Weimar

Käisin sel nädalavahetusel teadupärast Weimaris Nairal külas. Ta on seal juba neli aastat elanud ja selle aja jooksul mul kaks korda Luxis külas käinud, aga mina lükkasin sinnasõitu muudkui edasi ja edasi (kaks korda seitse tundi rongis tundus piisavalt pelutav, et paremat juhust oodata). Nüüd jõudsime me aga selleni, et tema kolib Weimarist kuu aja pärast minema ja kui ma talle külla ei lähe, on jama. Minu kord oli ju! Noja kuigi ma haudusin augustikuiseks pikaks nädalavahetuseks igasuguseid plaane, otsustasin ma lõpuks rongipiletite ja muude võimalike sihtkohtade hotellide hindu võrreldes Weimari kasuks :). Üldse ei kahetse! Meil oli Nairaga väga lõbus ja igast huvitavat nägin ka! 

Naira kaitses oma doktoritööd legendaarses Bauhausis... Ja tänu temale sain ma selle oma silmaga ära näha!

Ülikoolile kuuluv Rodini skulptuur oli minu auks just miskisele muuseumile laenatud...

Siis sain teada, et Weimaris valitseb tõeline ginkovaimustus. Neil on seal ginkomuuseum ja -pood, kõige vanem ginkopuu istutati 1860. aastal (vt järgmist pilti), Goethe armastas kangesti ginkosid, ginkost tehakse teed ja kreeme ja pooled suveniirid on ginkolehekujulised (ostsin vanaemale ginkolehekujulise kärbsepiitsa :D :D :D). Olgu kohe etteruttavalt öeldud, et ülejäänud suveniirid seonduvad Goethega, sest Weimar on tolle kodulinn ja umbes igal teisel munakivil oli ka juures silt "Goethe oli siin". No olgu, päris munakividel mitte, aga igal teisel majal küll. Näiteks oli ühel majal silt "Siin elas Goethe sekretär". See on ka kõik välja uuritud, millise maja millises toas Goethe millisele naisele musi andis (ja naisi oli tal palju!) või midagi üles tähendas. Noja kui suveniirid ei olnud ginkolehekujulised, olid nad Goethe profiili kujulised...

Linna poolest meenutas Weimar mulle kõige rohkem Tallinna, ehkki raekoja plats ja mõned nurgatagused vahvärkmajade kobarad olid ehtsaksalikud. Aga samas jäi mulle ette täitsa Tallinna Peppersack ja veel üht koma teist päris kodust.

Tüüringi vorstikesi proovisime muidugi ka. Need on seal väga prominentsed!

Kuigi meie käsutuses oli kõigest kaks täispäeva, jõudsime me selle ajaga kõik olulise ära teha. Kõigepealt tegime Weimariga põhjalikult tutvust, siis käisime Erfurtis, jõudsime šopata ja süüa ja laterdada ning isegi pool ööd üliägedal valgusfestivalil ringi trampida. Aga sellest tuleb eraldi postitus, see oli liiga äge, et seda lihtsalt poole sõnaga mainida. Jätkame seniks üldkultuurilistel teemadel :).

Lisaks Goethele elas Weimaris ka Schiller. Muu hulgas tutvustab linn oma kuulsamaid poegi nüüd seeläbi, et kaks linna põhikaubamaja on vastavalt Goethe Kaufhaus ja Schiller Kaufhaus :D :D :D.

Goethe aiamaja.

Vot see on intrigeeriv putka. Ülenisti puukooretahvlitega kaetud ja puha. Kangesti tahaks teada, mis selle otstarve võiks olla...

Noja rohkem ma praegu ei kirjutagi, kopp sai ette. Barcelona ja Weimari piltide läbisorteerimine, netti laadimine ja blogisse riputamine võttis mul 3 tundi. Suur töö, aga vajas tegemist... Laupäeval lendan juba Istanbuli ja siis Eestisse ja nüüd ma olen vähemalt varasemate piltidega enam-vähem järje peal :). Ma ei ole, muide, unustanud, et mul on blogi. Lihtsalt aega on järjest vähem ja vähem, isegi ei tea, kuidas... No aga nüüd on mul Barcelona ja Weimari valgusfestivali pildid ka netti tõmmatud, nii et kui hästi läheb, jõuan sellel nädalal veel mõne pildipostituse valmis kribada... Aga praegu raamatuga teed jooma.

Järgmise korrani!

M.