On pühapäeva hommik ja mina olen tige kui sitikas. Minu korteri all tehakse ehitustöid. Meie armsa vana maja alumisele korrusele tehakse Lähis-Ida restorani. Ehitajaks naabermaja kebabipoiss. Juba mitu kuud. Majas on meil permanentselt nagu lumi maas, tolmu tuleb nii palju. Lärm ja lõputu toksimine, puurimine ja uksepaugutamine käivad ka protsessi juurde. Aga kõige võimatum on see, et see kebabipoiss muudkui suitsetab seal all töö kõrvale non-stop. Tema ise ju ei tööta, vaatab töölisi. Ja muudkui suitsetab. Ja meie vanas majas tõuseb kogu see toss läbi mu muistse puitparketi kõik minu korterisse. Nagu suitsetataks mu kõrval. Mu riided haisevad, mu korter haiseb ja lihtsalt rõve on, veel tunde pärast seda, kui nad on selleks päevaks lõpetanud. Lahtistele akendele ja lõhnaküünaldele vaatamata. Ta tõmbab ka mingeid eriti räigeid, kange kõrvetava haisuga Türgi plärusid. Fuihh. Ofkoors ma olen käinud neile ütlemas, korduvalt. Olen roninud alla kell seitse hommikul otse voodist, sest mul on juba suitsupilv ümber. Olen läinud õhtul pärast pikka kannatamist. Kogu aeg kinnitatakse, et oi, ahsoo, jälle tunnete suitsulõhna, me enam kunagi ei suitseta. Ja paar päeva hiljem hakkab kõik otsast pihta. Novat.
Viimaseks tilgaks mu karikas sai tänane pühapäevahommik, kui ma tõusin üles, tegin esimese tassi kohvi, panin Anu mängima ja istusin maha... suitsupilve. Kurat, pühapäeval ei tohi Luxis üleüldse ehitustöid teha! Ja kui ma töödest veel saan aru, nad praegu pole väga lärmakate asjade juures, siis SUITSETAMINE ei ole küll hädavajalik asi, mida ma peaksin pühapäeval oma kodus taluma. Läksin vihast roheliseks, kaalusin siis võimalusi ja helistasin lõpuks esimest korda elus oma majaomanikule ja tegin skandaali. Viis minutit hiljem oli mu ukse taga kebabipoiss, silmad suured, et mis ma kaeban! Nad ju suitsetavad niigi kõige kaugemas toas, mis on peamiselt niigi trepikoja all! No fakk juu, ma ütlen. Nuusuta siis, koridoris on valge suitsupilv ja räige tõrvahais, minu toas ka. Suitsetagu mis tahes toas, minul on ikka probleem, saagu juba aru. NELI korda olen ma temaga isiklikult ja kenasti rääkinud, NELI korda on ta mulle üllatusega otsa vaadanud ja lubanud, et ta enam ei suitseta. Rohkem ma kenasti ei mängi. Võivad küll suitsetamiseks õue minna. Krdi jobukakud. Mis veel siis saab, kui resto valmis saab ja nad hakkavad iga päev kokkama??? Isolatsioon on neil juba valmis. Ei tööta, nagu näha. Ilmselt pean hakkama vaikselt uut korterit otsima.
Ühest küljest üldse ei tahaks, ma elan nii hea koha peal ja praegused üürihinnad on ikka juba hoopis teisest klassist kui need, mis veel minu lepingus kirjas. Praegu on mu üür koos enamike kommunaalidega 1250 eurot kuus. Praegu üürides oleks kõige odavam variant ilmselt 1500-1600 kuus + suurusjärgus 200-250 eurot kommunaale. Aga no krt, kui nüüd on niikuinii 100% kodutööd ka, siis kaua ma kannatan, ah? Vbla polekski paha kolida kuskile suuremasse majja, kus kõik toimib, nõudepesumasin ei löö korke välja, keldriboksid on ka olemas, samuti klaasi- ja paberikonteinerid. Selle maja suured plussid on kõik juba kadumas. Mu magamistoa tagune sisehoov ei ole enam vaikne ja rahulik, nüüd on seal teise restorani köök ja laoruum ja hull möirgamine ja lärm poole ööni ja hommikul varast alates. Toas on kebabipoisi pärast kogu aeg rõve suitsuhais ja millegipärast ma ei usu, et ta oma tossamise ka siis lõpetab, kui restoran avatud on.. Elutoa akna tagune liiklus on aastate jooksul muutunud järjest intensiivsemaks, nii et see ka pole väga ideaalne. Ja tegelt kuluks juba väga ära mingi kelder või panipaik, sest igasuguseid asju on vaja nii palju talletada. Parlamendi antud IT-vahendite kastidki kas või lisandusid alles äsja.
Oh häda!
Ja siinkohal panen ma nüüd puntki, sest ma jätsin eile hiiresõrme ukse vahele ja see on valus. 9 sõrmega trükkimine on aga piisavalt ebamugav, et sellest jutust sai juba kopp ette. Vähemalt läks viha enam-vähem üle :D. Suitsuhais ei ole veel ära läinud.
Aga head pühapäeva!
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar