Vanad head ajad tulevad meelde

Vanad head sporditegemise ajad siis, mil sai trennis käidud ja "kodulooma" kaasas taritud alatasas. Sellest saadik on palju vett merre voolanud ja nüüd on mu vana nastik ma ei tea, kus täpselt... Aga eile, näe, läks äkki tarvis. Käisin nimelt squashi mängimas. Pool tundi oli jube tore, aga siis ma tegin midagi (eiteamida) ja tõmbasin hullu raksuga ära oma säärlihase. No tõesõna, mina ei tea, mis värk on... Aga jah, hüppasin pärast ühe jala peal koju viiendale korrusele ja toanaaber käis õhtul tänu minule jalutamas ja värsket õhku hingamas (jalutas valveapteegist igasugust kraami tooma) ja täna hommikul oli mul olemas täiesti vettpidav põhjus, miks mitte hambaarstile minna (mis on iseenesest ka tegelikult suhteliselt tore) ja puha... Et üleüldises plaanis pole elul väikesele valule vaatamata nagu väga vigagi, aga Fastum geeli lõhn, ühel jalal elevandina ringihüppamine ning "koduloom" tekitavad tõelist nostalgiat :D Veider. Äkki see oli märk. Et ma siiski peaks arsti juurde minema ja siiski akadeemilise võtma :D Hehee. Või uuesti sporti hakkama tegema. Või hakkama igaks juhuks pensionieaks raha kõrvale panema, kui juba praegu sihukestest tühistest valesammudest niimoodi liikumisvõimetuks jääb...