Suvi

63 pages, 22 334 words, 6 chapters, 78 quoted sources and 3 years of work. Done!

Või tegelikult ainult almost done, sellepärast et ma nüüd küll saatsin põhiteksti juhendajale lõpuks lugemisele, aga nüüd on vaja teha viiteaparatuur, mis võtab sada aastat aega (sest veel viitamata raamatud on ka kuramuse sajas raamatukogus laiali), siis sissejuhatused ja kokkuvõtted, mitmes keeles summaryd ja muud säärast - aga lihtsalt, kuna ma sisule panin praegu suure ja rasvase punkti ja hüüumärgi lõppu, siis on sihukene... eufooriline lõpetatuse tunne. Ma olen nüüd siis tunnike aega eufoorias, enne kui hakkan ülejäänut pusima.

POSTSCRIPTUM: üleüldse olen ma täna hull tegija :D [Keegi peab ju kiitma] Mitte ei mõista, kuidas on võimalik, et ma olen NII palju kirjutanud, nii palju parandanud, nii palju viiteid ehitanud... Ning siis veel võtsin ma vahelduse mõttes ette terve raamatu käsikirja, mis toimetajalt parandustega juba eelmisel nädalal tuli ja mis ootas üle kontrollimist... Novat, viisin kogu 238 lehekülje parandused ka dokumenti sisse nagu naksti... ja kell on IKKA veel 3! Hämmastav... Kui ma nüüd kogemata jõuan terve M-lt saabunud tõlke 5lk ka ära teha enne kella viit, siis oleks täitsa nädala programm täidetud :D

Kutse sõjaväkke

Täna öösel sain ma kutse Soome armeesse. Kohal pidin olema õhtul kella kuueks, kusjuures see paik nägi välja nagu mingi kolkakoht Eestis, aga ma ei mäleta, mis koht täpselt.... Ega midagi - panin asjad kokku ja hakkasin minema. Astusin maalt ka läbi, kus vanaema asemel elas nüüd kummalisel kombel Tikker. Olin seal nii kaua, et hakkasin alles kella kuuest minema ja olin hirmus mures, et jään hiljaks... Läksin Soome ja hakkasin Helsingi linna pealt otsima raudtejaama - ega see pole enam samas lihtsas kohas keset linna, hoopis kuskil kõrgel mäe otsas ja mööda kitsast tänavat ja läbi lillepoe tuleb minna sinna. Sõitsin siis pärapõrgusse ja sealt edasi kõndisin jala. Kogunemispunktiks oli mingi kämping, kus oli tervelt 3-4 maja. Ilus remonditud koikudega tuba oli ja puha... Aga siis ma hakkasin mõtlema, et kellegi jutust midagi aru ei saa ja otsustasin küsida, et miks ma üldse Soome sõjaväkke minema pidin... Loogika raudne, eks! Noh, küsisingi järgi ja selgus, et ma ei pidanudki seal olema...

Vot selline unenägu siis tänaseks.

Muidu on minu meelest jabur, et suvehommikuti on igal hommikul telekast järjekindlalt ainult üks saade - PRILLITOOS!!! No kuhu see kõlbab, ah?

Valgussaaste

Kunagi oma lõputööga alles alustades sattusin ma sellise asja peale ja proovisin natuke kätt. Päris hirmutav. Nüüd leidsin uuesti üles, kui mingit viidet taga ajasin. Proovige järgi - see on sihuke interaktiivn asi, kus saab ise paigutada laternaid pimedasse öhe ja vaadata, mis saab... Mis siis saab, kui on ülevaltpoolt kinni kaetud latern ja kui on täiesti tavaline latern... ja kuidas tähed välja paistavad, kui kuskile kasvõi kaks laternat panna...

Raamatumäed ja kohviojad

Ega tegelikult pole mul öelda midagi, aega ka pole midagi öelda. Lubasin täna juhendajale saata oma lõputöö lugeda, aga viimane peatükk on IKKA veel poolik. Ma mitu päeva olen usinalt töö esimest osa lihtsalt üle lugenud, kohendanud, täiendanud, redigeerinud ja ümber tõstnud ja see võtab nii masendavalt palju aega - iga lõigu ümber tõstmisega on rohkem vaeva, kui selle otsast peale kirjutamisega, sest siis tuleb kõik üleminekud jälle üle vaadata ja ikka läheb midagi naljakasti. Aga noh, ma vähemalt tõdesin, et mulle endale kõik, mis ma siiani kirjutanud olen, väga meeldib, nii et ma olen rahul. Väga.

Ainus mure on mul hetkel see, et ma peaksin ruttu veel paar asja lahti kirjutama viimasesse peatükki, et see Christine'ile muljet avaldaks, ja siis tuleb kuskilt nagu vist kasutatud kirjandust juurde muretseda - antud hetkel viitan ma otseselt ainult 57-le allikale ja mul on sihuke karvane tunne, et seda võib pisut vähevõitu olla. Ühesõnaga - tsitaadid tuleb üle vaadata veel ja veel kord... Õujee... Tänu sellele vedeleb siin ringis minu ümber jätkuvalt ligi poolsada raamatut, mis kõik kuskilt kohast lahti ka on... Päris naljakas näeb välja...

Uhhuu... aga muidu, ma isegi ei saa aru, mul on endiselt reisirütm sees, st et ma iga päev jätkuvalt ilma kellata ärkan vara üles ja puha... Nii tore. Täna juba kargasin kell 8 püsti ja hakkasin tube koristama, kella kümneks olin valmis lõputöö kallale asuma ja ikka oli tunne, et kell on niiiiiii vähe :D Väga vahva, jätkuks seda hommikust energiat ometi kauemaks...

Selge, aga eks ma siis nüüd pöördun tagasi kirjutamise juurde... Ega aega pole ülearu...

Aga mul on täna nimepäev :D

Ma polnud endale pärislt aru andnud, et juba on esimene august... Päris hirmus. Pool suve on läbi ja lõputöö tähtaeg on kahe nädala ja kahe päeva pärast. Noh, mul on küll vaid 30 lk lugeda jäänud veel viimast raamatut, mis ma selleks otstarbeks tahtsin läbida, edasi on vaid natukene kirjutada, kohendada ja vormistada - peaks jõudma küll ja vabalt. Aga eks me näe... Ei tahaks nagu midagi ära ka sõnada.

Muudest teemadest niipalju, et eile käisime Tikri ja Co-ga vanaema juures vaarikal, saunal ja grillil. Väga vahva oli, kuigi vaarikaid on tal minu meelest endiselt liiga palju.

Täna vaatasin pool päeva telekat ka veel - ma avastasin mingi kanali palt säärase sarja nagu Commander in Chief, kus Geena Davis mängib USA esimest naispresidenti ja kogu sarja tegevustik toimub valges majas ja eriti mittearmastatud presidendi lähikondlaste seas. Väga huvitav... Ja nad näitavad teda hästi kompaktselt ka - täna näitasid viis osa ja üleüldse ongi veel jäänud ainult 9 osa, nii et saabki terve sarja kenasti ühe valuga ära vaadata. Suurelt ekraanilt kah veel :D Vahva.

Kass tahab kogu aeg sülle trügida. Tal veab - Nups on maal ja seega on minul tema jaoks rohkem aega. Või noh - teoreetiliselt. Tegelikult ma muudkui loen ja asjatan ja ta vaeske üldse ei jõua mul süles olla :D

Eile saunas käies sai saun veidi kuumaks köetud, nii et korraga seal kaua ei saanud olla ja iga natukese aja takka tuli väljas käia. Kolm korda käisin lava peal ja vahepeal vedelesin õues. Õues oli külm. Nüüd on nina tatine ja kurk kare. Nõõõõõõme. Või noh... selles mõttes, et ma loodan, et see on eilsest jahedast ilmast ja et mulle ei hakanud külge seagripp Pariisi kiirabihaiglast, mis nüüd poolteist nädalat hiljem välja lööb :D Parem oleks...

Ja siis veel mõned pildid - Laulupeost sedakorda

Kuna mul laulupeo ajal läpakat teatavasti polnud, siis ma ei saanud varem nende piltidega ka midagi suuremat ette võtta, aga voilà siis mõned klõpsud peolt kah... St... Esimesed kaks on Tikri tehtud :D Aga väga nunnud.

Hullult äge kleit :P Sihukest tahaks heameelega endalegi...

Olgu öeldud, et neist, kes sedakorda mu piltidele sattunud on, ei tunne ma peale iseenda ja Elleni mitte kedagi...

Suviseid pildikesi Prantsusmaalt

Le Corbusier ehitatud kirik Ronchamp'is - üks neid harvu paiku selles programmis, kus ma veel käinud ei olnud...

Postiljoni Chevali lossi üks fassaad:

Camargue'is olid väga nunnud hobused.

Tüübil on telekas seljas, kust teatrireklaam tuleb... Avignoni teatrifestival oli just alanud...

Teatrikuulutusi olid täis kõik kohad. See siin oli pangamaja sein ja kui hästi uurida, näeb ühte kutti pangamasinat kasutamas...

See valge kuhi seal on sool...

Ja hoolimata sellest, et päv otsa oli selline udu, olin ma õhtuks täiesti ära kõrbenud...

Meile näidati paaditurniiri - 88. maailmameistrivõistlused, võitja saab 2000 eurot... Kes viimasena püsti jääb...

14. juuli

Töist pilti kah siis...

Ja veel töiseid hetki.

Tagasi

Tegelikult tulime tagasi reede õhtul juba, aga alls täna hommikul sain ma oma läpaka lõpuks parandusest kätte ja nüüd on kohe kaks tundi saanud putitada ja personaliseerida ja sätteid muuta ja kohe põnev on :D Mõned uued vidinad on nad peale pannud ja mõned vanad harjunud vidinad on kadunud - päris tore, selline pealesunnitud uuenduslikkus...

Aga reisist siis...

Reisid kulgesid minu melest mõlemad väga hästi, esimene grupp oli mulle siiski natuke rohkem südamelähedane - sellised nooremad ja hakkajamad inimesed, nendega oli lõbusam, sai paremini omavahel jutule ja vähem muret oli nendega ka - selles mõttes vähem muret, et kas nad ikka kõik eluga tagasi jõuavad, kuskil ära ei eksi ja muud säärast. Eelmisest postis mainisin hästi hetkeks ära, et ühe naisega veetsin pool ööd kiirabis... Noh, läks nii, et ma päris mitu ööd ei saanud magada, ühel ööl näiteks juhtus hotellis veel suurem draama ühe inimesega, kes koomasse vajus... Vat-vat-vat... Rääkimata sellest, et üks vanatädi oli nii vana, et ta peale 20 minutit jalutamist enam ei jõudnud kuidagi... Ja siis ta unustas ära, kus toas on ja kuhu ta võtme on pannud ja muud säärast... Et ned inimsed olid ka väga toredad ja lihtsad ja sõbralikud, aga nendega oli oluliselt rohkem muret...

Muidu... Lõuna-Prantsusmaal oli ka hästi vahva. Kõik läks kui lepase reega, midagi etteaimamatut ei juhtunud, ilmad olid ilusad, mina kõrbesin Sète'is puhkepäeva veetes ära, nägime igasuguseid hobuetendusi ja turniire ja Avignoni teatrifestivali, ainus tõrvatilk meepotis oligi see, et mul õnnestus Vichy linnas ekskursiooni tehes auku astuda ja kõvasti draamat teha... Ma tean küll, et ma ehmatasin oma grupi omad kangeks kõik... Aga üleüldises plaanis, ma loodan, et see neile kõige rohkem meelde ei jäänud sellest reisist :D

Pariisis veedetud aeg möödus ka hästi tegusalt, selles mõttes, et esimese grupiga tuli ühe päevaga teha kõik ära, mida muidu tehakse kolme päevaga... Ja päev otsa grupi ringisuunamist tavaliselt päädis sellega, et ööd veetsin ma kui mitte kiirabis, siis Emilia ja Marie seltsis :D Kui me ükskord Pariisist tulema saime, olin ma kapsas mis kapsas... Aga väga tore oli.

14. juuli oli suhteliselt igav... Pidu oli küll ja ilutulestik, aga mina läksin Marie'ga Montmartre'ile ja seal oli nii palju rahvast, et ega me sealt Eiffeli ilutulestikku näinud, ainult linna tulesid ja seda, mis üleüldiselt linna kohal käis. Aga mulle tundus, et ega se nii väga eriline vist polnud see ilutulestik, nii et minul isiklikult polnud sellest eriti kahju ka...

Ah, mis ma ikka pläman, ma nüüd vaatan, kas mu igasuguste sätete laadimine hakkab lõpule jõudma ja siis tõmban ma reisi pildid ka arvutisse ja vaatan, mida teile näidata...

Pariis on age, Prantsusmaa on age, esimene grupp oli vaga tore, teine grupp on nati kummaline, esimesele tegin paanikat ja kukkusin ise uhel heal paeval auku, olin jalle eriliselt lombakas ja kain nuud peaaegu kipsiga, teises grupis tegi uks teine tadi paanikat ja kukkus ja eilne oo moodus selleparast kiirabis hommikuni peaaegu valja, hirmus uni on ja uks tadi on nii vana ja vaeti, et ma vist lahen nuud teda uksinda jumalaema kirikusse viima, sest muidu tal jaab eluunistus taitmata, ma ajan nahka, ostsin just kingad, varsti pean grupi sooma viima, Emilia kolib homme Rumeeniasse tagasi.

Ära

Hmm. Laulupidu on nüüd läbi - kuidagi hirmus kiiresti läks see viimane päev. Ei saanud nagu arugi, kui juba otsa sai pidu - ja isegi venis see ju kõik oluliselt pikemaks, kui me arvata oskasime. Ei, nii ehk naa oli hästi tore, kuigi selliseid "aga" kohti oli ka üksagu. Aga mis nende kallal ikka norida. Oma lemmiku "Tuljaku" nuiasin välja teist korda isegi :D Eks seal oli ikka nii, et kõik olid nii vaimustuses, et kui ma kraaksatasin, et korrata, siis läks sellest suur laine lahti... Hii, tore. See on minu meelest üks Eesti kõige geniaalsemaid laule.

Aga see selleks, mul pole tõtt-öelda aega midagi kirjutada, hommikul on reisule suund ja palju asju veel teha. Juuli lõpus taasnäeme.

Ma sain kolmveerand teed lipukandjaks olla :P

Ja päeva kõige toredam osa oli see, et kui me ükskord lauluväljakult lahkuva bussi peale mahtusime, nii et kõht tuli väga sisse tõmmata ja kõik olid vihmast läbimärjad ja väga kauaks venima jäänud rongkäigust ja kontserdist ilgelt väsinud, siis oli bussis sellele vaatamata nii hea meeleolu, et läbimärjad bussilised hakkasid üürgama: "Lähme sõidameeeeeee, teeme ühe ringi, mulle meeldib see..." :D Päris lustakas oli. See isegi korvas selle, et sedakorda sattus me selja taha paar naist, kes väga valesti üürgasid kogu aja, nii et päris tegu oli oma jonni ajamisega.

Aga väga äge oli.