Mõnikord on täitsa lõbus sant olla vol 2

Eile jõudsin tänu väga põhjalikule transpordiplaanile otsapidi koju Pärnusse (ja nägin tee peal rekordiliselt palju tuttavaid nägusid, keda pole ammu trehvanud - muidugi on kõige parem aeg nendele otsa koperdamiseks siis, kui ma naeruväärselt ühe jala peal kalpsan, eks), varustasin end kõige hädavajalikumaga ja valmistusin nädalalõppu ja -vahetust kindlusse suletuna lõputöö ja tõlgete seltsis veetma. Üsna üheülbaline tundus tulevik olevat, kuni järsku plaanid kardinaalselt muutusid... Nimelt sadas mulle poole öö aegu sisse seltskond Liis & Co, kaasas kaks pudelit šampust, titt ja Alias ja nii mõõduski too õhtu ulmeliselt ruttu hoopis meelt lahutades... Sai kõhtu kõveraks naerdud [Aliase selgituste peale ikka] ja poole hommikuni seltskondlik oldud, hommikul seejuures veel vara tõustud ja mõnusalt uimerdatud, laterdatud ja pisi-Elluga tegeletud. Liis tegi mulle süüa (!) ja puha, kohvi keetis ka nagu vana koduperenaine kunagi - ikka mitu potti. Ja nõud pesi ära muuhulgas... Mida mina tegin??? Mina muudkui vedelesin diivaninurgas nagu viisakas võõrustaja kunagi, jalg mitme elastikuga hullult kokku tõmmatud, ja vaatasin pealt :D