Pean endale vist tõde tunnistama - minust on saanud pühapäevablogija. Juba ammu ja sõna otseses mõttes. Kirjutan heal juhul pühapäevase hommikusöögi kõrvale ning siis ka põgusalt ja lühidalt. Ma luban juba sada aastat, et kirjutan sellest ja teisest ja kolmandast, aga pole seejuures kevadistest Pariisi nädalavahetustestki rääkinud, hilisematest üritustest ja sündmustest rääkimata. Ma isegi ei oska põhjendada, miks ma enam kunagi kirjutamiseni ei jõua :). Lihtsalt ei jõua :).
Oi, rõduveerele paigutatud fuksia on öösel nii palju vihma saanud, et veetaldrik ajab üle ääre... Käin korra ära, muidu see vaene lilleke saab uue trauma.
Jah, selle vaese lillekesega oli nii, et talle tulid millalgi suvel sellised pisikesed peaaegu nähtamatud rohelised putukad külge. Nad käisid mulle kohutavalt närvidele ja ma siis kuskilt lugesin, et ega nende vastu vist midagi suurt aitagi, aint nõudepesuvahendi lahusega võib pritsida. Loetud, tehtud. Tegin lahuse, pritsisin. Kuna ma täpselt ei teadnud, kui kanget lahust vaja ja kui palju pritsida, siis valasin lille üsna lahja lahusega sõna otseses mõttes üle. Noh, vaatasin ikka, et iga putukas märg oleks :). Järgmisel päeval polnud enam putukaid, aga polnud ka lille. Lahus sai liiga kange :). Lehed kukkusid küljest ja vartest said üleöö kuivanud rootsud :). Vaatasin neid rootsusid ja mõtlesin pikalt, mida teha, aga otsustasin siis, et ei, ma ikka ei kanna uhket lillekest veel maha. Kallasin talle sisse paar ämbritäit vett ja lasin kergelt vahutaval Fairy-veel alt välja voolata (no tegelt ka, ma ei teind omast arust NIIIIIIIIII kanget lahust). Kui muld enam-vähem läbi uhutud, tõstsin ta rõdule tahenema ja kosuma. Kolm nädalat ei juhtunud midagi, siis ilmus paar leheniru, mis ei tahtnud üldse rohkem kasvada. Aga kui mina ära Eestis olin, tundis lill end ilmselgelt hästi - potentsiaalne lillemõrvar oli lähedusest kadunud ja selle auks aeti end minu äraolekul üsna kenasti lehte, kümmekond õienuppugi kasvatati külge. Vot nii siis. Ma pean nüüd edaspidi hoolega vaatama, et ta aru ei saaks, et ma tagasi olen. Muidu jääb tal see taastumine viimati jälle kängu.
Meil oli nädal otsa väljas hästi soe, aga reede öösel vastu laupäeva läks järsku nii külmaks, et eile ei saanud enam ilma jakita üldse välja minna. Panin ennast lõunast küll riidesse ja valmistusin linna peale minema, aga jõudsin omadega täpselt Alima ette, kui ilm täitsa vihmale pööras. Tegin plaanid joonelt ümber, läksin ostsin Alimast kohvi sisse kardemoni, küünlajala kaunistamiseks siniseid küünlaid, lisaks veel seesamiõli ja Hiina musti seeni ning tulin koju tagasi. Kokkama. Tegin juuuuuuuuuuube head hiinapärast suppi. Kasutasin kodus esimest korda seesamiõli ja musti seeni - ja nüüd ma tean, mille maitse see Hiina kastmetes nii mõnusalt omanäoline on. Seesamiõli, mu arm! Hakkan seda vist väga sageli pruukima!
Muidu elan praegu jälle igasugustes ootustes. Püüan olla hästi kannatlik, aga otse loomulikult olen hoopis hästi kärsitu :). Noh, mis siis ikka. Kes kannatab, see kaua elab. Vähemalt Frantsuaa ja Patrick hakkasid täna hommikul uuesti Luxi poole sõitma. Kui muid uudiseid kohe ei saa, piisab alustuseks nende tagasitulekust kah :). Ma arvan, et St. Tropi teemadel jagub nüüd juttu pikaks ajaks ja kauemakski, lisaks saab nendega eelseisva Tallinna nädalavahetuse plaane tegema hakata. Septembri viimasel nädalavahetusel sõidan ju nendega kaheks ja pooleks päevaks Tallinna. Või Tillinna, nagu Frantsuaa ükskord kogemata ütles. Veel üks asi, mida oodata :).
Ükspäev käisin saunas. Sattusin seal rääkima ühe marokolannaga, kes kurtis, et tema ikka ei saa Luxi ilmadest aru. Teatas, et tema igatseb kangesti merd ja meretuult ja randu. Mina olin nõus, et merekliima on teistsugune küll, et mina olen küll põhjast, aga meil on ka ilusad rannad ja meri, nii et ma tean. Mille peale tabas mind pommküsimus, et kas ma olen Põhja-Prantsusmaalt või? No ma ei teagi nüüd, kas olla rõõmus, et ta mind mu prantsuse keele järgi prantslaseks pidas, või kahtlustada, et ta lihtsalt ei kujuta ettegi, et Põhja-Prantsusmaast kaugemal võiks ka olla meri, rannad ja asustatud maad? Mõlemad variandid tunduvad pisut uskumatutena. Väga muhe oli igatahes.
Vaatasin pika suve jooksul ära sarja Covert Affairs kõik olemasolevad osad. Mõtlesin, et olen nendega lõpetades mõnda aega sarjavaba. Arvake ära, kas õnnestus? Kui oma Hiina supi eile valmis sain, tuli suur tahtmine söögi kõrvale midagi vaadata. Vaatasingi ära sarja Suits esimese osa. Ja siis teise, kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda. Noh, oligi vihmane ja külm pärastlõuna/õhtupoolik/õhtu/öö :). Pähh, aga üleüldises plaanis polnud uut sõltuvust muidugi vaja. Mul oleks ajaga parematki teha...
Nii. Nüüd aitab kah. Ma lükkasin koristamise tänase varna ja enam ei jää tõesti muud üle - tuleb kraamima hakata. Mul on ju veel Eestis käigust asjad pilla-palla ning riietega tuleks ka kiiremas korras tegeleda. Sünoptikute teatel võib nüüd suveriided ametlikult ära pesta ja jalust ära panna, aga varrukatega riided tahavad triikimist. Põrandapesu tähtaeg oli tegelikult ka ammu. Oh jah.
Pakaa!
M.
Oi, rõduveerele paigutatud fuksia on öösel nii palju vihma saanud, et veetaldrik ajab üle ääre... Käin korra ära, muidu see vaene lilleke saab uue trauma.
Jah, selle vaese lillekesega oli nii, et talle tulid millalgi suvel sellised pisikesed peaaegu nähtamatud rohelised putukad külge. Nad käisid mulle kohutavalt närvidele ja ma siis kuskilt lugesin, et ega nende vastu vist midagi suurt aitagi, aint nõudepesuvahendi lahusega võib pritsida. Loetud, tehtud. Tegin lahuse, pritsisin. Kuna ma täpselt ei teadnud, kui kanget lahust vaja ja kui palju pritsida, siis valasin lille üsna lahja lahusega sõna otseses mõttes üle. Noh, vaatasin ikka, et iga putukas märg oleks :). Järgmisel päeval polnud enam putukaid, aga polnud ka lille. Lahus sai liiga kange :). Lehed kukkusid küljest ja vartest said üleöö kuivanud rootsud :). Vaatasin neid rootsusid ja mõtlesin pikalt, mida teha, aga otsustasin siis, et ei, ma ikka ei kanna uhket lillekest veel maha. Kallasin talle sisse paar ämbritäit vett ja lasin kergelt vahutaval Fairy-veel alt välja voolata (no tegelt ka, ma ei teind omast arust NIIIIIIIIII kanget lahust). Kui muld enam-vähem läbi uhutud, tõstsin ta rõdule tahenema ja kosuma. Kolm nädalat ei juhtunud midagi, siis ilmus paar leheniru, mis ei tahtnud üldse rohkem kasvada. Aga kui mina ära Eestis olin, tundis lill end ilmselgelt hästi - potentsiaalne lillemõrvar oli lähedusest kadunud ja selle auks aeti end minu äraolekul üsna kenasti lehte, kümmekond õienuppugi kasvatati külge. Vot nii siis. Ma pean nüüd edaspidi hoolega vaatama, et ta aru ei saaks, et ma tagasi olen. Muidu jääb tal see taastumine viimati jälle kängu.
Meil oli nädal otsa väljas hästi soe, aga reede öösel vastu laupäeva läks järsku nii külmaks, et eile ei saanud enam ilma jakita üldse välja minna. Panin ennast lõunast küll riidesse ja valmistusin linna peale minema, aga jõudsin omadega täpselt Alima ette, kui ilm täitsa vihmale pööras. Tegin plaanid joonelt ümber, läksin ostsin Alimast kohvi sisse kardemoni, küünlajala kaunistamiseks siniseid küünlaid, lisaks veel seesamiõli ja Hiina musti seeni ning tulin koju tagasi. Kokkama. Tegin juuuuuuuuuuube head hiinapärast suppi. Kasutasin kodus esimest korda seesamiõli ja musti seeni - ja nüüd ma tean, mille maitse see Hiina kastmetes nii mõnusalt omanäoline on. Seesamiõli, mu arm! Hakkan seda vist väga sageli pruukima!
Muidu elan praegu jälle igasugustes ootustes. Püüan olla hästi kannatlik, aga otse loomulikult olen hoopis hästi kärsitu :). Noh, mis siis ikka. Kes kannatab, see kaua elab. Vähemalt Frantsuaa ja Patrick hakkasid täna hommikul uuesti Luxi poole sõitma. Kui muid uudiseid kohe ei saa, piisab alustuseks nende tagasitulekust kah :). Ma arvan, et St. Tropi teemadel jagub nüüd juttu pikaks ajaks ja kauemakski, lisaks saab nendega eelseisva Tallinna nädalavahetuse plaane tegema hakata. Septembri viimasel nädalavahetusel sõidan ju nendega kaheks ja pooleks päevaks Tallinna. Või Tillinna, nagu Frantsuaa ükskord kogemata ütles. Veel üks asi, mida oodata :).
Ükspäev käisin saunas. Sattusin seal rääkima ühe marokolannaga, kes kurtis, et tema ikka ei saa Luxi ilmadest aru. Teatas, et tema igatseb kangesti merd ja meretuult ja randu. Mina olin nõus, et merekliima on teistsugune küll, et mina olen küll põhjast, aga meil on ka ilusad rannad ja meri, nii et ma tean. Mille peale tabas mind pommküsimus, et kas ma olen Põhja-Prantsusmaalt või? No ma ei teagi nüüd, kas olla rõõmus, et ta mind mu prantsuse keele järgi prantslaseks pidas, või kahtlustada, et ta lihtsalt ei kujuta ettegi, et Põhja-Prantsusmaast kaugemal võiks ka olla meri, rannad ja asustatud maad? Mõlemad variandid tunduvad pisut uskumatutena. Väga muhe oli igatahes.
Vaatasin pika suve jooksul ära sarja Covert Affairs kõik olemasolevad osad. Mõtlesin, et olen nendega lõpetades mõnda aega sarjavaba. Arvake ära, kas õnnestus? Kui oma Hiina supi eile valmis sain, tuli suur tahtmine söögi kõrvale midagi vaadata. Vaatasingi ära sarja Suits esimese osa. Ja siis teise, kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda. Noh, oligi vihmane ja külm pärastlõuna/õhtupoolik/õhtu/öö :). Pähh, aga üleüldises plaanis polnud uut sõltuvust muidugi vaja. Mul oleks ajaga parematki teha...
Nii. Nüüd aitab kah. Ma lükkasin koristamise tänase varna ja enam ei jää tõesti muud üle - tuleb kraamima hakata. Mul on ju veel Eestis käigust asjad pilla-palla ning riietega tuleks ka kiiremas korras tegeleda. Sünoptikute teatel võib nüüd suveriided ametlikult ära pesta ja jalust ära panna, aga varrukatega riided tahavad triikimist. Põrandapesu tähtaeg oli tegelikult ka ammu. Oh jah.
Pakaa!
M.
Hahaa! Ma oleksin end äärepealt pikali naernud su Fairy loo peale. Võid vahelduseks proovida miskit väetist, et taime kosumisele hoogu juurde anda. Hoian sulle (ja lillele!) pöialt!
VastaKustuta