esmaspäev, 16. september 2013

Hiina keel

Käisin täna letseburgi keele tunnis. Õigupoolest veel polnud päriselt tund, oli see hetk, kus määrati rühm ja kinnitati tundide toimumise kellaajad ja õpetaja ja õppematerjalid jms. 30. septembrist läheb päriselt lahti. Kolm korda nädalas, E-K kell 19.00-20.40. Kokku 80 tundi, st kursus kestab veebruari alguseni. Ja kas te kujutate ette, et kogu see kupatus maksis kokku ainult 170 eurot? Luksemburgi muid hindu arvestades on see täitsa tasuta. Isegi Eestis ei saa nii odavalt ühtegi normaalset keelekursust, ma arvan. Grupis on 22 inimest, mis on muidugi palju, aga esimese kahe nädala järel pidavat sealt palju rahvast ära vajuma. Ja tunnid pidavat olema väga lõbusad. Tegelikult ma oleksin eelistanud muid päevi, sest see kultuuriteemaline vestlusring on ka just teisipäeviti. Aga no see ainus teine õhtukursus, mis oleks aja poolest sobinud, oli juba täis, nii et midagi pole teha. Muidugi mulle öeldi, et kohal peab olema minimaalselt pooltel kordadel ja ma mõtlen, et ma ikka võtan selle kultuurikursuse ka, lihtsalt teen teisipäeviti üsna sageli keeletundidest poppi. Ma usun, et olen piisavalt motiveeritud ja õppimisvõimeline, nii et sellest pole vast midagi. Niikuinii on seal kolmveerand õpilastest raudselt ainult sellepärast, et suuta ära teha kodakondsuseksam, kus tuleb kümne lihtlausega kirjeldada etteantud pilti. Seda oli täna juba peale vaadates näha. Mõte siis selles, et edasiminek ei ole ilmselt ülikiire, jõuan need teisipäevased tunnid küll ise endale selgeks teha. No enivei, selle kultuurikursuse õpetajaga on kohtumine homme õhtul, eks siis paistab, mida tema sellest arvab, kui ma võtan teisipäeviti kaks kursust ühel ajal ja tean talle juba ette öelda, et käin kohal umbes 70% kordadest. Noh, et mõni kord teisipäeviti ikka keeletundi ka jõuda.

Igatahes tuli põnevus juba täna sisse. Saab jälle uusi tuttavaid ja nii. Samas eks see saab muidugi päris paras väljakutse olema, sest nüüd on mul kohe kõik aeg põhimõtteliselt sisustatud. Pärast tööd veel midagi ÕPPIDA, st kasutada aju aktiivselt 12 tundi jutti??? Noja et siis ülejäänud elu jaoks jääb üleüldse umbes tund päevas :)??? Kõlab mõnevõrra hirmutavalt, aga proovima ikka peab. Kui ikka kuidagi ei jaksa, eks mul on alati võimalus tundidest loobuda, aga niisama ei kavatse ma alla ka anda. Liiatigi ei tohiks ma keelte suhtes kõige andetum olla... Noh, igatahes, et oktoobri esimesest nädalast alates siis uus rutiin (v.a istunginädalateks): E-K pärast tööd keeletunnid, N on saunapäev. R ja L on kohvikuõhtud ja P on tervenisti tühi, uskumatu. Kuigi... sinna ilmselt tuleb mahutada kodused ülesanded ja sellised triviaalsused nagu koristamine. Mmm...

Aga jah. Põnev on ikkagi. Ootan juba, et saaks tundidega alustada. Sügisene värk - seenevihm ja hall ilm seonduvad kohe uute õppetundidega. Justkui nimme olen ma esimeste tundide ajal just Frantsuaa ja Eliane'iga Tallinnas, aga kolmandaks tunniks jõuan kohale. Mis on ka hästi, sest need, kes esimese nädala jooksul tundidesse ei ilmu, võetakse kohe süsteemist maha.

Aah, jõudsingi jälle selleni, et Tallinna plaanid on ka pooleli. Minu mõningase haipimise peale otsustati hotellidest Kolme õe kasuks. Telegraafi asemel. Kolm õde ei tea seda veel, aga neile saabub maailma kõige rangem kvaliteedikontroll. IRW. Pliis, pliis, pliis, teeme siis nüüd nii, et nad oleksid päriselt tipptasemel. Muidu jääb see minu hingele :). Ja siis tuleb veel ilma eest palvetada ja, oh, ma olen päris põnevil. Sest ma siiani ei tea, mida neile Tallinnas näidata, kuna ma pole siiani välja mõelnud, mis neile meeldiks. Saate aru, mina, kes ma tavaliselt oskan inimestele peale vaadates väga hästi paika panna, kes milline reisija on, ei saa neist lihtsalt selles mõttes sotti. Ma tunnen neid juba üsna hästi ja mul ei ole mitte mingit aimu, mis nende puhul sobiks... Nii et tuleb vist improviseerida. Kõikide oludega ise eelnevalt tutvuda ja siis käigu pealt soovitusi välja käia. Põnev-põnev. Laupäeval sain muidu teada, et üks siinne tuttav käis augustis Riias, Tallinnas ja Helsingis. Ta ei mäletanud nendest paikadest praktiliselt mitte midagi, isegi mitte hotellide nimesid, aga talle avaldas sügavat muljet Riia autopark, mis pidavat olema siinsest vägevam. Veel avaldas talle muljet 83-aastane Riia giid, kes ei lasknud neil lennujaamast hotelli puhkama minna, vaid viis nad kohe "teatavas vanuses maju" vaatama. Tallinnast mäletas ta samuti ainult "teatavas vanuses maju ja kirikuid" ja Helsingi oli lihtsalt suur linn, kus polnud üldse midagi huvitavat. Peaksin vist igaks juhuks selle Robi orientiiriks võtma ja katsuma meeles pidada, et "teatavas vanuses majadega" üle ei pingutaks... Aga mis siis üle jääb? Kogu aeg ei jaksa ju süüa ka...

OK. Kell on jälle hiline. Tuttu, mehed!
Ööd!
M.

1 kommentaar:

  1. Hei! Muidu küll Soome patrioot, aga minagi arvan et Helsingi võib rahulikult nimekirjast maha tõmmata. On sealgi ehk omapäraseid kohti, no mina pole veel leidnud...just üks suur tuim linn.
    http://tallinnapaivakirja.blogspot.fi/ - siin päris huvitavaid paiku nähtuna Tallinnas soomlase pilgu läbi.

    VastaKustuta