Olgu kohe öeldud, et ma ei jõudnudki sellele veiniüritusele, kuhu ma kaks nädalat minna tahtsin. Reedel tahtsin kindlasti kohvikusse minna, aga isegi mina ei jaksa nii palju veini juua, et päeval ja siis veel õhtul ka :). Seega otsustasin kohviku kasuks. Laupäeval käisin Trieris ja jäin seal poodlemisega väga hilja peale, nii et veiniüritusele enam ei jõudnudki. Läksin jälle kohvikusse :). Ja täna... täna tundsin, et selle nädala veinilimiit on üldse täis. No kohe üldse ei olnud isu noh, jalutasin peaaegu sinna telgini ära, aga siis marssisin tagasi. Mõtlesin endamisi vabanduse ka välja - see on niikuinii pigem selline üritus, kust kohalik rahvas detsembri pidudeks veinivarusid soetab. Aga ma ju ei hakka siit neid veinivarusid Eestisse ikka vedama. IRW. Nii palju siis plaanidest.
Trieris oli seevastu hästi vahva. Üle ootuste vahva. Sain need kauaotsitud saapad, tegelikult kohe kaks paari - ühed pika säärega ja soojemad, teised poolsaapad ja õhemad, täpselt praeguseks ajaks parajad. No kolmanda paari leidsin veel ja see meeldis mulle kusjuures veel kõige rohkem, aga see jäi poodi, sest mul lihtsalt ei ole pruune saapaid mitte ühegi riietusesemega kanda noh! Täiesti masendav, hakka või uut garderoobi soetama nende pärast - need on mul siiani hingel :). Sügisesemaid riideid kusjuures ma veel võib-olla leiaks beežides toonides, aga need konkreetsed saapad olid paksu lambavillase voodriga ka, neid ei pane ju varasügisel jalga :(. Kuigi oot, mul on ju beež kasukas... ! Ooo, kuidas see mul meelest läks!
No enivei, ma nüüd pean nende saabaste üle järele mõtlema. Kasukas muudab asja... Igatahes, käisin Trieris päris põhjalikult mööda poode ja vist valisin nüüd endale sünnipäevakingituse ka välja. Aga ma veel ei ütle, millega tegu, muidu pole üldse huvitav :). Eks ma pärast jõulude ajal siis räägin pikemalt :).
Veel proovisin valget hõõgveini. Francois soovitas - meil tuli ükskord hõõgveinist juttu ja siis ta teatas, et neil on Patrickuga täiesti erinev maitse. Patrickule meeldivat punane ja hästi magus, aga Francois'le valge. Mina polnud valget omast arust üldse proovinud, aga esimene glögikohvik, mida ma Trieris nägin, pakkuski ainult valget hõõgveini. Proovisin siis ära ja pean tõdema, et oli hea küll, polnud kuidagi nii läila kui mõned punased. Õunane oli ka. Mmm... Trieris oli õhustik ka hästi mõnus juba, kõik jõulutuled põlesid, jõuluturg oli juba pooleldi avatud (teist poolt putitati ja pandi parajasti üles), siit-sealt kostis jõululaule, rahvast oli palju, liuväli oli lahti ja lapsed uisutasid seal hästi suures pundis koos (mina isiklikult küll ei tahaks NII tiheda massi sees uisutada, seal ei jää muud üle kui ainult ringis sõita ja pikivahet hoida), vanemad jõid uisuväljaku kõrval hõõgveini ja sõid vorsti ning üldse oli kuidagi hästi mõnus. Erakordselt soe ilm oli ka, mul oli oma musta jope ja salliga kohe nii palav, et hõlmasid ei saanud kinni pannagi. Ja kohvikutel olid terrassid endiselt lahti, ainult nüüd olid neile ilmunud ka mõned soojareflektorid ja fliisid. Hõõgveini joomiseks ideaalne! Vot, et väga tore laupäev oli!
Ja nüüd asun ma Downton Abbey 3. hooaja kaht viimast osa vaatama. Ilusat pühapäeva lõppu teile ka!
M.
Nii tore mõte - käbid niidiga kuuse külge ehteks riputada!
Kui need poleks nii suured olnud, siis oleks ma ühe koju vanemale ostsnud. Geniaalne asjandus - lindude jõulupakk!
Ja Luxi raekoja ette on tekkinud postkast! Huvitav, miks nad seda postkontorisse ei pannud?
Hei Maris!Oi, ma nii ootasin sind Mehhikost tagsi!No esiteks et blogi polnud tükk aega lugeda ja teiseks muidugi tahtsin juba kuulda-näha seda mida seal kuulsid-nägid.
VastaKustutaKüll on vahvad pildid, ja muidugi jutt on huvitav. Sinu kaudu saab kogeda palju huvitavat, no mõtlen et oskad neis vähemtuntud maades üles leida selliseid huvitavaid kohti ja sündmusi mida ehk iga teine ei koge ega märka. Ikkagi giid ju! Mu sõbranna eelmine aasta elas 6 kuud Mehhikos, sõitis mööda indiaanlastega seotud kultuspaiku, aga...no tema silma läbi jäi kõik see ausalt öeldes üsna kahvatuks.Mõtlen just et tema edasi antud fotode kaudu tundus kõik kuidagi kahvatu, vilets ja tolmune.
Euroopa jõulumöll krutib tuure! Usun küll et Saksa jõuluturud on vaatamist väärt, samuti ka teiste lähedusse jäävate maade omad. Ilmselt ikka igal maal ja paikkonnal on ka mingi oma eriline aura ja tunnetus - LääneEuroopas ilmselt heljub kõikjal hõõgveini ja praetud vorstikeste lõhn...raske on kirjeldada soome jõulu, kuigi see ilmselt on ju jõulude jõul! Ehk see vaikus ja sisemine rahu, puhta lume lõhn ja krudin talla all...küünalde sära akende taga...Igatahes Porvoosse saabus juba Jõuluvana eelmisel laupäeval, saabus auruveduriga jõe äärde , siis istus laeva ja sõidutati laevukesega Porvoo jõe randa. Pea mu maja ukse ette...rannas ootas vedruvanker ja kaunis punapõskne Jõulumoor, ja hulk tervitajaid...Trall toimus südalinnas, päike säras ja ilm oli soe. Hahaa, lund ju pole.
Ole ikka kraps jagama seda sealset jõuluootust siin blogis ka. Isegi mina olen viimasel ajal kraps olnud ja oma blogisse kirjutama hakanud peale pikka mõõna. Parimat Sulle!
Ahoi!
VastaKustutaNii tore, et keegi minust puudust tunneb :D.
Tead, ma mõtlen, et ma tahaksin ka ükskord pool aastat Mehhikos elada :). Mulle nii meeldib seal! Issand, ma sööksin siis ennast tšillidest ja ubadest ogaraks! Aga mis puutub sellesse, kuidas mingit kohta, maad, kultuuri, inimest, eluviisi vms näidata, siis eks see sõltub sellest, mida ise näha. Paljude jaoks on kolmandate riikide puhul kõige ahhetamapanevam just viletsus, räpasus ja puudusest kantud leidlikkus. Mina olen seda igal pool nii palju näinud ja see on igal pool ühesugune, nii et see ei eruta mind enam mitte üks raas - mulle meeldivad hoopis positiivsed emotsioonid ja eripära. Pole midagi parata, kipun niikuinii kõiges eelkõige toredat ja head nägema :). Vahel on see igavene nuhtlus, sest kui minult küsitakse, kuidas seda või teist paremaks teha või mis mulle millegi juures ei meeldi, siis ma tihti ei oska kommenteerida, olen juba pakutu või olemasolevaga rahul ja näen selleski head. Aga teisest küljest on nii palju lihtsam elada :).
Tead, sa kirjutasid jõuludest nii poeetiliselt, et mul on nüüd siiamaani vorstilõhn ninas ja kangesti tahaks kuskile jõuluturule kondama minna. Meil siin Luxis avatakse jõuluturg vist nüüd tuleval nädalavahetusel. Nancys on ka suured üritused, nii et peangi välja mõtlema, mida teha. Muidugi vaikset lumist põhjamaist jõulu tahaks ka :). Ehk on jõulud kodus seekord valged!
Aga jah, eks ma katsun jälle blogiga rohkem tegeleda. Igavene nuhtlus on tegelikult see aukude jätmine... Pärast kaob harjumus ka ära :). Aga ma püüan... Püüa siis Sa ka!
Mõnusat algavat jõuluaega!
M.