reede, 10. september 2021

Meelde mul jäävad septembrikuu päevad, kui päike see meil puistas tuld veel...

Meil oli eile tööl pidu. Kohe peaaegu kahekümne inimesega ja puha. Õues ja eestlaslikku distantsi hoides, aga PIDU! Üks töökaaslane hakkab pensioneeruma. Ja siis oli piknik. Šampanja ja kookidega. Isegi ilm võimaldas. Uskumatu.

Sellega seoses oli meid eile kontoris ka erakordselt palju. Tundus natuke nagu päris elu. Teate küll, selline, mis oli enne COVIDit. Koridorides tuli mõni inimene vastu. Mõnes kontoris põles tuli. Mõnes istus inimene! Ma sain kõrvalkabinetti astuda ja Katrini kohvile kutsuda! Sest, noh, me olime lausa ühel päeval kontoris. Fenomenaalne! Peaaegu nagu vanasti! Ainult teises majas.

Ja siis on september. Naljakas, see aasta mulle lausa meeldib see „uued asjad uue hooga“ tunne. Varasematest aegadest ma seda väga ei mäleta. On olnud aastaid, kus mul oli hea meel, et inimtühi Luxi suvi otsa sai ja rahvas jälle keskpõrandal kokku sai. Päris vanasti oli mul ikkagi eelkõige suve lõpust kahju :). Aga nüüd – täitsa uskumatu lugu, septembrist on kohe lausa hea meel! Lihtsalt, sest nii palju huvitavaid asju toimub kogu aeg.

Näiteks sel nädal sain ühena vähestest parlamendi esindajatest osaleda esimesel rahvusvahelisel audiovisuaaltõlke konverentsil. See toimub Portugalis, aga no osalemine käib virtuaalselt, eks. Juba mitu päeva olen õhtuni välja igasuguseid loenguid kuulanud. Hästi huvitav vaheldus. Siis ootab ees tõlketöötoa korraldamine kahe nädala pärast toimuval mitmekeelsuse päeval. See on ka väga lahe väljakutse. Ja ei tundu enam isegi hirmus, sest pärast pikka vaikust on selle laiemad korraldajad nüüd tegevusse astunud ja nad paistavad oma töös täiesti ebaharilikult pädevad. Mis nii viga teha! Noja. Varsti hakkavad jälle keeletunnid, küll parlamendi kõige igavama õpetajaga, aga siiski. Päris mitu muud koolitust on ka siginenud. Ja isegi ilmad on veel nii kobedad, et eelmise nädalavahetuse neli päeva kestnud Belgia huvireis oli kohe nagu juulikuine! Päike kõrvetas ja sandaalirandid muutusid jala peal jälle täitsa eristatavaks. Ja see nädalgi sai veel üks õhtu pimedas restoraniterrassil süüa, külm ei olnud sugugi. Nii mõnus!

Ühtlasi hakkas eile ka uisuhooaeg. Tavapärasest paar nädalat varem ja mõnevõrra intensiivsemalt. Mõlemad klubid soovisid alustada erilise mürtsuga ning lisasid kavva väidetavalt eelmise pooletoobise hooaja kompensatsiooniks päris palju lisatrenne ja tasuta jääaegu. Läksin nendega vist lausa ahneks, sest paar hooaja algusnädalat said mul nüüd kuuetrennised. Hihhii, esmaspäeval näiteks saan uisutada 18.00–22.30, pmst nii palju kui süda lustib. Ja siis teisipäeva hommikul kell 6.30 on järgmine trenn :). Ja nii edasi. Kuni jalad jaksavad. Hihii. Päriselt see muidugi nii ei jää. Eks paari nädala jooksul loksuvad asjad paika ja kujuneb ka jätkusuutlikum graafik. Pärast pikka pausi tundus lihtsalt hädavajalik kõik võimalused ära kasutada. Lisavariandid ka. Ja ega see vöökohalegi paha tee.

Noja siis ma läksin vahepeal ka ülikooli, teist magistrit tegema. Või õigemini, siiani ma veel midagi õppinud ei ole, ainult pabereid olen ajanud. Sest näiteks tuli kooli umbes tervenisti neli nädalat veenda, et ühe magistrikraadi juba inglise ja prantsuse keeles õppinud inimene, kes liiatigi töötab juba kümme aastat tõlkijana (ega tõlgi seejuures mingeid sopakaid, vaid tema kätte võib usaldada ka näiteks Euroopa Liidu seadusandlust, mille tegemiseks ta on muuseas pidanud läbima võõrkeelsed eksamid), oskab inglise keelt nii piisavalt, et ta võiks selles keeles õppimisega ka edaspidi toime tulla. Einomaitiea. Lõpuks pidi mu ülemus parlamendi blanketi peal kinnitama, et ma siiski mõikan seda va inglist nii palju, et õpitud saan. Ja nii edasi.

Põhimõtteliselt hakkavad nüüd kuu aja pärast tunnid ka. Mm. Ega ma täpselt muidugi ei tea, kuidas see kõik hakkab välja nägema. Noh, et. Mõnikord natuke vaba aega ka jääks. Ja et paar korda kuus saaks ka näiteks telekat vaadata. Aga eks siis paistab. Esialgu on mott laes :).

See on ka muidugi kõige põrutavam uudis. Rohkem midagi sarnast välja käia pole. Seepärast ma enam pikka juttu ei tee kah. Arvuti vahtimisest on kopp ees ja kõht on hirmus tühi. Lähen diilin nüüd nende probleemidega.

Eks teinekord jälle!

Olge tublid!

M.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar