Viis kuud

On möödunud viis kuud sellest, kui ma Brüsselisse kolisin. Ja kui ma juba silmapiiril olevalt jõulupuhkuselt tagasi tulen, olen justkui juba üle poole aasta brüssellanna olnud. Mu aju ei taha seda päriselt mõista. Kõik tundub alles nii algusjärgus. 

Tõele au andes, muidugi, juulis oli mul ajutine korter ja ma veetsin kõik nädalavahetused Luxis pakkides. Septembris ja oktoobris olin kõigepealt puhkusel ja siis edasi ka kõik nädalavahetused Brüsselist ära. Sisuliselt olen ma Brüsselis koha peal veetnud ainult kaks kuud - augusti ja novembri. See klapib mu sisetundega juba märksa paremini. Aga igatahes. Et kuidas siis nüüd on, see pealtnäha peaaegu pool aastat kestnud brüssellanna elu? 

Noh. Kodu on mul veel natuke poolik. Tähendab, elamiseks igati õdus ja paras, mulle endale väga meeldib, aga külaliste seisukohast on veel vaja areneda, sest neile mõeldud mezzanino on ikka lage. Mõtted külalistetoa sisustamiseks on mul olemas küll, aga teostuseni ei ole ma kuidagi jõudnud, sest muu hulgas võtavad igasugused vajalikud tellimused täpselt nii prognoosimatult palju aega, et alati kui ma midagi tellida tahan, selgub, et ma ei ole asja orienteeruval saabumisajal Brüsselis. Ja nii see kõik kogu aeg lükkub. Nt külalistevoodit, telekaalust lauda, tugitooli ja vaipu olen jõudnud niimoodi täpselt ainult nillida, aga mitte tellida. Ja mu vaesed lilled külmetavad ikka veel rõdul, sest ma pole päriselt aru saanud, et suvi on otsas ja nad tuleks tuppa tõsta. Selle võiks nüüd varsti vist ära teha. Järgmisel nädalal lubatakse juba regulaarseid öökülmi.

Admin asjad edenevad sama aeglaselt. Tervelt eelmisel nädalal sain kätte oma Belgia isikutunnistuse. Nüüd on vaja saada linnaosavalitsusest mingi paber selle kohta, et ametnikud on mu tõesti Etterbeeki elanikuks ära registreerinud. Siis saan institutsioonidega ka ehk kogu kolimise paberimajanduse ära lõpetada. Samas näiteks pangakontot pole mul Belgias siiani. Nad paistavad siin olema äärmiselt valivad ja kohe, kui ma ütlesin, et ma ei taha oma palka Belgiasse üle kanda, saadeti mind pikalt. Eks ma pean veel mõne asutusega proovima. Aga kuna selle taga ei seisa praegu otseselt midagi, siis ma pole selle nimel väga võimelnud. Ma ei oska nimelt validagi, kust alustada ja kelle juurde järgmiseks suunduda. Kõikidest pankadest räägitakse siin lihtsalt ainult ja laushalba.

Tööalaselt on nii, et mõnest asjast ma juba hakkan aru saama. Näiteks mille kirjutamiseks kuhu vaadata ja millele keskenduda. Ka peamised seadusandlusteemad ja tähtsamad näod tekitavad juba teatavaid seoseid. Iseenesest seadusandlikud menetlused ju ei liigu kiiresti ja nendest on võimalik ülevaadet omada küll. Aga alguses olid need kõik viimseni mu jaoks uued ja siis kippusid need mul omavahel ikka segamini minema. Nüüd enam nii väga ei lähe ja üleeile ma isegi oskasin täitsa peast kellegi küsimusele vastata, et millal see minu videomängude INI siis nüüd komisjonis ja täiskogul hääletusele läheb. Olin salamisi enda üle kohe täitsa uhke :). Uus inforuum hakkab ühesõnaga süsteemsemaks muutuma ja mu teadvus on tekitanud suures teadmatuse ookeanis mingisugused Harilaiu suurused infosaarekesed. Ja eks need nüüd siis tasapisi muudkui aina kasvavad, ehkki arenguruumi on mul loomulikult ikka veel tükiks ajaks. Luxis hakkasin ma ennast mugavalt ja töös hästi orienteeruvana tundma umbes pärast kahte aastat. Siis juba teadsin, kuidas asjad "tavaliselt" käivad ja nii. Pole mingit põhjust arvata, et siin kiiremini läheb. Igatahes. Tean juba, et kogu jõulupuhkuseni jääv aeg saab hästi hariv olema. Lähen esimest korda uues ametis Strasbourgi igasuguseid asju kajastama, mida ma kunagi varem kajastanud ei ole, jne jne jne. Jube põnev. 

Brüsseli tundmise küljest - ega ma eriti linna peale pole jõudnud. Peamiselt ainult siis, kui mul on olnud vaja midagi konkreetset kuskilt osta ja siis ma olen seda ostmiskohta avastama läinud. Lihtsalt ringiuitamist ja uudistamist on olnud vähe. Umbes täpselt paar korda omapäi ja paar korda külalistega :). Aga nüüd sel ja järgmisel nädalavahetusel kavatsen ma küll igal võimalusel kesklinnas ringi tuiata. Täna avatakse jõuluturg ja see peaks siin olema tõeliselt suur ja uhke. Brüssel ei teinud minu arusaamist mööda suuri mööndusi isegi valgustuse koha pealt. Nende kokkuhoiumeetmed seisnesid selles, et nad otsustasid valgustust enam mitte päevavalgel ajal sees hoida. Aga laternate arvu nad ei vähendanud. Ootan huviga, mida nad siis kõik üles riputanud on.

Kusjuures ühtegi Brüsseli või Belgia ajalehte pole ma ka veel hakanud regulaarselt lugema. See on minu poolt suur tegematajätmine. Ma loen ikka ERRi ja BBCd ja Guardiani ja l'Essentieli ja Politicot ja selliseid, aga ühtegi normaalset Belgia uudisteportaali pole veel leidnud. Kas keegi teab mõnda? Tegelikult kuluks mulle väga ära natuke asukohamaast ka parem pilt saada. 

Sotsiaal- ja kultuurielu aspektist on nii, et eks ma siin tegelen aktiivselt endale võrgustiku loomisega. Tuttavaid nägusid ikka juba on ja jõudumööda soetan neid ka juurde. See on nii põnev ja värskendav, iga uue inimesega avanevad ju uued maailmad ja mõtteviisid. Aga eks samas jäävad jälle Luxi inimesed iga kuuga kaugemaks. Mitte kõik, muidugi, aga see laiem ring. Hea näide on see, et kutsusin oma tavalised kümme inimest nädalavahetuseks Brüsselisse soolaleivale ja peatsele juubelile ja... Kogunisti kaks inimest jõudsid selleni, et organiseerisid ennast lõpuks tulema. Hmpf. Nojah. Mu enesearmastus sai ikka päris korraliku hoobi, aga ega no seda oli tegelikult muidugi ka arvata. Eks ma olen elus riike vahetanud küll ja tean, mida see inimsuhetega teeb. Peaasi, et need mõned olulised inimesed radarile jääksid!

Noja siis sport... Vot see on jäänud praktiliselt täielikku varjusurma. Augustis käisin usinasti uisutamas, aga septembris-oktoobris olin nii palju ära, et ei jõudnud endale veel mingit püsilahendust välja mõelda. Nüüd tundub ka, et ilmselt peaksin panustama uisutamisele pigem jõulupuhkuse ajal Pärnus, mitte enne siin Brüsselis. Järgmistesse nädalatesse on lihtsalt kogunenud nii palju muid üritusi - mõned kontserdid ja teatrid, osakonna jõulupidu, Eesti esinduse jõuluvastuvõtt, lihtsalt kokku lepitud kohtumised ja tutvumised jne jne jne. Nädal aega olen veel üldse Strasbourgis ära ja... Ongi nii, et vabu õhtuid kuskile veel treenima jõuda praktiliselt enam pole. Uuel aastal püüan asjale teistpidi läheneda. Kõigepealt panen Isabelle'iga paika uisutundide graafiku, mille ümber siis muid üritusi planeerida. Vot. 

Selline elu siis. Jookseb ja kujuneb. Siiani suuremate tõrgeteta ja täitsa kenasti, ptüi-ptüi-ptüi. Aga rohkem ma nüüd täna enam ei kirjuta. Varsti jõuab Katrin Luxist kohale ja ma pean enne veel poes käima, nõudepesumasina käima lükkama jms. Üks teine kord panen võib-olla oma uuest elust mõned pildid ka. Seniks praegu aidaa!

M.