Nii, täna sai selle hambaga, mis vahepeal valutada vihtus, ühele poole. Aga nüüd on järgmine õudus ees - nimelt paistab, et enam ei anna kuskile lükata ühe alumise tarkusehamba väljatõmbamist. On teises juba mõnda aega üsna suur auk sees, ma siiani lihtsalt pole julgenud end kokku võtta ja selle teemaga tegeleda... Muidu ülemistest tarkusehammastest jäin ammu ilma ning nendega läks lipsti, mõlemad tõmmati nii välja, et ma veel arugi ei saanud, mis toimus. Pärast ei valutanud ka ega midagi. Seevastu alumiste tarkusehammaste väljatõmbamise kohta liigub paraku igasuguseid õudustäratavaid linnalegende ja tõsilugusid ka. Emal näiteks kunagi kangutati hammast nii, et tangid ära libisesid ja emale kurgulakke suure augu tegid. Ja teised on nädal otsa jäätist söönud ja näost nagu pandakarud olnud. Oeh... Kohe üldse ei kutsu seda läbi elama!
Ma mõistan, et ühel päeval tuleb see ikka välja tõmmata, vahet ei tohiks siis olla, kas nüüd või aasta pärast. Võiks ju maha saada asjaga, ei peaks enam muretsema selle pärast. Aga edasilükkamine tundub ikka nii palju ahvatlevam... Oi, ma ei tea, mida teha...
ära põe! mul mõlemad alumised välja tõmmatud. ühe puhul käis jah suu mõned päevad veidi vähem lahti, teisega polnud üldse mingit häda. nii et vabalt võib hästi minna :P
VastaKustuta