Täna hommikul vedelesin voodis ja üritasin otsustada, et mis kell oleks kõige viimane hetk helistada ja tagavaraaku tellida ja mis kellani ma seda vidinat oodata võiksin :D Noh, aga tuleb tõdeda, et need 777 krooni tasusid ennast ära - kohe heliseski selle peale uksekell ja üks poiss pistis selle vidina mulle pihku. Niiiiii tore, nii tore, nii tore :D Aitäh-aitäh-aitäh :D
Ma prooviks teda kohe ka, aga avastasin, et mul on sellist kaablit või junni või midagi sellist ka veel vaja, mille mõlemad otsad oleks nagu USB pordid... Ma nüüd joon kohvi ära ja siis kiman linna otsima... Ma loodan, et Pärnus ikka on sihukesi. Kui mitte, on veel üks asi kolmapäeva hommikul Tallinnas ajada... Oomipoes seda leidub igatahes, nii et tagavaravariant on kindlaks tehtud :D Aga ikkagi, nii tore, nii tore, nii tore, nii tore... Vähemalt mingigi mure lahenes... Kaks kuud on sellega pead vaevatud ja mitu korda kandsin ma maha igasuguse lootuse, et see üleüldse kohale jõuab :D
Muidu... päris paanika hakkab tekkima. Ma täna öösel siin hommikuni studeerisin jälle ja võrdlesin materjale, aga Etioopia taimedeni pole ma veel üldse ikka jõudnud ja põhjapoolsed linnad tuleks ka veel uuesti läbi vaadata ja hõimude kohta on kogu suure kaevamise peale ka vähe justkui ette näidata, et neid peaks ka veel tuustima netti mööda :D Lindude koha pealt olen ma endiselt loll kui lauajalg (noh, kõige suuremaks mureks on see, kuidas mulle tundmatuid linde Eesti keelde tõlkida). Grupp on mul seevastu seekord sihuke nõudlik ka vist kõigele lisaks (mitte lindude, vaid üleüldse kõige koha pealt)... Ja üleüldse, konkurentsitult parim küsimus on see, et mis minu jalaniru Etioopia pinnasest arvab... Pärast ma ei saa kõndidagi seal :D See oleks küll pull... või siis mitte.
Aga ma nüüd siis lähen, muidu ma ei jõuagi kohvijoomiseni. Täna on üks juubelipidu ka veel ette nähtud... Oh jah.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar