Pisut pildivariat. Ma tahaksin juba väga emme ja Varno pilte ka näha, aga kuna mul arvutit kaasas ei olnud, jäid meil pildid üksteise kaartidele ümber kopeerimata. No pole hullu, ongi jõulude ajal jälle tegemist :P.
Isegi Google Translate ei tee nii palju vigu!
Eputis
Agaaviistanduse transport
Ülimõnus karstikoobas - maailma kõige kihvtim ujumispaik
Vesi oli tegelikult 14m sügav, aga sellest pole üldse aru saada :)
Enne lakkimist ja iluravi
Pärast lakkimist ja iluravi. Tagaplaanil on natuke neid totsikuid näha ka, mille hulgast sai endale meelepärase valida.
Üks Paveli-nimeline vetelpäästja tegi mulle kangesti silma ning tema käest kuulsin, et Cancunis oodatakse just meie hotelli esisel rannalõigul merekilpkonnade koorumist. Kahjuks pidi oodatav sündmus juhtuma just minu ärasõidupäeva õhtul, aga emme ja Varno, kes jäid päevaks kauemaks, nägid selle imeasja ära!
Nii tehakse kitsa kleidiga pääsukest
Noh, ja kui välja arvata see, et ma olen endiselt meie ajavööndiga pahuksis ning ei saa kuidagi õigesse unerütmi, mõjus puhkus imeliselt. Ma kohe tunnen, kuidas ma viitsin ja tahan jälle rohkem igasuguseid asju teha. Patareid on jälle täitsa täis. Kui ma end kokku võtan, teen Frodole homme jõusaali eest uue ülekande ära ja hakkan jälle sportlikuks. Lisaks pean ma plaani osta piletid jaanuari viimasel õhtul Philharmonie's antavale mustlasviiuldajate kontserdile (peab ju seal majas ükskord ära käima!), sõita homme Trieri saapaid otsima ja käia pühapäeval sellel veinidegusteerimisüritusel, kuhu ma kaks kolleegi juba eelmisel nädalavahetusel kohale vedasin, mis siis, et üritusest polnud halli varjugi. Ajee, äge. Ja Alain de Bottoni uus raamat on ka vaja ära lõpetada. Amsterdami lennujaamast kogemata leidsin - ma ei teadnudki, et tal juba järgmine üllitis valmis on. Ta on nii kohutavalt mõnus kirjutaja, ma omal ajal armusin ära tema raamatusse "Reisimise kunst", mis oli üksainus suur reisiteemaline kullahunnik. Ja nüüd see uus raamat "Religion for Atheists" on ka hästi eluterve ja kuidagi täpselt täkkesse läinud. Ma olen ise ka paljusid neist asjadest just enam-vähem niimoodi mõelnud, aga de Botton valab need mõttekillud ilusasse voolavasse kirjakeelde. Meil on Muhamediga olnud triljon religiooniteemalist vaidlust (no iga korralik moslem püüab ju iga mittemoslemit ümber pöörata), mille käigus ma olen talle seletanud paljusid asju just nii, nagu de Botton on selles raamatus lahti kirjutanud. Ainult de Botton on eelnevalt oma argumentide toetuseks ka faktid välja uurinud, mina olen alati improviseerinud ja Muhamedi ettevalmistustööga võrreldes kaotajaks jäänud :). Aga selle raamatu ma ükskord Muhamedile kingin, ausõna. Kuigi ta võiks tegelikult muidugi üldse lõpetada mulle oma usuteemaga närvidele käimise - ma ei kannata pealekäimist kohe vähimalgi määral ja üleüldse ei ole see mitte kellegi teise asi, mida mina usun või ei usu. Voh.
Aga ma nüüd lähen korra linna.
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar