pühapäev, 18. oktoober 2009

Addis vol 2

Oeh, pohjas on nuud ka tiir ara kaidud ja Addisesse tagasi joutud. Ohtul ootab veel mingi folktantsudega etendus ja siis lennujaama minek. Tahaks siit juba minema... Koriauguni on sellest maast :D

Mitte, et age poleks olnud. Oli kull, aga mones asjas peksa siin kull nagu peaga vastu seina, nii et kops on ule maksa ja koriauguni kah veel. Joonas, kes mul giidiks oli, oli naiteks nii ebaprofessionaalne tuup kui uldse olla andis ja mida aeg edasi, seda voimatumaks temaga raakimine uleuldse laks. Tana oli eriti paha tuju tal... Ju ootab lahti saamist meist. Aga no porgusse, kui ma sihukesele jootraha annan...

Grupp... nendega oli alguses jamasid, aga lopuks on onneks asjad ikka oluliselt paranenud. Peale seda uhtainust sonavahetust, mis meil oli, on koik ennast vaga meeldivalt ja korralikult uleval pidanud, nii et seegi hea. Parimaid sopru meist just ei saanud, aga vahemalt sai koik selgeks raagitud ja viimased paevad olid paris toredad nendega. Aga uldiselt on mind vist hammustanud tsetse karbes, sest mul on kolm paeva juba hirmus vass peal, no lihtsalt ei jaksa mitte midagi teha.

Muidu on nii, et etiooplased on jube toredad. Natukene aeglase toimega, aga vahemalt hasti sobralikud ja lahked ja naeratavad. Pealinn on suhteliselt mottetu koht, aga Lalibela kirikud olid vaga vinged ja need hoimurahvad siiski ka...

Pilte olen teinud... hmm... mingi... 1400 voi sinnakanti (pigem ule kui alla selle) ja moni on paris ilus ka... Hehee... Enne ma ei julgenud neid eriti vaadata, elektrivarustusega pole siin lood just kiita, aga siis, kui ma nuud hakkasin iga paev fotokat laadida saama, siis olen neist juba ule kainud mitu korda, udused ara kustutanud ja nii... tahaks juba arvutist suurelt naha neid parimaid... Ei joua ara oodata.

Etioopiast uleuldiselt aga (mul on tund aega aega, eks)... meenutab Indiat natukene oma vaesuse poolest, aga toit ei ole veeranditki nii hea... Maastik on selle eest triljon korda kaunim, kui ukski koht, mida ma nainud olen. Ja kuigi rahvuspargis loomade vaatlemine jai natuke napiks, siis igasuguseid eksootilisi elukaid on jahitud kull - ilusaid ahviportreid on mul... ja linde on siin igasuguseid ja ilusaid.

Etiooplaste kohta veel nii palju, et jubedamad kilplased on nad, aga vaga meeldivad seejuures. Mitte ukski hing peale uhe mottetu nomeda libediku pole naiteks jootraha noutanud... Selles mottes, et tanava aares on igasuguseid birritajaid rohkem kui sipelgaid pesas, aga nad ei loo kulge, ei ole ebaviisakad (lihtsalt meeleheitel) ja koik teenindajad on ubertoredad ja ei nouta jootraha. Kuna ainus Aafrika maa, millega mina vorrelda oskan, on Egiptus, siis tuleb oelda, et vahemalt selles osas on asjad tugevalt Etioopia kasuks. Ma oleks voinud rahumeeli abielusormust meenutava sormuse kaasa votmata jatta, ei tulita siin keegi kedagi. Rahakoti oleks voinud ka kaasa votta, turvalisusega on lood siin oluliselt paremad kui paljudes teistes kohtades, kus ma kainud olen. Hirmutatakse ainult.

Satikaid on ka palju, saasetorjevahendit on lainud nagu vett :) Sellegipoolest oleme koik vist mingil maaral ara soodud ja peale uhe naisterahva ja minu ei votnud keegi malaariatablette... Palju onne neile. Mina kull ei tea, mis neist saab. Kohulahtisus on ka koigile kohale joudnud... peale minu. Kohe esimesest paevast saadik monel seejuures - uks puristas kovasti vetsus juba enne seda, kui me esimese Etioopia louna joudsime ara suua. Huvitav, mis tal viga oli :)

Minuga on nii, et kui mina juba hakkasin motlema, et seedin raudnaelu ka, siis tana keerab kuidagi naljakasti kohus, eks me vaata... Lootkem parimat siiski. Aga isegi kui juhtub halvim, siis vahemalt reisi viimsel paeval, eks. Minu ainus draama oli see, et kuskil oli vetsu uks nii madal, et ma ei joudnud nii madalale kummardada kui see oli ja loin pea monusalt vastu uksepiita ara... Uksepiidas oli kenasti pusti mingi naelapea, mis mulle pahe vaikse augu tekitas, aga minust oli tark tegu kuu aega tagasi teetanuse sust lasta ara teha. Pole hullu midagi. Hoopis tore on see, et mu jalg on kenasti koik see aeg vastu pidanud, seejuures tegu on olnud kogu aeg pinnasega, mis pole just koige mugavam ja kindlam, eks. Rahvuspargis sai kovasti turnida, magesid on vallutatud mitmeid, marsitud on kilomeetrite kaupa ja mitu korda olen koperdanud ja komistanud ikka ka... ptui-ptui-ptui, aga siiani on need koik loppenud hasti... Aga muidugi etiooplastega, kes iga jumala paev mingi paarkummend kilomeetrit maha vantsivad, ei anna mind vorrelda kuidagi. Koik nad imestavad, mis mu jalal hada on, et ma lonkan...

Muidu on need etiooplased uks imekena rahvas. Toesti hasti elegantsed ja notked ja ilusate naojoontega, nende tragoodia on ainult see, et nad on ilusad nii natukest aega, enne kui raske elu ja halb toit ja loputud tited nad koledaks muudavad. Mehed nii ilusad pole kui naised, a mehed pole vanast peast nii koledad ka...

OK, aga ma lahen nuud pakin viimased ostud kohvrisse ara ja siis ongi varsti kaes aeg, millal saab ohtusooki ja showd vaadata. Ja siis lendamaaaaa....

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar