Anyone?

Avastamata Provence ja Pariis

07.- 16.07.2009.

1. päev: Väljasõit Tallinnast ja Pärnust. Sõit läbi Baltikumi. Ööbimine hotellis Varssavi lähedal.

2. päev: H/s. Sõit läbi Poolas ja Saksamaa. Ööbimine teeäärses hotellis Saksamaal.

3. päev: Jätkame sõitu Prantsusmaa suunas. Sõidame piki imekaunist Alsace'i veiniteed. Lühike peatus Riquewihris, kus degusteerime kuulsaid Alsace'i valgeid veine. Kaeme üle ka Le Corbusier'i ühe meistriteose - Ronchamp'i kiriku. Ööbimine teeäärses hotellis Lyoni lähedal.

4. päev: Hommikul sõidame Lyoni - Prantsusmaa gurmaanide, pankade ja tekstiilitööstuse pealinna. Lyon on ka muidu Prantsusmaa pealinna järel tähtsuselt teine linn. Siin on välja kaevatud suurepärased Rooma-aegsed amfiteatrid ning mäejalamil asub parim kollektsioon renessanss-stiilis villasid. Tutvumine linnaga. Teel lõunasse külastame postimees Chevali unistustelossi, mis on ainus sürrealistlik-naivistlik arhitektuuri näide maailmas. Ööbimine hotellis Orange'i lähistel.

5. päev: H/s. Pont-du-Gard - kolmekorruseline veejuhe, mis on 2000 aastat vana ning kõrgeim roomlaste ehitatud sild. Seda kasutati veejuhtmena Uzès’i allikatest Nîmes' ini järjepanu vähemalt 400-500 aastat. Avignon - kuulus paavstide asukoht. Tutvumine linnaga: paavstipalee, poolik St-Bénézet' sild jpm. Sõidame Camargues' i looduspargis: Rhone' i delta moodustab üle 140 000 hektari vee- ja soolarikast tasandikku, kus saab näha selle maanurga kohta ebatavalisi looma-, linnu- ja taimeliike. Külastame ka hobusekasvatajate rantšot. Ööbimine kuurortlinnas Stes. Maries-de-la-Mer's.

6. päev: H/s. Päev puhkuseks. Ööbimine samas hotellis.

7. päev: H/s. Sõit Pariisi suunas. Teel lühike peatus Arles'is, mis on provanssaali kultuuri ja traditsioonide üks kindlamaid bastione. Siin elas van Gogh, seda maalis Gauguin ning paik on ära mainitud ka Dante "Jumalikus komöödias". Ööbima sõidame hotelli Vichy lähedal. Õhtune jalutuskäik linnas, kus toodetakse maailmakuulsat vett.

8. päev: H/s. Jätkame sõitu Pariisi suunas. Teel teeme peatuse Vaux-le-Vicomte'i lossis - Versailles' palee kõige olulisemas rivaalis. Pärastlõunal jõuame Pariisi. Soovijatele ühine laevasõit Seine'i jõel. Majutus hotelli. Õhtupoolik vaba Prantsuse Vabariigi aastapäeva pidustuste ja ilutulestiku nautimiseks.

9. päev: H/s. Ekskursioon Pariisis bussiga ja jalgsi. Tõus koos giidiga Eiffeli torni esimesele korrusele. Soovi korral võimalik korraldada ühine lõunasöök prantsuse restoranis. Õhtul jalutuskäik kunstnike- ja kabareede linnaosas Montmartre'i künkal. Ööbimine hotellis.

10. päev: H/s. Transfeer lennuväljale ja lend Pariis-Tallinn.

HIND: 9800.-

HIND SISALDAB: Lennupiletit koos lennujaamamaksudega, mugavustega bussi, tee- ja kohvi autobussis, majutusi 2- inimese tubades, hommikusööke vastavalt kirjeldusele, eestikeelseid ekskursioone, giid-reisisaatja teenuseid, käibemaksu.

HIND EI SISALDA: Tervisekindlustust, muuseumide ega muude tasuliste objektide pileteid.

Tehnikaimedest

Kuna Kaidi lõpetab homme ülikooli, siis ma käisin täna tööl ja me jõime kolme peale ära kaks pudelit šampust, et asja ikka korralikult tähistada. Novat... istun mina siis Tallinna poole sõitvasse bussi, endal pea suti vindine, ja vaatan, et ossa, MSN väidab, et ma justkui online oleksin. Ma siis uurisin sõprade käest järele, et kas ma TÕESTI online olen ja selgus, et täitsa olengi... Uhke värk... Kui vanasti oli wifi ainult Tallinn-Tartu täistunniekspressides ja Edelaraudtee esimeses klassis, siis nüüd on wifi ka Edelaraudtee teises klassis ja Tallinn-Pärnu bussides... Peeeeeenike värk, ma ütlen...

Vihmast on teinekord kasu ka

Täna on põhimõtteliselt terve päeva vihma sadanud ja kuidagi õnnestus sel mind inspiratsiooniga täita. Nii paljud asjad on tehtud saanud, millest ma siiani ainult mõtteid mõlgutanud olin - näiteks sain lõpuks valmis Emilia kingituse, sest tal on nimelt juulis sünnipäev ja ta on veel Pariisis, kui ma sinna jõuan, nii et kohe oli põhjust asi kätte võtta ja kink reisile kaasa võtta... Pikemalt ma kingituse olemusel kui sellisel ei peatu, ma tahan seda veel nii mõnegi teise inimese puhul kasutada ja ei või ju seega kõike välja rääkida... Äge sai igatahes ja võttis mul ainult kolm-neli hommikupoolset tundi, kuigi samas oleks aus ära märkida, et ma olin seda alustanud juba ammu - enne viimast Pariisiskäiku. Toona tahtsin ma selle ka kaasa võtta, aga ei jõudnud valmis kuidagi...

Siis võtsin kätte ja tegin ära ühe raamatunimekirja, mida ma ka tükk aega teha olin plaaninud. Jutt nimelt kasutult seisvatest juturaamatutest, mis võtavad ruumi ja mida ma enam ei loe. Sihuksi krimkasid ja põnevikke on mul vanast ajast soetatud üksjagu ja need, mis mulle niiväga ei meeldinud või mille autoritest mul poogen on (mõningaid autoreid ma põhimõtte pärast veel hoian), otsustasin ma odavalt ära ärida. Mõtlesin kunagi, et pakuks neid antikvariaati. Noh, nüüd tegin nimekirja valmis - ma küll ei usu, et majandusraskuste tõttu ükski antikvariaat neid praegu tahaks, sest enamik neist on ka ingliskeelsed ja ma ei tea, kui müüdavad need seega on, aga vähemalt nimekiri on nüüd olemas :D

Edasi võtsin ette suvised reiside kirjeldused ja kontrollisin netist järgi kõigi külastatavate kohtade lahtiolekukellaajad ja uued hinnad, broneerisin ära vajalikud restoranid ja ainult ühe veinikeldri broneering jäigi veel tegemata. Mul polnud selle kontakte kodus nimelt...

Pärast kõike seda lugesin läbi Erika Salumäe elulooraamatu, mille ma eile koju tulles laua pealt vedelemast avastasin. Ma ei tahtnud seda üldse lugeda, aga näe - sirvisin natukene ja osutus päris haaravaks. Õnneks on lobedalt kirjutatud ja edenes väga ruttu... Paar tundi hommikul ja siis natuke veel vannis ja viimased peatükid läksid niisama, õhtusöögi kõrvale...

Ja siis lugesin ma veel lõpuni Mati Erelti kirjutatud raamatu "Lause õigekeelsus" - puhtalt oma eesti keele grammatika meeldetuletuseks. Ja kuna ma seda juba ära toimetatud raamatu teistkordset läbilugemist ei tahtnud alustada ilma seda lõpetamata, siis mulle näib, et see jääb päris öö peale. Aga igavesti tänuväärse raamatu on kirjutanud herr Erelt... kuigi samas ei leidnud ma sealt midagi, millega ma konstantselt vigu teeksin. Mõned üldistavad reeglid olid küll aga päris huvitavad - need puudutasid nimelt asju, mida ma instinkti ajel alati niigi õigesti teen, aga ma polnud kunagi mõelnud, miks asi nii või naa käib...

Novot ja peaaegu ongi kõik. Vannis jõudsin ka vedeleda tunnikese... Kõige selle juures mul enam polegi nii kahju, et ma nii hilja ärkasin... Ma nimelt läksin eile juba õhtupoolikul kell viis magama ja magasin täna hommikul kella üheteistkümneni... Mina ei tea, minul on küll võime magada täpselt nii kaua, kui saab. Täna hommikul ajas mind üles Nublu, aga üldises plaanis oleks ma vabalt võinud edasi ka magada... See on juba nukker natukene, miks ei võiks mul uni kell 8 hommikul iseenesest ära minna ja mitte enam tagasi tulla? (See ei loe, et ma kell 2-3 ja mõnikord 4 magama lähen, eks, ikka tahaks, et uni kell 8 ära läheks :D).

Voilà... Et nagu öeldud - vihmast on teinekord kasu ka. Üllatavalt soe on väljas seejuures - kui ma Nubluga õue läksin, toppisin end korralikult paksult riidesse ja avastasin oma üllatuseks, et väljas on täiesti leitsak...

Aga eks ma lähen kohe katsun järgi, kas endiselt on nii või - penil jälle jalutuskäiku vaja...

Kuidas nüüd alati telekast ainult keskkonnasaateid tuleb?

Ärge saage valesti aru, minu meelest on see väga tänuväärne, aga naljakas on see, et millal iganes ma ka Pärnus poleks (Tallinnas elan ma teatavasti rõõmsalt üldse ilma telekata) ja hommikul teleka lahti teeks, jõuan ma selleni, et olen sunnitud vaatama keskkonnasaateid (teine valik oleks mingid seebid). Täna "hommikul" avastasin hämmeldusega, et TV3 näitab saadet nimega Tasakaal, mis iseenesest osutus päris toredaks - ühe oma tuttava leidsin sealt muuhulgas ja sain kõvasti targemaks kilekottide osas... Aga siis on veel Osoon ja Sõida maale ja mingi saade oli veel... Ja mingi pühapäev vist oli see, kus ma vaatasin ära terve täispika filmi sellest, kuidas Maa sööstab katastroofi poole... Kusjuures midagi uut ma neist ühestki tavaliselt teada ei saa - või vähemalt pole siiani saanud, aga ikka vaatan :D Kummaline...

Aga muust - noh, viimane aeg on möödunud täiesti ringisõitmise tähe all - sai ju Arbaveres käidud safari grupi kokkutulekul (sealt soetatud filmi olen ma juba vähemalt 5 korda ise vaadanud ja seda kõikidele ettejuhtuvatele inimestele näidanud alates Tikrist ja lõpetades ühika tuttavatega), siis mitu korda Tallinn-Pärnu vahet sõidetud, Kerliga Tallinnas kokku saadud ja piipu popsutatud, mitu päeva järjest väga varakult tõustud, paar raamatut läbi loetud nagu tavaliselt, eile katsusin käia oma paraneva jalaga rattaga sõitmas - ega see päris õige asi polnud, aga noh, vähemalt jõudsin tagasi nii, et midagi jälle tuksi ei keeranud... Igatahes, mingi kerge(m) ja sellegipoolest tõhus trenn tuleb ette võtta küll, mõne nädala pärast tuleb juba pikkadele reisidele sõita ja selleks ajaks pean ma suutma joosta nagu orav rattas. Hee...

Täiesti õudusega avastasin ma ka, et juba juuni keskpaik käes... Esmaspäeval lähen viin toimetise kirjastusse ära, aga siis tuleb mul jälle väga suure hooga oma lõputöö peale mõtlema hakata, sest juba kahe nädala pärast on esimene kokkusaamine õppejõududega jälle plaanis ja selleks, et nad nüüd mitte millegi põhimõttelise kallal norida ei saaks, tahan ma neile kõik tehtud kujul ära esitada, kuigi uue kava kohaselt arvavad nemad nüüd, et me Lauraga hakkame jälle otsast peale vist ja et esitamise kuupäev on millalgi augusti lõpul... Heheh... noh... Ja laulupidu on tulemas ja siis on reisile minek ja veel üht koma teist oli mul plaanis enne seda kõike ära teha ja kirjutada ja saata ja kujundada ja ette võtta...

Aga tjaa, ma nüüd lähen ja loen selle raamatu veel kord läbi, mida ma siin vahepeal usinalt toimetasin - nii igaks juhuks, vaatan veel värske pilguga üle, enne kui kirjastusse tagasi viin... Tahaks ju, et oleks hästi tehtud - esimene raamat, mida nad tõlgetele vahelduseks mulle ju toimetada andsid!

Otsin reisikaaslast! Tulge minuga reisile!

Ma siin vaikselt hakkan vaatama, mis plaanid mul suveks on, ja siis ma mõtlesin, et ehk leian endale mõnele reisile reisikaaslase :P Mul on igasuguseid toredaid asju kavas, nii et kasutage juhust :P

Juulikuu veedan tervenisti Prantsusmaal - st peale laulupidu kohe läheb välja bussiga Lõuna-Prantsusmaa ringreis, mis jõuab välja Pariisi ja lendab sealt tagasi - see on selle poolest hästi äge, et saab Vahemere ääres puhata paar päeva, näeb imekena loodust ja vähekäidavamaid kohti Lõuna- ja Kesk-Prantsusmaal, uhkeid losse ja eriti šeff on see, et siis on see Prantsuse Vabariigi aastapäev ka, millal me Pariisis oleme ja näeb pööraseid pidustusi, hiigelsuurt ilutulestikku jne jne jne. Rahvuspüha ju siiski... Ja sinna tuleb mul tegelikult hästi lustlik noorte seltskond kaasa, ma olen nendega käinud mitu aastat reisimas, nendega on lausa lust...

Ja siis, kui see grupp Pariisist tagasi lendab, siis tuleb lennukiga Pariisi Põhja-Prantsusmaa ringreisi grupp, mille ma sealt vastu võtan ja siis saab käia mööda Normandiat ja vaadata Mt. St. Micheli ja pisikesi ägedaid linnu, Loire'i orus vanades ilusates lossides kolistada, põhjalikult Pariisiga tutvuda ja nii edasi. Ja siis bussiga tullakse läbi Saksamaa tagasi, käime Saksamaa veinilinnas jne.

Hmm, ja siis augusti alguseks ma pakun välja hästi mõnusat loodusreisi Horvaatiasse-Sloveeniasse, kus on ka puhkepäev vahemere ääres kenas kuurordis, hästi ilusaid koskesid ja järvi ja rohelist loodust, kindlusi ja muud säärast...

Ja augusti teises pooles on lühike ja odav Leedu reis kolmepäevane, kus käiakse Klaipedas meremuuseumis, Nida liivadüünides, Palanga kuurortlinnas suvitamas jne :P Sealt saab imehead suitsukalmaari ja igasugust hääd-paremat ning kihava elu poolest annab Palanga Pärnule viiekordselt silmad ette... Seda Leedut on enne ka, juulis ja juuniski varsti-varsti muuseas, nii et siis on ka juhust minna puhkama minna mõneks päevaks...

Siis jääb väike vahe ka, et ma oma lõputöö saaksin ära kaitsta, mis esialgsetel andmetel toimub 25. september, aga siis oktoobirs on Etioopia, kus näeb hästi palju igasuguseid maalitud ja värvilisi neegrihõime, loodusparke ja safariparke, Seeba kuningannaga seotud paiku, Niiluse jõe lätted ja muud säärast... Tundub hirmus äge olevat...

Oktoobri lõpus ja novembri alguses on selline Egiptuse reis, kus on Kairo ja siis Niiluse kruiis, millega jõutakse Abu Simbeli ja Assuani juurde välja, käiakse vaatamas suurt tammi, Luxori imesid ja Kuningate Orgu ja muud säärast, pärast seda minnakse veel mõneks päevaks Hurghadasse Punase mere äärde puhkama ka...

Novembri lõpus ja detsembri alguses on tavaline Egiptuse suur ringreis, kuhu ma teist paljusid juba tirinud olen ka - näiteks Tikri pildipunktist võib näha tema muljeid sellest. Ühesõnaga see reis, kus näeb ära suure osa Egiptusest, saab puhata nii Hurghadas kui Sharm el Sheikis, ronida Moosse mäe otsa, mis on üks igati maagiline kogemus, Kairoga põhjalikult tutvuda, Alexandria ja Luxoriga ka jne jne jne.

Ahjaa, vahepeale jääb Mehhiko ka uuesti - sama programm, kus ma eelmise aastavahetuse veetsin ja millest ma kirjutasin pikalt ja illustreeritult siin. Muuhulgas saab käia kunagises maailma suurimas linnas, indiaanlaste külades, vihmametsas, hüljatud linnades, Kariibi mere ääres rannapuhkust nautida, tequilat degusteerida ja palju muud säärast...

Aastavahetuseks ootaksin kedagi endaga Pariisi kaasa :P Kahte moodi saab suisa - minna bussiga, mis on odavam, või siis sinna samal ajal lennata ja Pariisis bussireisijatega koos olla, siis tagasi lennata. Siis saab jälle põhjalikult Pariisiga tutvuda iga nurga alt, pidustusi nautida ja muud säärast.

Ja lihtsalt, et järgmise aasta plaanid ära reklaamida, siis see imeäge ja vinge Sahara kõrbe safariretk on uuesti järgmises aprillis - ma eile käisin selle grupiga kokkutulekul ka, hästi tore oli ja sealt üks naine tegi sellest imeimelise video, mis meid kõiki vaatajaid suisa pisarateni heldima pani ja kangesti tahaks tagasi minna :D Kohe. Sellest olen ma siin mitu korda blogis juttu ka teinud, piltidega ja piltideta jne jne jne. No igatahes, ma võin tõdeda, et see on minu üks lemmikreise, sest see on nii vahva, tsivilisatsioonist kaugel, uhke looduse keskel, soojas kohas, kus kogu aeg poputatakse... Kõige viimase reisi mõned pildid on mul näiteks väljas siin.

Ja minu suurunistus ja -üllitis järgmiseks aastaks on märtsikuine Mali reis Timbuktusse, kus saab näha ka hunnikus erinevaid neegrihõime, käia neegrikülades, vaadata nende tantse, veeta kaks päeva piroogiga mööda Niigeri jõge sõites, käia ära Timbuktu linnas, mis oli kunagi viimane Eurooplastele avastamata paik, kust pärineb muuhulgas ka Londiste, õige nimega Vant. Ja siis sõidame kaamelitega Saharasse liivaväljadele, teeme tuareegidega laagrit, käime neegriturul, magame kohaliku hõimuvanema juures katuseterrassil ja üldse teeme niiiiiiiiiiiiiiiiiii palju ägedat, et ma ei jõua järgmist märtsi ära oodata :D Ma juba rääkisin suurema osa oma viimasest Egiptuse safari grupist ka nõusse, nii et seltskond tuleb ka suurepärane :P Tuleks juba märts :P

See suvi võiks veel saada Norrasse ka, aga sinna ma ise kaasa ei lähe, läheb hoopis sihuke kuulus mees nagu Olev Remsu. Hispaania-Portugali (juulis ja septembris ka) ma samuti ise ei lähe, aasta lõpus (novembris, aastavahetuseks ja järgmises veebruaris) läheb mu emme gruppidega Taisse ja detsembris on India ka, kus ma käisin kaks aastat tagasi ja mis oli ka hästi lahe - kirjutasin pikemalt ja näitasin pilte siin.

Intrigeeriv küsimustik

Ma täitsa juhuslikult Tikri blogrollist avastasin, et Daki-nimeline tegelane on sihukese asja postitanud... Raamatukoina tundsin, et pean järgi tegema...

1. Milline raamat on su riiulil kõige kauem seisnud?

Päriselt ei teagi, aga kõige esimesed mälestused loetud raamatutest (ja sellestki, kuidas ma need riiulist võtsin) on Astrid Lindgreni omadest - "Pipi Pikksukk" ja "Bullerby lapsed".

2. Mida praegu loed, millise raamatu viimati läbi lugesid ja mida loed järgmisena?

Praegu loen aktiivselt kolme telliskivi - Alexandre Dumas' "The Last Cavalier", Bachelard'i "Ruumipoeetika" ja Peter Mansfieldi "The History of Middle East", vähemaktiivselt (st mõnda aega on mul juba pooleli olnud) veel mitu trükist, aga nende lõpetamine pole ka lähiajal usutav.

Viimane asi, mille lõpetasin, oli Irwin Shaw "Noored lõvid". Hirmus hea raamat oli.

Ja järgmisena loen ilmselt läbi sihukese asja nagu "Acquainted with the Night: Excursions to the World After Dark". Kaks Carlos Fuentese raamatut ootavad ka, et ma need enne raamatukoku tagastamist läbi loeksin ja siis kindlasti on mul midagi meelest läinud...

3. On mõni raamat, mida kõik armastavad ja sina vihkad?

"Meister ja Margariita" - peaaegu iga viimne kui hing meie klassis väitis, et see on nii äge, minu meelest oli see nõme.

4. Raamat, mida oled alati lugeda soovinud?

Ma loen piisavalt palju, et raamatud, mida ma kangesti lugeda tahan, saavad loetud... Üks raamat on küll, mida ma oma 4-5 aastat juba olen plaaninud lugeda, aga Pariisist ostsin selle endale ära ka juba, nii et see on seega põhimõtteliselt samahästi kui loetud :D Raamatu nimi muuseas "Life in the English Country House". Kunagi ma vastava raamatu Prantsuse losside kohta lugesin läbi ja see oli hullult äge...

5. Milline 2009. aastal ilmuv raamat on su lugemisprioriteetide seas esimene?

"The Language of Bees"

6. Viimane lehekülg: loed seda tihtilugu varakult või alles siis, kui lõppu jõuad?

Eee, harva. Selle Irwin Shaw romaaniga kogemata tegin nii - tavaliselt ikka viimane lehekülg ka suurt midagi ei paljasta ju, aga seal leidis kogu 650 lehekülge oma kulminatsiooni tõesti täpselt viimases lõigus ja oi, ma olin tige enda peale pärast...

7. Raamatu väljaandes leiduv lisamaterjal (autori tutvustus või tema kirjutatud sissejuhatus): tindi raiskamine või lugemist vääriv?

Loen läbi ikka, kuigi mitte eriti mõttega - tahaks juba võimalikult kiiremini raamatu enda juurde asuda. Autori tutvustust on vaja ikka, kasvõi kahe sõnaga... Ja poes tagakaant ja sissejuhatust vaatan tegelikult küll, enne kui asja ära ostan...

8. Millise raamatutegelasega vahetaksid kohad?

Hihii... D'Artagnaniga? :D

9. Millise kirjaniku töö(de)ga pikemat aega tutvuda oled soovinud?

Hetkel Alaa al Aswani omadega, aga üleüldises plaanis ma ei igatse midagi pikemat aega, vaid kui tahan kedagi-midagi lugeda, siis võtan kätte ja loengi. Üldistavamalt võiks öelda, et tahaks tutvust teha terve portsu igasuguste Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika kirjanike säravaima loominguga.

10. Millise raamatu eelistad endaga harilikult kaasa võtta?

Võimalikult väikses ja mugavas formaadis, et kotti mahuks. Sellel põhjusel käin ma juba mitu kuud, kotis Lähis-Ida ajalugu. Muidu ma seda eriti lugeda ei suudaks - kodus või nii, aga see on kerge, täpselt käekotti mahtuvas suuruses ja väikestes doosides on see raamat väga kasulik. Nii et ma loen teda kuskil bussi oodates, millegagi sõites või kuskil passides või pargis istudes või kui ilus ilm on ja kuidagi koju ei taha minna, siis ühika ees pingi pealgi... Tegelikult suurema koti puhul on mul kaasas alati vähemalt kaks raamatut, aga mõlema puhul on kriteeriumiks see, et need oleks suht kerged - seega kuna ma kodus olles loen telliskive, siis kaasaskantavad ja väljaslugemise raamatud ei ühti kodusloetavatega ja seetõttu läheb mul kasvõi selle Mansfieldi raamatuga oluliselt kauem aega kui Dumas'ga, ma arvan...

11. Kohustuslikku kirjandusse kuuluv raamat, mida alguses vihkasid, kuid mis hiljem kõvasti parem tundus?

"Tõde ja õigus". Koolis lugemine on selle jaoks ikka liiiiiiiiiiiiiiiiiiga vara. Pärast tundus juba täitsa geniaalne teos olevat, eriti neljas osa.

12. Stephen King või Anne Rice?

Kingilt olen ma kunagi nooruspõlves isegi midagi vist lugenud, mida ma ei mäleta, siis Rice'i pole ma üldse lugenud. Ei kavatse ka. Pole päriselt minu stiil.

13. Kasutatud või uued raamatud?

Nii üht kui teist. Suuremalt jaolt ikka uued, aga iga kord antikvariaadis käies leian sealt ka midagi põnevat.

14. Oled näinud filmiadaptatsiooni, mis raamatust rohkem meeldis?

"Helisev muusika" :D Selle raamat oli lihtsalt kohutav, samas kui film on mul kaader-kaadrilt peas.

15. On mõni inimene, kelle nõuandeid kirjanduse osas alati kuulda võtad?

Mmm... Ei. Mitte kellegi. Mul on niigi piisavalt palju lugemist, et mitte hakata veel lugema midagi, mida ma ise ei taha või mida mul vaja pole... St ma võtan teiste kiidetud-laidetud asjad arvesse ikka, aga see ei veena mind mitte kuidagi nende järgi toimima - kui ma ikka olen otsustanud midagi läbi lugeda, ei piisa isegi sellest, et kümme inimest ütleb mulle, et see oli igav, ning kui 10 inimest seletab mulle, et miski raamat on nii äge, siis ma suurima tõenäosusega ei loe seda kunagi, sest mulle ei meeldi massipsühhoosi ohvriks langeda...

Veel mõned pildid maailma kõige armsama lapsega

Tartus "nädalavahetust" pidamas

Jajah, iga kord on Tartus käimine kui nädalavahetus :D Lõputult toredat aega... Juba sai mõned vahvad pildid ka tehtud...

Andke veini, andke juba...

Pesulõksud on toredad...

The work will teach you how to do it

Nii teatas mulle täna hommikul orks. Päeva peale omandas see tähenduse ka - viisin nimelt siis tõlke väljatrüki kirjastusse ära ja sealt anti mulle toimetada mu esimene raamat... Et neil olla praegu palju toimetamistöid kuhjunud ja nendega kiire. Ma olen väiksemaid tekste küll aeg-ajalt toimetanud jah, aga raamat on esimene...

Ma enne tahtsin mitut asja veel öelda, aga ma juba enam ei mäleta... Et noh et jah siis.

Aga kas keegi tahaks selleks nädalavahetuseks Riiga minna??? Sigulda ja Riia, käsitöölaat ja ooper ja kesklinna hotell???

Nädalavahetusest Tallinna moodi

Pole kohe nii ammu nädalavahetusel Tallinnas olnud, et suhteliselt harjumatu oli. Aga väga tore ka :P Ilmad olid suurepärased nagu tellitult (ja noh, nädalavahetus alles kestab, eks), nii et me kiskusime akendelt soojateibid maha ja tegime suure akna pärani, käisime peaaegutoanaabriga Pirital võilillede sees päevitamas ja laterdamas, reedesest shopingust ma juba rääkisin ning täna üsna varsti tuleb mul kooli suunduda, sest meil on pillimeestega proov - neljapäeval on Tammsaare pargis kontsert tulekul... Õhtul pidime veel Kerliga kokku saama ja midagi tegema ka ja puha... Ja selg on mul päiksest roosa nüüd, siis vaha sulatamine kukkus teistkordselt välja oluliselt paremini kui üleeile (sest ma sulatasin korraga ainult poolt tünni) ning ma olen mõne päevaga lugenud läbi pool Irwin Shaw raamatust "Noored lõvid". Kummaliselt haaravalt on see kirjutatud, suti nagu Hemingway kirjutamisstiil - jutustav ja selline lihtne. Ja siis mõned seigad meenutavad "Inglise patsienti", kuigi see viimane mulle nii väga eriti ei meeldinud ja "Noored lõvid" seevastu istub kohe päris hästi. Kuigi jah, see ei lähe sellesse kolmandate riikide kirjanduse kategooriasse - aga mul on kaks Carlos Fuentese raamatu ka ootamas. Ja siis veel vägagi ameerika kraami - nimelt "Moby Dick", millest ma paaniliselt ühte tsitaati otsisin, kuniks tuli google'i abiga välja, et see ei olegi vaalaraamatust [krdi kirjanikud küll ei viitsi üldse oma viidetega tegeleda, kui viitad, viita parem õigesti!]. Aga noh, kuna see mul nüüd kodus on, siis ehk tasuks läbi lugeda...

Ja ma tegin täna uuesti oma lõputöö faili ka lahti... Sisukorrale heitsin ka pilgu peale... See on suur edasiminek. Mul on nimelt plaanis nüüd see ka millalgi katsuda lõpuni valmis mõelda. Toanaabril ja peaaegutoanaabril on järgmisel nädalal juba kaitsmised... Huu, päris hirmus... Eks ma lähen ka vaatama ja kaasa elama.

Vahajebla

Vahajeblaga on sellised lood, et too arst soovitas mul teha parafiiniravi. Selgus, et parafiini (mida tema sõnul pidi apteekides vabalt kätte saada olema) pole üldse nii lihtne leida. Aga ühikas on ikka tore elada - mu peaaegutoanaaber koukis mu murekurtmise peale kuskilt kapi otsast alla mitu pütitäit puhast mesilasvaha ja küsis, et kas sellest ei piisa. Noh, ma olin korra eelnevalt püüdnud küünalt sulatada ja sellega kuidagi hakkama saada, aga ilmselgelt oli see sihukene pikka aega nõudev jamps - kuni see küünal piisavalt sulab ja siis ma ei teadnud, kas küünlad tänapäeval juba suuremalt jaolt äkki keemiast ja värvidest ei koosne jne jne jne. Vot ma isegi hästi ei saanud aru, mida see parafiini pealemätsimine niiväga pidi tegema, sellepärast ma polnud päris kindel ka, kas küünlavahast aitab või mitte...

Igatahes, täna ma siis asusin seda vaha sulatama. Kuradi suur pütt oli ja selle sulatamine võttis esiteks kõvasti aega. Siis ma ei saanud hästi aru, kui sulaks ma ta sulatama pean - kas ikka päris vedelaks või siis sihukseks paksuks mötsiks...Siis olid kõik kohad vaha täis ja vaha on palju vastikum kui parafiin - parafiin tuleb kõik niimoodi ühes tükis koorena lahti, aga vaha ei tule, mul on kõik kohad juba vaha täis ja sihuke rasvane tunne on ülenisti. Ja pott oli vahane ja üks nuga on vahane ja... oh jah...

Ma mõtlen, et ma nädal aga katsetan ja vaatan, kas on seda nägu, et nigu aitaks... Kuut kuud ma küll ei kavatse iga jumala päev tund aega vaha sulatada, siis pool tundi oodata, kuni ta taas piisavalt jahtub ja kõike seda selle nimel, et 15 minutit seda jalgade peal hoida...

Aga ühikas on ikka endiselt selles mõttes jube äge elada, et ükskõik mida ka vaja ei lähe, ikka kellelgi on kuskil... kõige jaburamaid asju ka...

Ahjaa, aga päeval siis läksin peaaegutoanaabriga poodi, ta tahtis päevitusi osta. Ostis päevitused küll, aga mina ostsin ühe mantli kah, mida mul tegelikult absoluutselt poleks vaja olnud, aga mis oli lihtsalt nii nunnu, mulle selga nagu valatud ja veel 800 krooni alla ka hinnatud, nii et ma lihtsalt ei suutnud seda sinnapaika jätta... Minu meelest nii äge mantel, mis siis, et vihma ei pea ja üleüldse näeb kleidi moodi välja :D

Vot nii. Säherdune päev oli. Ülejäänud päeva toimetasin teksti, siis saatsin selle kirjastusse ära ja ülejäänud õhtu saigi šopatud, laterdatud ja pärast selle vahga mässatud...

Mmm, kolme päeva jooksul olen Tallinna kesklinnas näinud viit eesti või vene tüdrukut, kellel moslemi pearätt peas on... Hämmastav... See vist hakkab moodi minema, selles mõttes, et igasuguseid moslemitele mehele läinud tüdrukuid oli ju enne ka kõvasti, aga enne ei näinud ma ühtegi pearätilist... Harjumatu kohe.

Täna õhtul on mõistus vahe kui habemenuga. Uni hakkab justkui peale kippuma ja mingi hääleke mu peas tahaks kangesti magama minna, aga samas on mõistus nii erk, et kuidagi ei raatsi tõhusat toimetamist lõpetada... Homme hommikul hakkab jälle muidu venimine pihta...

Saaga jätk - loodetavasti ka peaaegu lõpp

Käisin täna hommikul siis selle arsti juures, kellest mul polikliiniku registraatori arvates suurt kasu ei pidanud olema. Maksin 215 krooni visiiditasu, kuigi pärast selgus, et sellel arstil on elav järjekord ja mitte keegi teine peale minu pole numbrit võtnud ega visiidi eest maksnud. Pärast käskis arst mul järgmine kord tulles ka kohe otse ukse taha minna, ta võtvat kõik vastu. Ühesõnaga, olin tola. Arst ise ka imestas, et miks mul tasuline number on, et kas ma ei jõudnud ära oodata või - ma leidsin, et augustini on päris palju aega jah...

Niisiis, esimese hooga kamandas tädi, et võtku ma püksid maha. See oli mõnevõrra üllatav, kuna mäletatavasti on mul häda Achilleuse kõõlusega. Seejärel käskis ta mul kikivarvul käia, kuigi mäletatavasti on mul endiselt häda Achilleuse kõõlusega ja ma ei saanud seda teha. Siis käskis ta mul niisama kikivarvule tõusta ning ma tuletasin talle taas meelde, et mul on häda Achilleuse kannaga, nii et ma ei saa seda teha. Lõpuks jõudis ta järeldusele, et on kõõlus haige jah ja paranemine võtab umbes kuus kuud (!) aega. Teha pole suurt midagi, kodus istuda ja aeg ajalt parafiini peale panna, et kõõlus elastsemaks mutuks. Arstitõendit ei tahtnud ta mulle ka anda, sest leidis, et see on natuke napakas põhjus akadeemilist võtta, et ma pean kogu aeg kodus passima. Kui ta kuulis, kus koolis ma õpin, tuli ta aga lagedale päeva killuga: "Ah, seal on nii imelikud inimesed, et nemad võivad selle tõendi isegi vastu võtta," kirjutades mulle seega kenasti paljude pitsatitega kinnitatud kulda väärt tõendi siiski valmis. Sõnastuse järgi ma päriselt ei saanud aru, kas see on mõeldud otse koolile või mu perearstile, aga no poogen - homme lähen ja pakun kooli, kui sealt ei taheta, eks ma siis lähen oma perearsti juurde tagasi, kuigi ma seda kohe üldsegi teha ei tahaks...

Vot nõnda siis. Hurraa.

Internetti kodus seejärel endiselt pole, kükitan õrre otsas ja püüan aknast Eva venna wifit, aga täna see ka kuidagi ei näkka - kolmveerand tundi tulutut üritamist hakkas alles nüüd vilja kandma. Võib-olla polegi see nii paha, mul on vaja päris palju toimetada veel - arumaisaa, kuidas tõlke ülelugemine ka nii palju aega võtab. Iga jumala kord panen ma selle jaoks aega arvestades nii puusse, et mitu päeva jääb puudu...

Ühikaelu

Kooriproov oli üle pika aja jälle hästi tore. Kooriproovile järgnes jalutuskäik sadamamarketisse ja seejärel poole ööni kestnud jutustamine ühika ees pingil. Aga siis poole öö aegu lõpuks trepist üles ronides jäi kolmanda ja neljanda korruse vahel trepi peal ette üks tütarlaps, kes oli igati korralikult riides, aga kes istus trepi peal, pea põlvedel, üks king sõrme otsas rippumas ja ise oli igati kontaktitu. Kuna ta nägi täiesti viisakas välja ja kingast võis justkui järeldada, et ta on näiteks kukkunud, siis asusime me uurima, mis lahti (me olime eelnevalt toanaabriga juhuse tahtel välisukse peal kokku põrganud ja tulime koos üles). Tüdruk ei reageerinud enne, kui me teda õlast raputasime ja siis seletas vene keeles (ise taskust peotäie sajalisi välja tõmmates), et ta tahtnud hostelli magama minna, aga see osutus liiga kalliks, tal jäi 300 krooni puudu. Nägu oli tal pundunud, nagu oleks ta kõvasti nutnud või väga purjus. Viinahaisu levis temast ka, aga mitte väga palju. Ütles, et ta on Narvast ja läheb homme Narva tagasi... Me peaaegu heldisime, sest meil koridoris on ju üks diivan ja paar kušetti, et laseme ta siia koridori siis magama, kell oli juba üle südaöö ka, kuidas siis nüüd... Aga siis ta sellel hetkel suvatses natukene pead keerata ja kogu trepi täis oksendada. Ilmselgelt oli ta nägu joomisest ikka nii pundunud. Noh jah, me siis natukene vaatasime ja mõtlesime veel, aga jätsime selle kušeti pakkumata - pärast on midagi kellelgi jälle ära varastatud, kus siis jälle hädal ots... Aga üldiselt ma pole täna veel väljas käinud, see trepp eile õhtul lõpuks suisa ujus - huvitav, kas keegi selle ära ikka on koristanud? Selles mõttes, et meil ju enam koristajat pole, mingi brigaad käib teatud aja takka...

Muuseas, ühika putitamine edeneb - täna avastasin just, et olin unustanud vetsupaberit osta, aga siis selgus ka, et üleöö on vetsu pandud vetsupaberihoidjad kõige vetsupaberiga ja kraanikausside juurde vedelseebianum koos seebiga!!! Heale üllatusele vastukaaluks selgus, et ühikas pole juba mitmendat päeva internetti. Kuna mu toanaabri vend elab peaaegu kõrvalmajas, siis tema wifi levib meie aknani ja mul on üleval ühes voodinurgas ka... Selle najal me siis veetsime õhtu ja tänase päeva. Siiamaani ripun selle ta venna wifi küljes, hee... Hmm, aga siis hakkas veel see nädal EKA raamatukogus viivisevaba periood... Hihii, nüüd ma julgen lõpuks oma enam kui kuu aega käes olnud raamatud tagasi ka viia :D

Aga muud tarka polegi öelda... Ma nüüd mõtlen välja, kas edasi tööd teha või minna ja tunnike kuskil grüünes lugeda hoopis...

Minge te ka kõik kuu peale

Ma jõudsin lõpuks selleni, et käisin arsti juures siis. Näitan tüübile ette oma jala, mis endiselt paistes on ja ma ilmselgelt lonkan ka ju veel - tema mulle ütleb, et ei, tema ei saa küll mitte mingit tõendit välja kirjutada selle peale. Mingu ma ortopeedile, ehk tema saab.

Helistan Tallinna Keskhaigla registratuuri - öeldakse nii: "Ortopeedile on meil järgmine vaba aeg 28. augustil." Mina vastu, et kuulge, see on ju üüratu aja pärast - jajaa, aga enne on meil ainult tasulised ajad. Noh, tasuline aeg siis tasuline aeg - 215 krooni eest sain ülehomme hommikuks aja. Doktor S juurde, kelle kohta registraator huvitavalt sõnas: "Ma ei tea, kas teil temast kasu ka on..."

Seda teemat ta eriti ei laiendanud, kuigi ma küsisin... Voilà. Nagu arumaisaa...

Aga üleüldises plaanis siis: kõik ülejäänud inimesed, keda ma tean, on oma meditsiinilise akadeemilise tõendi saanud sellega, et on läinud arsti juurde ja öelnud, et neil on vaja akadeemilist võtta. Minul on ilmselgelt põhjus olemas ka, miks mul seda vaja on, aga ei, kus sa sellega...

Urr, ma olen vihane. Kui ülehomme hommikune doktor Sillaste mulle ka midagi targemat öelda ei oska, siis hmm... Ma nüüd ei teagi siis...

Maal

Kõigepealt seda, et ma korrastasin raamaturiiuleid ja avastasin, et mul on siiski päris palju Egiptuse-teemalisi raamatuid kogunenud, nii et tuli mõte need kuidagi kokku koondada. Selgus, et neid saigi täpselt riiulitäis. Mõned isegi jäid üle - üks on Tallinnas ja mul pool aastat pooleli, paar tükki on sarjaraamtud ja need on koos ülejäänud sama kujundusega sarjadega teises riiulis jne jne jne. Aga päris tore... Sellegipoolest on tunne, et nagu pole eriti midagi sellel teemal :D

Aga siis käisime maal jälle. Käisime aianduskeskusest ka läbi, mingit kraami oli sealt vaja - ja ostmata jätsime pool vajalikku kraami, aga selle asemel veensin ma ema, et hädasti on tarvis osta Jaapani lehis ja ema veel tundis kiusatust veel üks elupuu hankida... läksimegi siis hoopis mitme potitäiega... Aga see lehis oli nii ilus :P

Nüüd olid kirsid peaaegu ära õitsenud, nüüd õitsesid õunad-pirnid ilusti. Ja muu kraam ka...

Megailus pilt - pluus ka nagu taust :P

Nublul oli tore olla, aga tüüp leidis mingid haisvad hunnikud, mille otsas aeleda, nii et tema läks pärast sunniviisiliselt sauna... Selle üle ta nii rõõmus ei olnud.

Kassid kaklesid - Kolumbus ajas Täpi kuuse latva - nagu ikka päris kõrgele. Ise tormas järgi ja siis nad seal kuuse otsas rippusid nagu jõulukaunistused, ise lõugasid üle terve hoovi.

Seal on natuke näha punast kassi. A see on nii kena 15 meetri kõrgusel, mu zoom oli põhjas...

Kui Kolumbusega pahandati, et ta venda kiusab, siis ta tuli siva puu otsast alla ning tegi näo, et tema oli puu otsas, kui pauk käis.

Kodune kass magab meil üleüldse naljakas asendis...

Grilli järel jõime kohvi. Sain kreepsu - ise kunagi tõin vanaemale Hollandist sihukse piimakruusi, kus sees väike värviline lehm elab... Aga no ma olin selle loomulikult unustanud ja rüüpasin siis suure sõõmu, mille ma äärepealt välja sülitasin, sest ma vaatasin, et mul ulbib seal kohvi sees mingi hiigelsuur metsmesilane - säherdune musta-kollaskirju suur asi oli noh... Pärast oli muidugi nalja nabani:

Siis otsisime vanaema juurest kärbseid - tahtsime elusast peast paar tükki kinni püüda ja importida koju, aga ei saanud ühtegi - leidsime ainult kaks kärbselaipa, võtsime needki... Iva selles lilles ikka, mis sööb kärbseid... Tahtsime talle anda mõned...

Sellel kinnisel kärbseroju paistab suust :D

Ja muud:

Tihased polnud pekki ära söönud ja nüüd see sulas päikese käes...