Augutäide

Vahepeal on kirjutamisse jälle pikem auk jäänud. Ma ei tea, kaks nädalat on hästi kiiresti mööda tormanud. Tiksun siin vaikselt tööd teha ja kavandan Tillinna külastust ja niisama. Homme juba sõidame, kui põnev :). Söögikohad on välja vaadatud, potentsiaalsed muuseumid ka, ühe vana sõbra sain meile vanalinnas mõõgavõitlust tegema, paar muud asja orgunnisin ka, neil käskisin suurt kõndimist kannatavad kingad jalga panna ja põhimõtteliselt vähemalt mina olen valmis. Kui nüüd ainult päikest ka antaks. Või vähemalt vihma tagasi hoitaks.

Meil siin on ilmad ilusaks pööranud. Kohe kutsub jälle linna peale, poodi, parki ja kohvikutesse, nii et ega ma kohe lähengi. Muidu niikuinii väga uudiseid pole, millest kirjutada. Korterinaaber on talle omaselt vait kui sukk, nii et hetkel kõige segasemal teemal - vägagi komplitseeritud elukoharindel - on olukord endiselt muutumatult ähmane. Eile käisin igaks-juhuks üht korterit vaatamas, aga see oli õige hirmus. Nagu väga odav hotellituba, suitsukoniauke täis pleekindsinine polüestervaip põrandal, peamiseks mööblitükiks seina seest väljakäiv lasteaiavoodi jne jne jne. Nojah, eks ma rõõmustasingi, et odavavõitu oli see pakkumine, pidades silmas, et korteri asukoht oli super ja lepingut sai teha isegi näiteks kuueks kuuks. Tavaliselt tahavad siin kõik ju hästi pikka üürilepingut, 2-3 aastat on keskmine taks... No enivei, asukoht oli ideaalne, põhimõtteliselt oli tegu täpselt minu paralleeltänavaga, kus kõik asjad on käe-jala juures, ja üür oli tervenisti ainult 1000 eurot kuus. Ainult see oli tõesti ka selline koht, kus elaks hädapärast väga ajutiselt väga natuke, aga mitte põrmugi kauem, kui tingimata vaja. Ei, hoian edasi silmi lahti ja lasen Frantsuaal ka omi asju edasi ajada. Tal on mingi asi soolas, kindlasti on see märksa parem diil. Korter on raudselt oluliselt kenam, vahendustasu ei oleks vaja ja ilmselt oleks edasine suhtlus omanikuga temasuguse käendaja abil märksa lihtsam. Noh, näiteks üürilepingu pikkuse suhtes või nii. Kui seda peaks juhtumisi olema ühel hetkel vaja ootamatult katkestada. Mingil põhjusel.

Muudel rinnetel on kõik muutusteta. Ahjaa, teen novembrikuiseks puhkuseks plaane, mul on esimene nädal vaba. Jõudsin järeldusele, et soojale maale ei viitsi üksi minna, nii et otsin lähemalt sihtkohti. Jõudsin ka järeldusele, et äkki peaks tegema uue katse Londonisse sõita. Kusjuures avastasin, et tegelikult oleks ju palju mugavam minna rongiga, sest lennujaamad on seal kõik pärapõrgutes (ja siin ka, kui mitte just minna Luxairiga, mis on enamasti üsna kallis) ja lennuajad ebamugavad. Aga kui teha niikuinii Pariisi asja ja siis sealt paariks päevaks rongiga Londonisse sõita, saaks päris mugavalt, kiirelt, inimlikel aegadel ja inimlikesse kohtadesse... Ja Eurostari piletit saab veel 44 euroga! Ideaalne ju! Vot. Midagi pole veel ära ostnud, aga mõte on mõnus. Arvan, et korraldan asja lähipäevil ära.

Muide, kas keegi on Patarei vanglamuuseumis käinud? Kas see on nagu mingi paariruumiline muuseum, kus on eksponaadid, või käiakse seal ikkagi vanglaruumides mingit ettenähtud marsruuti pidi? Ja kas linnahalli juurest Patarei ja lennusadama juurde jalutamine on väga kole ja kõle? Ja milline vaade avaneb teletornist pimedas? Meil tuli Eliane'iga Patareist juttu järsku, et äkki vihma korral plaani võtta. Aga kuna ma ei ole ise käinud, siis ei oska seisukohta võtta ega midagi arvata...

Aga okei, sellega ma nüüd lõpetangi. Ilm on ilus ja mul on linnas asju ajada. Pakaa praegu!
M.