotimaa reisi kuidagi jutuks ja nüüd nad siis avastavad rõõmuga jälle iga nädal midagi, mida võib Murphy seaduste alla kuuluvaks lugeda. Mina sain neile ka nüüd ühe hea näite tuua... Vaadake, tavaliselt ei kohta ma siin jõeäärsel koertejalutamisplatsil kunagi tuttavaid. Naabreid või mingeid suvalisi tüüpe liigub siin küll, aga mitte minu minevikust pärit tuttavaid. Aga Murphy tõestas mulle jälle, et kui sa näed välja ERITI halb, hakkad sa neid va tuttavaid nägema kohe igal pool. Hih, ühel hommikul magasin ma nimelt nii kaua, et mõtlesin, et viin koera enne kohvi tegemist ja duši all käimist ruttu õue, et ta ei peaks siis jalgu risti hoides kannatama ja minu järel ootama. Juuksed olid mul rasvased ja turris peas, nägu oli puhastamata ja punaseplekiline, selga tõmbasin suvalised kortsus kokkusobimatud riided, jalga lükkasin plätud ja marssisin ilma kohvita ja seega täiesti torssis olekuga koeraga jõe äärde (st paljaste varvastega porilompide vahele). Loomulikult kohtasin seal esimese asjana üht oma vanadest õpetajatest, kes oli pealaest jalatallani firmakates ja kelle koer Mannile hirmsasti närvidele käis, seejärel tuli aga vastu üks vana trennikaaslane, kes oli ka pealaest jalatallani firmakates, aga kelle koer oli vähemalt jube stoiline ja tore. Naljakas lugu ikka küll... Ma polnud kumbagi vähemalt seitse aastat näinud. Edaspidi ei maksa ikka kunagi selle peale välja minna, et ega mind keegi tuttav ikka näe. Tuleb enne koeraga õue minemist meik pähe teha ja riided kokku passitada. Hmpf... ja ega see polnud ainus õppetund! Teinekord läksin koeraga kell viis hommikul välja, sest ta jõi õhtul liiga palju vett ja ajas mu seejärel öösel üles. Loomulikult nägin ma välja umbes samasugune ning õues nägin ma ka esimese asjana üht üksinda ringituuseldavat suurt peni, kes meid märgates kohe suure kapakuga minu poole tüürima hakkas. Mannil on parajasti jooksuaeg, nii et ma sättisin ennast Manni ja peni vahele ja käskisin tollel kõva häälega uttu tõmmata. Mille peale astus garaažide tagant ruttu välja üks ilus kutt, kes osutus tüübiks, kelle kohta emme mulle ütles, et tema ja ta peni on Mannil suured sõbrad. Brr... See ei kukkunud küll hästi välja, sest ma juba olin nendega platsi peal juttu ka rääkinud, aga kust mina pidin kell viis hommikul selle koera ilma ilusa kutita ära tundma, ah? Sellel tüübil on muidu ilgelt ägedad silmad ja temal lähebki iga päev uni kell viis ära, kujutate ette! Ja siis olen mina seal turris juuste ja uriseva tujuga ja kisan ta peni peale kahvel... Ups noh...
Muidu olen ma jälle jõudnud igasuguseid asju ära teha. Laupäev... Laupäeva ma väga ei mäletagi. Juuksuris käisin vist, ahjaa, ja siis Supelsakstes jäätisekokteili joomas ja Liisi, laste ja Manniga pargis müramas. Mürasime ja mürasime ja õhtuks olin jummala kutu. Pühapäeval oli meil Liisi aias hirmus äge grill ja Karini 30. sünnipäeva tähistamine - sõime ennast ogaraks ja käisime rannas fotograafiga pildistamas ka. Ootan huviga, mis nendest piltidest välja tuleb. Samuti olen jõudnud lihtsalt laisk olla - jalgpallineeduse vahepeale olen näiteks avastanud igasuguseid huvitavaid saateid, sh My Kitchen Rules ja Bunheads. Klaasikojas sain eile Frantsuaa peatselt tulevaks sünnipäevaks kingituse valmis meisterdatud, homme või ülehomme peaksin kõik seekordsed meistriteosed ahjust kätte saama. ID-kaardi sain ka juba eile kätte, see on ju täitsa uue kujundusega ja ilus! Täna lähen kohe saunakeskusesse, sest meil läks eile soe vesi ära ja teadete kohaselt jääb see ära nädala lõpuni, lisaks on külm kahvel, nii et vanade kontide soojendamine on täitsa näidustatud kohe :). Liisi poe vaatasin veel ükspäev üle, siis veel ostsin endale kingad ja homme peaksime Kariniga kokku saama. Reedel ootab hambaarst ja eeljaanipidu noja siis tulebki kohvrid pakkida ja Luxi poole teele asuda. Ma tegelikult üritasin mõned asjad juba ära pakkida ka, aga mul jäi JUBA kohvris ruumi väheks, ehkki ma olen sinna praegu kokku ostnud täpselt tiramisu mandleid, linnaseekstrakti, natuke apteegikraami ja paar raamatut. Õnneks helistas eile õhtul just emme, kes leidis mulle Horvaatiast kauaotsitud ideaalse suure kohvri :). Sellesse peaks kõik oluline ära mahtuma, sh seni käsipagasi eest olnud seljakott, väike kohver tuleb siis seljakoti asemel käsipagasisse ja ongi hästi. Veel üks poolik asi lahenduse leidnud (mu uuel kohvril lõhuti ju aasta alguses kohe rattad ära, vanal kohvril lõhuti Šotimaalt tulles veel ka lukk ära ja uut ideaalset kohvrit pole ma siiani leidnud - ma ju tahan riidest kohvrit, millel oleks külje sisse peidetud rattad ja mis ei oleks must). Küll see on üks kasulik puhkus olnud :).
Aga mis ma siin ikka pajatan. Pakin ennast sisse ja lähen sauna, täna vast keegi mind enam hambaarsti juurde ei kutsu. Lähen higistan paar tundi ning õhtul on plaanis veel üks Steffi pitsa sisse toppida (küll ma Luxis jälle salenen) ja pärast karvanditega telekat vaadata. Mmm... idüll!!!
Pakaa
M.
Muidu on puhkus äge. Ainult soojem võiks olla. Pärnus eile päriselt lund ei sadanud, aga sigakülm oli küll. Läksin rattaga Manni trenni viima ja tõmbasin lolli peaga T-särgi peale ainult kileka. Hea on, et eluga tagasi jõudsin, ning veel parem, kui ma nüüd haigeks ei jää. Räme tuul oli, trenn jäi kah hiljaks ja kogu selle pooleteise tunni jooksul, mis ma seal lageda peal ootasin, läks tuul aina tugevamaks. Tagasi pidime sõitma veel vastutuult kahvel :). Kohati oli ikka nii külm, et käed olid pakasest punased ja karedad, nina jooksis vett, lõug oli kogu aeg vastu rindu, et tuult põuest eemal hoida, tuult täis kapuuts tahtis mind lendu viia, põlved hakkasid suurest vasttuult rühkimisest valutama, nii et trepist oli pärast raske üles saada, kurk on nüüd karedavõitu ja terve õhtu oli külm kontides, kuigi ma tegin endale koju jõudes rummikohvi, et veri uuesti ringi käima saada. Feissaris jagavad inimesed aga pilte juunikuus tehtud lumememmedest... See on nati ebaaus. Nüüd on siis kindel, et sel suvel ma pruuniks ei saa, sest järgmisest nädalast läheb ju jälle kontorielu lahti ja siis ei näe ma ka üldse päikest :). Aga kui nüüd karge ilm välja arvata, on puhkus igati tore :). Ma võtaks kuu aega veel :). Kohe praegu :). Ja see on ikka täiesti fenomenaalne, kuidas Eestis tundub Luxi elu nii ebareaalsena ja Luxis tundub Eesti elu mingisuguse unenäona. Siin on mul Lux meelest läinud, Frantsuaa ja Eliane'iga hoian küll ühendust, aga see ei muuda midagi. Luxis on hoopis teine rütm, ma mõtlen teiste asjade peale ja olen sellest johtuvalt hoopis teistsugune inimene kui siin, aga siia tulles olen umbes kolme päeva pärast täiesti ümber kohanenud, teen vanu asju ja olen teistsugune. Ja vastupidi. Naljakas asi see paralleelmaailmadesse kuulumine.
Aa, jajaa, Murphyga on mul siin ka tegemist olnud. Murphy on, muide, üks naljakas asi - mitte ükski mu Luxi tuttavatest polnud Murphy seadustest midagi kuulnud. See tuli enne me Šotimaa reisi kuidagi jutuks ja nüüd nad siis avastavad rõõmuga jälle iga nädal midagi, mida võib Murphy seaduste alla kuuluvaks lugeda. Mina sain neile ka nüüd ühe hea näite tuua... Vaadake, tavaliselt ei kohta ma siin jõeäärsel koertejalutamisplatsil kunagi tuttavaid. Naabreid või mingeid suvalisi tüüpe liigub siin küll, aga mitte minu minevikust pärit tuttavaid. Aga Murphy tõestas mulle jälle, et kui sa näed välja ERITI halb, hakkad sa neid va tuttavaid nägema kohe igal pool. Hih, ühel hommikul magasin ma nimelt nii kaua, et mõtlesin, et viin koera enne kohvi tegemist ja duši all käimist ruttu õue, et ta ei peaks siis jalgu risti hoides kannatama ja minu järel ootama. Juuksed olid mul rasvased ja turris peas, nägu oli puhastamata ja punaseplekiline, selga tõmbasin suvalised kortsus kokkusobimatud riided, jalga lükkasin plätud ja marssisin ilma kohvita ja seega täiesti torssis olekuga koeraga jõe äärde (st paljaste varvastega porilompide vahele). Loomulikult kohtasin seal esimese asjana üht oma vanadest õpetajatest, kes oli pealaest jalatallani firmakates ja kelle koer Mannile hirmsasti närvidele käis, seejärel tuli aga vastu üks vana trennikaaslane, kes oli ka pealaest jalatallani firmakates, aga kelle koer oli vähemalt jube stoiline ja tore. Naljakas lugu ikka küll... Ma polnud kumbagi vähemalt seitse aastat näinud. Edaspidi ei maksa ikka kunagi selle peale välja minna, et ega mind keegi tuttav ikka näe. Tuleb enne koeraga õue minemist meik pähe teha ja riided kokku passitada. Hmpf... ja ega see polnud ainus õppetund! Teinekord läksin koeraga kell viis hommikul välja, sest ta jõi õhtul liiga palju vett ja ajas mu seejärel öösel üles. Loomulikult nägin ma välja umbes samasugune ning õues nägin ma ka esimese asjana üht üksinda ringituuseldavat suurt peni, kes meid märgates kohe suure kapakuga minu poole tüürima hakkas. Mannil on parajasti jooksuaeg, nii et ma sättisin ennast Manni ja peni vahele ja käskisin tollel kõva häälega uttu tõmmata. Mille peale astus garaažide tagant ruttu välja üks ilus kutt, kes osutus tüübiks, kelle kohta emme mulle ütles, et tema ja ta peni on Mannil suured sõbrad. Brr... See ei kukkunud küll hästi välja, sest ma juba olin nendega platsi peal juttu ka rääkinud, aga kust mina pidin kell viis hommikul selle koera ilma ilusa kutita ära tundma, ah? Sellel tüübil on muidu ilgelt ägedad silmad ja temal lähebki iga päev uni kell viis ära, kujutate ette! Ja siis olen mina seal turris juuste ja uriseva tujuga ja kisan ta peni peale kahvel... Ups noh...
Muidu olen ma jälle jõudnud igasuguseid asju ära teha. Laupäev... Laupäeva ma väga ei mäletagi. Juuksuris käisin vist, ahjaa, ja siis Supelsakstes jäätisekokteili joomas ja Liisi, laste ja Manniga pargis müramas. Mürasime ja mürasime ja õhtuks olin jummala kutu. Pühapäeval oli meil Liisi aias hirmus äge grill ja Karini 30. sünnipäeva tähistamine - sõime ennast ogaraks ja käisime rannas fotograafiga pildistamas ka. Ootan huviga, mis nendest piltidest välja tuleb. Samuti olen jõudnud lihtsalt laisk olla - jalgpallineeduse vahepeale olen näiteks avastanud igasuguseid huvitavaid saateid, sh My Kitchen Rules ja Bunheads. Klaasikojas sain eile Frantsuaa peatselt tulevaks sünnipäevaks kingituse valmis meisterdatud, homme või ülehomme peaksin kõik seekordsed meistriteosed ahjust kätte saama. ID-kaardi sain ka juba eile kätte, see on ju täitsa uue kujundusega ja ilus! Täna lähen kohe saunakeskusesse, sest meil läks eile soe vesi ära ja teadete kohaselt jääb see ära nädala lõpuni, lisaks on külm kahvel, nii et vanade kontide soojendamine on täitsa näidustatud kohe :). Liisi poe vaatasin veel ükspäev üle, siis veel ostsin endale kingad ja homme peaksime Kariniga kokku saama. Reedel ootab hambaarst ja eeljaanipidu noja siis tulebki kohvrid pakkida ja Luxi poole teele asuda. Ma tegelikult üritasin mõned asjad juba ära pakkida ka, aga mul jäi JUBA kohvris ruumi väheks, ehkki ma olen sinna praegu kokku ostnud täpselt tiramisu mandleid, linnaseekstrakti, natuke apteegikraami ja paar raamatut. Õnneks helistas eile õhtul just emme, kes leidis mulle Horvaatiast kauaotsitud ideaalse suure kohvri :). Sellesse peaks kõik oluline ära mahtuma, sh seni käsipagasi eest olnud seljakott, väike kohver tuleb siis seljakoti asemel käsipagasisse ja ongi hästi. Veel üks poolik asi lahenduse leidnud (mu uuel kohvril lõhuti ju aasta alguses kohe rattad ära, vanal kohvril lõhuti Šotimaalt tulles veel ka lukk ära ja uut ideaalset kohvrit pole ma siiani leidnud - ma ju tahan riidest kohvrit, millel oleks külje sisse peidetud rattad ja mis ei oleks must). Küll see on üks kasulik puhkus olnud :).
Aga mis ma siin ikka pajatan. Pakin ennast sisse ja lähen sauna, täna vast keegi mind enam hambaarsti juurde ei kutsu. Lähen higistan paar tundi ning õhtul on plaanis veel üks Steffi pitsa sisse toppida (küll ma Luxis jälle salenen) ja pärast karvanditega telekat vaadata. Mmm... idüll!!!
Pakaa
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar